…tegid mõned mehed trenni. Möödunud nädalavahetusel oli Audruringil nö vaba rada, mis tähendas ükskõik, millise kahe-või neljarattalisega pealeminekuvõimalust. Seda kasutasid edukalt ära päris mitmed autoomanikud ning pühapäeval liikus sinna ka meie punt, milleks olid paar BMW 325 CUP autot kui ka mõned driftikad. Lisaks veel mõningad tänavaautod ning sisuliselt oleks saanud üritust kutsuda BMWde kokkutulekuks, lisaks veel erikülalised.
Hooaja viimasest võistlusest on mõned päevad möödas ja meil on aeg teha kokkuvõte suvel toimunud neljast etapist, mis selgitasid Maarjamaa parimad drifterid. Kellel veel meeles, siis enne hooaja algust sai põnevamatest masinatest kirjutatud ja ega mööda ei pannudki – enamus mehi vedas soosikukoormat kenasti nagu Visu suuski libedal.
Äratuseks mõeldud telefonihelinad röökisid mõnesekundiliste vahedega. Iga algus on raske ja seegi kord polnud erand. Kell 07 pühapäeva hommikul tõusmine ei ole just rutiin, millega harjuda. Aga kui oled valinud sellise tee, siis tuleb seda mööda kõmpida. Kiire pesu, koristus ja bussi nina raja suunas, kus juba kell kaheksa oli algamas sõitjate koosolek.
Ahvenisto rada tekitab emotsioone. Pole vahet, kas sa oled seal kümnes kord või kollanokana raja kõrguste erinevusi imetlemas esimest korda. Ise naudin kõige enam seda, et 10 aasta jooksul iga kord Ahvenistole sattudes on midagi uut ja erinevat. Küll olen seal sõitnud 90hj Audiga, paduvihmas Pologa ja drifterite vahel sõeludes OpenTrack formaati. Seekord aga oli all about drifting.
Siis kui varahommikul olid Rapla takistusrajad läbitud ja meie kardirajale jõudsime, ei toimunud seal mitte midagi. Tegelt ka.
Read more
Kõik kohalikud tegijad on kohal, välismaalalt saabujate kohta info puudub. Aga see pole nii oluline. Olulisem on see, et hirmujutud betoonirohkusest osutusid sellesmõttes alusetuks, et korraldajad võtsid ilmselgelt mõistuse pähe ja panid mainitud blokke piisavalt vähe, et midagi väga hullu autodega ei juhtuks. Katkine auto pole nimelt kellegile kasulik.
Loomulikult on sellest vanast heast ütlusest väljas ka versioon, mis kõlab “harjutamine teeb harjutajaks” aga me praegu lähtume ikkagi algversioonist. See tähendab täpsemalt öelduna seda, et Team Ghost suundus oma teisipäeva veetma iganädalasele avatud rajapäevale Audrusse. Eesmärk ikka see üks ja ainus- saada Nissan driftima nõnda nagu algne visioon ette nägi.
Kui Crac oli kolmandal etapil Nissaniga augus ära käinud (kuna ta on ka ainuke, kes seda SIIANI põeb, siis ma lihtsalt pidin sellega alustama :P), vajas S15 esisilla- ja klaasplastiremonti. Kõige katkisemad detailid roolivarraste näol said juba eelmise ürituse käigus asendatud.
Kui kuskil toimub midagi põnevat, on Petrolheadsi kaadril tungiv vajadus kohal olla. Tänane õhtu ei olnud erand. Päeval öeldi, et õhtul on Paldiskis pidu ja leidsime, et seal peab kohal olema.
Kui pill peab reedeks rajal olema, siis tegelikult alternatiivid puuduvad mittejõudmiseks. F E I L ei ole optsioon. Neljapäeval 18.30, olles endale töövälisel ajal ära rääkinud juukselõikuse ja saanud selle meeldiva ning pead silitava protsessiga ühele poole, siirdusin Ghosti garaazi. Tööde nimekiri oli piisavalt pikk, et mitte lubada endale kummivenitamist näiteks läbi töökoja akna avaneva kupeldamisturu ja narkodiilerite toimetuste jälgimiseks. Ei, mitte täna! Team Ghost on uskumatult ühte sammu astuv kollektiiv, kus üksteise mõtteid haaratakse lennult ja kõrvalistel isikutel pole lootustki mõista sünergiat, mis sealt seinte vahelt lausa välja pressib. Ei, täna pean olema tasemel ja andma oma panuse, mis siis et mujal maailmas sponsorid tavaliselt käsi ei määri. Siin majas aga tuleb võtta seda kui privileegi, kui sind appi kutsutakse…
