Rallikrossihooaeg algas! Miks hüüumärgiga? Sest see sport on ulme, pakkumas ägedaid masinaid, hullumeelseid sõiduvõtteid ning ülihästi jälgitavaid radu. Tõeline fotograafi ja pealtvaataja unistus. Igavamaks ei tee ka just võistlejate ja korraldajate poolt levinud suhtumine – kõik peab toimuma nüüd ja kohe!
Esimene võistlus toimus Kulbilohu rallikrossirajal Elvas. Rada ise on oru põhjas, rahvas kogunemas ümberkaudsetele küngastele. Vaid boksi-ja stardiala on kõrgel.


Nagu iga (mootori)spordipäeva algul – võistlejate koosolek. Esiplaanil Riho Loit, Andri Õun ja Oliver Oberg.


Mehed sinises ja valges ehk Andre Kurg ning päevakangelane Otto Täht.


Veel päevakangelasi, paremalt esiplaanil näiteks Arvo Kask.


Ägedast tehnikast räägib fakt, et Siim Saluri on selleks hooajaks vahetanud oma (mitte just kehva) Peugeot 206 Citröeni tehasemeeskonnast pärit JuniorWRC C2 vastu. Tegemist on esiveolise Super1600 klassi masinaga, mis ikka väga kiirelt edasi astub.



Kahjuks ei alanud tema päev muidugi kõige paremini. Kvalifikatsiooni teisel ringil ehk kiirel ringil leidis ta tee betoonseina ning lõhkus kahjuks auto nina. Kõik muu oleks olnud võimalik remontida, kuid vaid piduriketas (jah, justnimelt igapäevases mõistes niivõrd lihtne asi) oli puudu ja muidugi ka katki. Auto uus, kõik jupid veel kokku kogumata…kuid sellegipoolest suutis Siim oma stardiringiga (rallikrossis minnakse ka kvalifikatsiooni paigalstardiga) võtta paremuselt teise ringiaja. Beat that, vastased!


Paremini ei läinud ka 2012a meistril. Janno Liguri mootorist otsustas trennis lahkuda keps, seda mootorisse augu tegemise näol. Ehk sai masin EM etappe silmas pidades liiga võimas loodud?


Lätlane Janis Baumanis, kes Reinis Nitišsi (mees, kes EMil praegu esiotsas võitleb) möödunudaastase masina enda kasutada saanud, leidis ühes eelsõidud tee seina. Kiirust oli, kogemust bagikrossistki ja auto taha kindlasti asjad ei jäänud. Hoiame pöialt järgmiseks korraks.



Eelmise hooaja kolmas mees, Andre Kurg ei saanud miskitmoodi rõõmus olla. Kiirus oli olemas, auto küll veel vana (lähietappidel tuleb temagi rajale juba uue Škoda Fabiaga), kuid õli rajal viis ta ühes kiireimas kohas betooni. Tulemuseks 20cm kokkujooks, kõver amordipüstak ja mõned lõhutud tükid veel. Boksis abiks haamer ja varuosad ning B-finaalidesse pääs oli kindel.


Kahjuks rikkus tema päeva üks pisiasi – ukselukusti oli veidi vales asendis ning paremkurvides kippus uks avanema. Tulemuseks must lipp ja diskvalifitseerimine. B-finaalis tuli ta muidugi üle finišijoone esimesena ning tõenäoliselt teinuks tegusid ka A-finaalis.



See kõik mängis trumbid kätte 2012a teise koha omanikule Arvo Kasele. Mitte, et teda jälitav konkurents nõrk olnuks, kuid lihtsalt kiireimate autodega peafavoriidid olid selleks hetkeks juba välja langenud. Oma klassis võit ning hooaja algus suurepärane.


Kulbilohu rada ning selle kiireim koht. Mäest alla, topelthüpekaga.


Super1600 poodium.

Vaata kogu finaali siit:


Tagaveoliste klassi uustulnuk Margo Soomets keeras esimestest treeningsõitudes enda masina katusele. Rallikrossis suhtutakse asjasse ülimalt külma rahuga. Auto keeratakse taas ratastele, katuses olev lohk vormitakse kiirete hoopidega muhuks ja sõit võib jätkuda. Tegijal juhtub ning tegijaid jätkub.


