1953. aastal tehti algust võistlussarjaga, mis on ajalukku jätnud palju põnevaid sõite ja hulgaliselt legendaarseid masinaid. Essenis olid väljanäituseks toodud mõned eksemplarid aastavahemikust 1953-1992.

Läbi aegade on sarja nimi muutunud mitmeid kordi, kuid idee on jäänud samaks. Omavahel võtavad mõõtu kõigile autohuvilistele tuttavad sportautode tootjad nagu näiteks Ferrari, Mercedes-Benz, Aston Martin, Jaguar, Porsche jne jne. Nüüd, aastal 2012, puhuti kestvussõidu maailmameistrivõistlusele uus elu sisse ja FIA World Endurace Chamionship‘i nime all peeti maha esimene põnev hooaeg.

Öeldakse, et minna edasi, tuleb vahel vaadata tagasi, seega siin on teile valik aupaiste osaliseks saanud väärikatest vanakestest.


1953 debüüthooajale läks Ferrari tehas vastu 250MM-iga. MM mudeli nimes tähistab ühtlasi ka sarja ühe osavõistluse nime – Mille Miglia.


Käsitsi valmistatud V-12 mootor arendas 240HJ, mis liigutas 900kg kaaluvat masinat päris eeskujulikult.


Juan-Manuel Fangio piloteeritud Mercedes-Benz 300SLR.


Teine tehasesõitja Stirling Moss võitis 1955 hooaajal 3 osavõistlust ja ühtalsi ka tiitli. Tema auto numbriks oli kuulus #722.


Aston Martin DBR1 võttis üldvõidu 1959 hooajal.


Seda iludust juhtisid sellised tuntud nimed nagu Stirling Moss ja Carroll Shelby.


Kujutate ette sellises kokpitis sõita näiteks Le Mans’i 24h võistlus?


Teise Suurbritannia margina oli esindatud Jaguar. Mudeliks unikaalse välimusega D-type.


Gulfi värvides Ford GT40 aastast 1968.


GT40 suutis võita LeMans’i 24h sõidu 4 korda järjest ja WSCC tiitli aastatel 1966 ja 1968.


Paljudele tundmatu Matra MS 650. Kusjuures seerianumbriks on antud isendil 01!


Toona, 1969 aastal asendas veojõukontrolli ülilai tagakets.


Järgmise aastakümne avas Ferrari uue autoga, milleks sai 512S. Ainsa võidu debüüthooajal teenis Mario Andretti, Ignazio Giunti, Nino Vaccarella juhitud Ferrari Sebringi 12h sõidust.


Hooaeg lõpetetati ülivõimsa võidu võtnud Porsche järel teisena.


1969 aastal tuli Alfa Romeo välja sellise lühikese teljevahega prototüübiga, mille mudelinimeks 33/TT/3.


1971 aastal teenisid nad 3 võitu ja üldkokkuvõttes teise koha.


80-date vaieldamatu valitseja oli Porsche 956/962 seeria. Selle ajastu esindajana ilutses peasaalis Primagaz värvides 962C, aastast 1987.


Eriskummalise moega ja kergelt merepõhjas elutsevat kala meenutav Jaguar XJR-9LM.


1988 aastal õnnestus selle masinaga võtta Le Mans’i 24h võistlus.


Sauber-Mercedes C9 vallutas ringrajad 1989 aastal.


Saksa-Šveitsi inseneride ühistööna valminud hõbenool paistis liikuvat ka paigal seistes.


Järgmine mudel ilmus radadele ainult aasta hiljem ja kandis mudelinime C11.


Selle autoga võideti 1990 aastal kõik peale ühe võistluse. Loomulikult järgnes sellele ka tiitel.


Viimase autona silmapaistavas rivis oli Peugeot 905 Evo 1B.


Viimase tiitli võitis just seesama mudel. Juhtideks Yannick Dalmas, Derek Warwick.

Kaks aastakümmet kestnud pausi järel ja uue nime taha peituv sari evib endas mitut alajaotust, millest kangeim on LMP1. Üks selline imeloom ilutses Toyota boksis.


F1-st tuttav Alexander Wurz ja tema paariline Nicolas Lapierre võtsid küll 3 võitu, kuid sellest ei piisanud üldvõiduks.


Detailideni viimistletud võidusõidu prototüüpe võin ma vaadata tunde, kuid kõiki nüansse ei õnnestu ka siis jäädvustada.