Aegamööda sulasid hanged ka teiste garaažide eest, ning meie uudishimust nõretavad silmad pistsid oma pilgud koos kaameratoruga uste vahelt sisse.

Esimesed tegelased, kelle juurde seekord jõuame, on Smokehunters. Reedel peale tööpäeva lõppu kohtume Siimu ja Henriga Pärnu maanteel, garaažibokside ees. Peagi saabub DK isiklikult ja avab meile kuulsust täis garaaži uksed. Vahepeal tõstuki võrra rikkamaks saanud ruum on kenasti korras, nagu SH-le kohane, kuid uksepealt tervitavad meid Tomzi ja Etsi harjumatult väsinud ilmega masinad.

Alustame number üks mehest Eesti driftimaailmas. Etsi autot pole veel võimalik garaažis olevatest osadest täielikult komplekteerida. Nimelt on puudu esitiivad, mis on Kaspre pool Fibre Wolfis viimistlemisel. Üldse ootab e28-t muudatusi ees vähe.


Põhirõhk läheb see aasta visuaalse poole parendamisele, sest tehnika suures osas kestis. Vahetatakse vaid tagadiffer kiirema ülekande vastu, et suurema hooga rattakiirusest puudu ei tuleks.

Sarnaselt Tomzi autole, saab Etsi masina armatuur kaetud nahaga. Lõpptulemus on kahtlemata silmale hea vaadata.

Turbotatud BMW V8 pidas eelmine aasta vastu suuremate muredeta. Rõhku tõsta ei plaanita, kui üldse midagi mõelda, siis ainus asi oleks katsetada suuremat turbo kuumakoda.

Täielikult uue disainiga masinat näeb esimesel etapil Tabasalus juba paari nädala pärast.

Tomzi masin oli tegelikult juba valmis. Siledast ja täielikult ülekäidud BMW´st lekkis internetti ilusaid pilte palju. Kahjuks lõppes 2013 hooaja esimene show etteaste väga kurvalt ja tööriistad tuli mehhaanikutel uuesti välja otsida.

Tutikas tagatuli pidas autoküljes vastu vaid loetud päevad.

Tehniliselt on auto jäänud samaks. Pingsalt on üle vaadatud kõik sõlmed, et 2013 hooajal ei korduks eelmise aasta probleemid.

ASFA Motor Show’l seinas lõppenud demovõistluse tagajärjed oli piisavalt tõsised, et käed jalad jälle tööd täis oleks.

Suurimaks kannatajaks ninas oli Wisefab, mis murdus õnneks õigest kohast, jättes kere sirgeks. Tagaosaga nii hästi ei läinud, sest kunagi GT klassi tarbeks tehtud masin on ennemuiste saanud uue kantrauast põhja ja tagaossa tulnud löök väntsutas pool saba kõveraks.

Järgmisesse garaaži lähen üksi ja seda meie lemmikpäeval, pühapäeval :) Hiljuti pinda vahetanud Rait “Junga” Lember kolis Nõmmel asuvast ruumist Männikule. Kui peale lõunat kohale jõuan, on Junga ametis koristamisega, et üldine väljanägemine viisakam oleks.

Aukohal on Aasbo autogrammiga viimane tükike Konna.

Nullist uut pilli asus Rait ehitama juba eelmine hooaeg, kuid olude sunnil tuli viimased etapid sõita sõbra autoga.


Enimlevinud mootor driftis on täna BMW V8. Leidub neid nii 3.0, 4.0 kui 4,4 liitriseid. Antud isend on neist kõige suurema töömahuga.


Kergeks tehtud autod on Raidi tõeline visiitkaart. Kaalunumbrit mees ise väga julgelt ei prognoosi, aga mina pakun selleks midagi 10**kg algusesse.

Nii taga kui esisillas on omal kohal juba tuttavad sinised sillatükid. Wisefabi kerged esimesed õõtsad ja regullitavad vardad tagasillas aitavad autol rohkem drifti teha. Täpselt selleks nad ju loodud on!

Esimeseks etapiks lubab Rait, et auto on rajal. Kas ka värvitud ja kleebitud, seda ei tea öelda enne esimeste trennide algust. Hoiame pöialt, et seni super häid tandemeid näidanud Rait pilli kenasti sõitma saab.