Eelmise aasta meistrile kahjuks sel korral konkurente polnud. Kalmer Vahtile tuli võit mängleva kergusega, nagu ta isegi ütles, et võtta tuli vaid start, edasine oli rahulik, autot mitte lõhkuv sõit.


Tagaveoliste poodium.

Finaalsõit:


Enim põnevust pakuvad üldiselt SuperCar´id. Sel hooajal võeti neliveoliste klassiski kasutusele tuttav Maxsporti slikk, mis küll oma omadustelt jääb üldiselt konkurentidele alla, kuid ühtlustab väga erinevate võimuse ja omadustega autode kiirusi.


Vanema tüübi Mitsubishi Lancer Evolutionid on ilmselt levinuim ja läbiproovituim lahendus. Siin küll juhtimas üht eelsõitu Jarmo Võsa Ford Fiestaga.


Võsal otsustas kahjuks tolles sõidus töölepingu lõpetada tagadiferentsiaal. Tulemuseks hunnik sinist õlisuitsu, kuid kuna sõidud on lühikesed, vaid neli ringi, siis teinekord on targem lõpuni tulla.


SuperCari üheks uueks lisandujaks on rallidelt tuttav Ranno Bundsen. Tema sõidukiks EVO4. Kahjuks oli auto veel niivõrd toores, et ühtegi eelsõitu päris lõpuni sõita vist ei õnnestunudki. Takkajärgi oli kuulda, et kütusesüsteemis olid mured.


Mulluse teise koha mehe Ruve Veski auto ostis ära Mait Pikkof. Sel mehel vist alalhoiuinstinkt puudub, juba rahvasprintidel oleme näinud tema hulljulgeid manöövreid ja gaas põhjas “ättitjuudi”. Ka rallikross polnud mingi erand, auto laperdas, libises ja hüppas, kuid poodiumikoha hõivamist see ei takistanud üldse.


Kahjuks ei saanud tiitlit asuda kaitsma Helmet Palm. Tema autol purunes pooltelg, jäi diffrisse kinni ja enam välja ei tulnudki. Tema päev oli enne finaalsõitu lõppenud.



Andri Õun, Otto Täht ja sel hetkel veel sõitva autoga Helmet Palm.


Järele oli jäänud 6 võistlejat, kes A-finaali asusid täitma.


Alustuseks tegi uskumatult hea tagareast teisele kohale stardi Jarmo Võsa.


Teda asus jälitama Sten Oja, kes sai valida esimesena stardikoha.

Steni sõit oli nii maruline, et stanged tahtsid vaevu küljes püsida. Rallikrossis kehtib sajaprotsendiliselt väljend “Rubbing is racing!”


Eelsõitudes ikka juhtub teinekord, finaalis Andri selliseid vigu sisse ei lasknud.


Mäest alla tulles saavad kiireimad mehed ka rattad maast lahti.


Jokker ringi läbimisel muutub teinekord ka seis. Sten on just möödunud Oliver Obergist.


Kui ma eelmisel aastal ei osanud Oliveri sõidust veel midagi arvata, siis sel laupäeval tõestas temagi, et poodiumile on asja. Üle finišijoone sai tuldud vaid 1.4s hiljem, kui kolmas mees.



Otto Täht sai teha täiesti oma sõitu – ideaalne liidrikoha sõit.


Püüdis, mis Sten Oja püüdis, Otto oli kahjuks juba käeulatusest kadunud. Finaalsõidus tehtavad 6 ringi olid seekord liiga vähe.


Pärast kõigi rataste maast lahtisaamist ei pruugi alati mahtuda hüppejärgsesse kurvi, sellisel juhul võib hoo kinnipidurdamiseks proovida näiteks drifti.


Ottole ja Stenile järgnesid väikese vahega juba Mait Pikkof, Andri Õun ja Oliver Oberg. Jarmo Võsal oli sulanud üks juhe ning auto jõud tuli ja läks just nii nagu heaks arvas. Enamasti oli arvamine täpselt valel hetkel ja üle finišijoone tuligi Jarmol töristada kuuendal kohal.


Justnimelt üksteisele nii lähedal tuldigi üle joone. Kes teab, mis saanuks veel mõne ringi läbimisel…