Peale pikka vindumist ja igasuguse pasa kraevahele sadamist tuli see kauaoodatud kevad lõpuks.

Peale teist maailmasõda läks üks tähtis mees ühes tehases insener Issigonise juurde ja ütles: “Tee üks väike ja kütusesäästlik auto, kuhu mahub 4 täiskasvanut ja mis ei maksaks kurgist väga palju rohkem.”

Jälle laupäev ja jälle turbo. Tegelikult ei ole täna laupäev, aga kuna Kaspar lasi tähtaja üle, siis nimetame tänast päeva ikkagi sedasi. Turbolaupäev teist korda, seekord siis esimene. Cayenne.

Draama, intriigid, katastroof! Tegelikult päris nii hull asi ei ole, sest praegu ei loe te delfit. Eesti veljekunni teavad kõik, kellele on vähegi oluline auto esteetiline välimus. Ja kvaliteet.