Samast boksist veereb rajale veel 2 autot. Üks nendest juba varasemalt driftiautona kasutuses olnud oranž e30 kastikas, mida tänavu roolib omanik Märt Kuvvas. Seda loomulikult juhul, kui Rait enda masinat ära ei lõhu :)

Märt alustab oma esimest täit PRO aastat juba tuttava masinaga. Vaja vaid tolm maha pesta ja käsi soojaks sõita.

Jutujärgi jääb kõik samaks, aga sellest varjendist on üllatusi tulnud varemgi. Ootame ära ja siis otsustame.


V8 mahub täpselt e30 lansekate vahele. Rõhutan, TÄPSELT!

Seltskonna kolmas drifter on varem rinkabemmi elu elanud meie oma Henri e36. Uueks südameks on humanitaarabiga saabunud mootor USA-st. Täpsemalt on selleks LS1 tüüpi V8, millel töömahtu 5.7L. LS1 maaniaga kaasa läinud Henri esindab teist koolkonda, kes eelistab Baierimaa V8-le USA rauda.

Esimesed sõidud soovib Henri teha Street klassis ja seda nii pea kui võimalik. Kui kalendrisse vaadata, siis vaevalt et enne kolmandat etappi ta oma autoga rajale jõuab. Teha on veel palju, kuid aega veel natuke on.

Originaalpaak asendus 45 liitrise turvapaagiga, pumbad on Boschi ja QSP toodangust, mis läbi vahepaagi hakkavad janust vau-kaheksat toitma.

Siit garaažist ilma Wisefabita autot ei leia. Ühtede esimeste asjadena, mis aitavad Henrit lähemale oma driftiunistusele, leidsidki tee auto külge just need Xtra light õõtsad.

Suvi aina läheneb ja päevad venivad üha pikemaks. Seda enam oli imelik läbi lumesaju sõita Männikult sadamasse, kus asub kõige staažikaima Eesti driftija, EDL-i ja üldse kogu Eesti drifti ühe eestvedaja Kristjan “Sallu” Salmre pesa. Tulevaks hooajaks saab Sallu e34 juba järjekorras kurat teab mitmenda “evo” numbri. Küll on see auto olnud must, siis hõbe, küll maalitud või kleebitud. Igav elu tal igatahes pole olnud.

Tolmuimeja häält teinud blower on nüüd polditud tugevate ZM-i kinnitustega ploki külge. Amordikannudest ettepoole jäänud üleliigne kere sai tunda relakavalu, ning asemele meisterdati torudest kandev osa, mis on lansekate külge polditud.

Ka mootorikäpad on kodukootud, ning piisava tugevusvaruga.

Roolivõimu pump ja reservuaar on peidetud turvapuuri ja poritiiva vahele.

Taustal askeldab kauaaegne Sallu mehhaanik Martin Teppor, kes tänavu Street klassis sama autoga rajale tuleb.

Juppe veel on ja järjepanu nad oma tee autoni leiavad. Ajahätta selles garaažis ei osata jääda, olgu nimekiri kui pikk tahes. Alati on rajale jõutud…

…olgu siis vahendid millised tahes :)


Palju kergemaks enam minna ei saa. Vähemalt mitte pleki abil.


Selfmeid regullitav tagasild on viidud üle uniballidele.

Need koonused ei kujuta ette ka, mis neid see aasta ees ootab. Ellujäänud võib lõdvalt aasta lõpus väljateenitud pensionile saata.

Vahepeal on nädal aega vaikust. Ootame pilte veel mägieestlastelt, kes sarnaselt põhjaranniku härradega oma masinaid usinalt ette valmistavad. Samuti on nägemata/katsumata Haroldi uus BMW. Kui pelgalt pildistamiseks Lõuna-Eesti kaugeimasse otsa ei tihka sõitu ette võtta, siis Haroldiga on asi veel keerulisem. Nimelt valmib tema auto Lätis, HGK oskuslike näppude vahel. Kuna Eestis kavatseb Harold sõita üksikud etapid, siis tuleb igast võimalusest kinni haarata ja pildid ära teha. Pühapäeval kell 23.55 jõuan Tähetorni angaaride juurde, kus sõber Henri mind juba ootab. Samas askeldavad erinevas vanuses Valdmad ümber tuliuue BMW ja valmistuvad masinat treilalt maha laadima.

Kärgatuse saatel läheb mootor käima ja NASCAR’ilikult võimas V8 mürin täidab Nõmme metsad.

