One Mile Challenge toimus see aasta umbes 3 nädalat hiljem kui tavaliselt. Kas oli osalejate rohkus tingitud sellest, või siis oli põhjus milleski muus, aga osalejaid oli palju. Rajale läks kolmes klassis kokku 89 võistlejat.
Võistlejate koosolekul küsiti, kui paljud on esimest korda sellisel üritusel, tõstke käsi. Sellist kätemerd ei ole juba ammu miiliüritusel näinud. Ja nagu selgus, siis enamus olid rajal just selle autoga, millega igapäevaselt tööl-poes-koolis käiakse. Ehk siis täpselt nagu üritusele inimesi kutsutakse – tule pane oma tänavaauto legaalselt ja ohutult proovile. Ja inimesed tulid.
Ka pealtvaatajaid tuli. Kes filmis telefoniga, kes tahvelarvutiga, mõni sügas niisama…
Autode valik oli üsna kirju, alustades ajakirjade kaantelt tuttavate masinatega…
… suurte diisel peresedaanidega…
… kuni unustuse hõlma vajuvate taskurakettideni.
Esimeses sõiduvoorus loobus Janis Piiritalo S6 oma suunatulest. See tagaosa kohal olev hele latakas on ca 280km/h kiiruse juures minema sööstev suunatuli.
Sama otsustas teha ka Erkki Sipp-i BMW suunatuli, kuna jupid jäid terveks, siis kinnitati need järgmiseks vooruks natuke paremini.
Markus Trei Skyline-l otsustas auto küljest eralduda küljepeegli klaas. Ka see jäi terveks ning sai abivalmis rajakohtuniku poolt omanikule tagastatud.
Peale esimest vooru oli A klassi liider tulemusega 235km/h Kaspars Veisbergs Lätist Honda CRX-iga, teisel kohal tulemusega 228km/h Aleksandr Piidermann Honda Civic-ul. Kolmas Jakko Paadik samuti Honda Civic-uga tulemusega 216km/h. Teises voorus Jakko Paadik oma tulemust parandada ei suutnud, Aleksandr Piidermann aga sõitis välja sama tulemuse, mis klassi liidril, ehk 235km/h, seega pidi Kaspars Veisbergs sõitma vähemalt 229km/h. Seda ta ka tegi ja tulemuseks 234km/h. Kuna kiireim kiirus oli mõlemal sama, oli oluline aeglasema sõidu tulemus, see oli lõunanaabril kiirem ja klassivõit läks Lätti.
B klassi võitjas ei olnud peale esimest vooru kahtlust. Kaido Reisser oma Audi S4-ga oli konkurentidest lihtsalt peajagu üle, esimeses voorus 282km/h ja teises voorus 285km/h. Teise ja kolmanda koha peale aga oli peale esimest vooru tihe rebimine nelja mehe vahel. Enne teist vooru oli neljandal kohal tulemusega 261km/h Kristjan Pappa Porsche 911 GT3-ga, kolmandal kohal Audrius Niekis tulemusega 263km/h Porsche 911 GT3 RS-il ja teisel kohal tulemusega 266km/h Aivar Tsõbin oma Por… ei-ei, Nissan Primeraga! Just, Nissan Primera, mitte Skyline. Teine voor tõi teise ja kolmanda koha osas vahetuse. Kristjan Pappa kordas esimese vooru tulemust, Audrius Niekis sõitis 267km/h, Nissan Primerale oli aga see liiast ja teises voorus andis tehnika järgi, tulemuseks tagasihoidlik 170km/h. Esimese vooru 266 aga tagas Aivar Tsõbinile kolmanda koha B klassis.
C klassis oli peale esimest vooru kolmandal kohal tulemusega 278km/h Taavi Tikenberg oma punase Ferrari 458 Italia-ga.
Teist kohta hoidis tulemusega 286km/h Alexey Tsvetkov Audi 80-ga.
Liider tulemusega 299km/h oli eelmise OMC C-klassi võitja Janis Piiritalo oma Audi S6-ga. Kahjuks vaevasid Janise autot tehnilised probleemid – nitro ei toiminud, aga lubati enne teist sõitu toimima saada.
Teises voorus tuli üllatuseks kõigile esikolmiku kaarte segama veel üks Audi – esimeses voorus kiirusega 240km/h piirdunud Erik Olesk. Lajatas tema oma Audi S6-ga tulemuse 292km/h. Taavi Tikenberg lubas “mingeid nuppe” näppida ja lootis tulemuse parandamist. Teise vooru tulemuseks sai ta 281km/h, sellest aga ei piisanud enamaks neljandast kohast. Ka Alexey Tsvetkov nokkis enne teist vooru veidi auto kallal, kuid tema töö nii tulemuslik ei olnud, sai kirja 1km/h võrra väiksema kiiruse kui esimeses voorus, seega ka kolmas koht.
Teine koht siis Erik Oleskile. Janis ei olnud aga oma esimese vooru tulemusega üldse rahul, seega mindi teises voorus täispangale. Pidurdusvarjuga ja turvakaarega varustatu perevagun võttis rahulikult paigalt.
Teise käiguga vajutati parem jalg sirgeks. See, mis siis toimuma hakkas, oli midagi raju, nelikveoline rohkem kui poolteist tonni kaaluv kuut ujus rajal ja otsis meeleheitlikult pidamist. Kolmanda käiguga täpselt sama. Ja siis oli rada valget tomu täis. Nagu Janis ise pärast ütles, et kuni pauguni oli sõit väga jõhker. Aga uus mootor pidi mehel juba olemas olema, seega väga kurb ta ei olnud. Võiduks piisas seekord siis esimeses voorus saavutatud 299km/h-st.
Alexey Tsvetkov kahjuks autasustamist ära oodata ei jõudnud.
Kiireima diisli auhinna viis seekord koju tulemusega 233km/h Aleksandr Lomeiko autoga BMW 335D.
Kiireima naise tiitlile läks seekord üsna tihedaks rebimiseks. Esimeses voorus sõitis Raile Aun Chevrolet Camaroga 240km/h ja Teele Aver Audi S6-ga 241km/h. Teises voorus parandas Raile oma tulemust 242km/h-ni, seega piisas Teelele samast kiirusest, kuna esimeses voorus oli tal parem tulemus ees. Ei ole teada, mida Ken Kasch oma autole kahe vooru vahel tegi, aga Teele 242km/h tulemuse välja sõitis, seega võit Teelele.
Erinevaid muresid oli paljudel, Audi RS4-del tundus veojõukontrolli peale unustamine mingi kambavärk olevat.
Audi 20 klapiseid turbomootoreid õhati nädalalõpu peale kokku 3tk. Üks neist lisaks Janisele oli Risto Lutsar.
Kahe RS4 vahele sõitis ennast Markel Voit autoga BMW X5M. Tankiga 245km/h pidi päris äge sõita olema.
Leedukate BMW teise vooruni ei kestnud.
Marje Salumets tõi seekord oma Audi Coupe asemel rajale hoopis uue ja täiesti tehaseseades BMW 335.
Raul Uhsi Mustangit on nähtud nii kiirendustel, lõppkiirusvõistlustel kui ka ringrajal.
Enne autasustamist toimus aga veel üks huvitav asi – nimelt loositi välja sõit Janis Piiritalo Audi kõrvalistmel, kuna aga Janis enda auto mootori õhku lasi, siis oli korraldajaid nõus hädast välja aitama Taavi Tikenberg oma Ferrariga. Loosi võitja aheldati punasesse itaalia autosse ja saadeti teele.
Tagasi tulles mainiti tagasihoidlikult, et päris äge oli. Loodame siis, et võitja väga kurb ei olnud, et pidi vana universaalkerega Audi asemel hoopis Ferrari 458 Italia-ga sõitma.