Välimus on silmipimestavalt tuus. Jõhkra attitudega spoiler, või massiivselt laiad tagatiivad on vaid osake auto bad-ass olemusest.

Seest on võimatu eristada mis distsipliiniks on auto ehitatud. Näeb välja nagu iga teine puhtatõuline võidusõiduauto.

Auto tõelise kuulumise reedab vaid stiilne ja üliseks kässar.

Mootoriks on LSX, mis saabus Ameerika maalt valmis kujul ehk crate engine‘na. Stendis tavakütusega ligi 700hj mootorist ei ole üldse kehv tulemus sellest 7.2 liitrisest põrgumasinast. Kusjuures ainuüksi võidusõidukütus aitaks jõunumbri vajadusel 750hj lähedale.

Gaasid väljutab see monstrum tagumise ratta seest. Peaks suure tomu kenasti laiali peksma.

Sillad on saanud Wisefabi ravi. Amordiks Cobra reguleeritav coilover.

Et üleliigne lebra autosse pidama ei jääks, on tagumisse tulemüüri paigaldatud 2 ventikat, mis alates 1600-st pöördest kõik ebameeldiva salongist välja viskavad.

Kaalusäästuga on mindud maksimumini. Carbonist katus ja mõned muud kereosad teevad võimalikuks 1100kg võistluskaalu koos juhiga. Ära pole pelatud ka titaanist mootorikäppasid, mis ainuüksi andsid juba -1,5kg säästu võrreldes roostevabast tükkidega.

Tänaseks on auto kleebitud ja teel Poola, kus esimene EEDC etapp aset leiab. Meie pöidlad on igatahes pihus, sest Harold on hea sõitja ja loodetavasti aitab uus auto tal kiiresti tippu jõuda.

Tarmo Liivamägi on driftirahvale juba pikemat aega teada tuntud mees. Kahjuks pole seni õnnestunud tal oma BMW Z3-ga stabiilselt heale tulemusele sõita. Enamasti jäi vajaka trennist ja seda oli rajal tihti näha.


(Foto: erakogu)

2013 aastal tuleb Tarmo rajale uue autoga, mille südameks LS seeria mootor järjenumbriga 3. Uue põlvkonna Camaro kapoti alt tõsteti kogu mudru Tambet Aidma eelmise aasta e39 aistevahele. Tambet loobus sõitmisest ja Tarmo müüs oma Z3 kogu täiega nii kaugele kui võimalik.

E39 saab selga uue värvi ja veel hulgaliselt pisemaid muutusi, et 2013 hooajal PRO klassis tegusid tegema hakata.

Veel on jäänud rääkimata Henri Puhamse toimetamistest. Kodanik Sõge läks tagasi juurte juurde, ehk Audi maailma. Tema päevinäinud Audi Coupe elu ei ole olnud kerge. Algul eesmootoriga masinast sai vahepeal keskmootoriga möiraahv, siis rändas mootor taaskord ninna tagasi ja sinna ta praeguse seisuga jääb.


Foto: Janno Jürken

Nüüd on jõutud LS1 mootorini ja loobutud Wisefabist. Ka sillad on kombineeritud mitmest masinast. Nurka siiski pidi masinal olema piisavalt, sest Puhamsele meeldib seda näidata.


Foto: Janno Jürken

Et Lõuna-Eestis üksi igav ei hakkaks loodi koos Liivamäega uus tiim, mis saab nimeks Kinotehnik Drift Team. Samacundimehed tegid õige lükke, sest esmapilgul üksteisest kardinaalselt erineva stiiliga mehed oskavad teineteisele kindlasti vajalike oskusi õpetada, et 2013 aastal jalaga uks lahti lüüa.


Foto: Janno Jürken


Foto: Janno Jürken

Kahjuks kõikjale meie käed ei ulatu ja mõned sõitjad jäid seekordsest eelvaatest välja. Uusi tulijaid ja vanu tegijaid on palju ning selleks, et näha kuidas Eestis tänavu asju aetakse, tule 26-27.04 Tabasalu kardirajale. Esimene etapp ja jälle uus rada, kui vaadata eelmise aasta algust, siis see andis meile suurepärase hooaja. Vähemaga me ei lepi!

Võimaluse etappi parimalt positsioonilt vaadata anname me oma kahele fännile. Selleks piisab sul osaleda meie piletiloosis läbi Facebooki – VIP piletiloos