Hooaja viimasest võistlusest on mõned päevad möödas ja meil on aeg teha kokkuvõte suvel toimunud neljast etapist, mis selgitasid Maarjamaa parimad drifterid. Kellel veel meeles, siis enne hooaja algust sai põnevamatest masinatest kirjutatud ja ega mööda ei pannudki – enamus mehi vedas soosikukoormat kenasti nagu Visu suuski libedal.

2011 karikasarja PRO klassi võitja, hooaja 2010 Rookie Of The Year Taavi “Tomz” Toomara, tõele au andes, teistele väga sõnaruumi ei jätnud. Kui esimesel etapil Ülemistes tehtud sõiduviga välja jätta, kulgesid etapid mehe taktikepi all ja hooajaeelne soov Etsile, kui Eesti parimale drifterile ära teha, päädis esikohakarikaga terves sarjas. Mees ei lasknud end isegi nöökivast mootorist häirida ja lasi kone Rudskogenis Fredric Aasbol endal kisselliks lasta. Kogu nädalavahetus kohalikus Norra tsirkuses sai maailmas kõvasti tähelepanu ja Tomz koos Wisefab kaadriga võis avada nii mõnegi huvitava ukse driftimaailma tippu. Seda näitab loomulikult aeg.

Kaspari kommentaar:
Mees, kes eelmise aasta tippudest on kahtlemata astunud kõige pikema sammu edasi. Paljudel juhtudel osutus tema tase paljudele kättesaamatuks. Edu pandiks võib kindlasti lugeda ohtrat tandemi trenni, hästi toimivat jõuallikat ja last but not least Wisefabi monsterlock komplekti. Meeletu tomu, raju hääle ja uskumatu nurgaga sõitev Toomara on paljudel kordadel suutnud kõik kohtunikud tagajalgadele ajada ja pooltel tema sõitudel jooksevad külmavärinad üle selja. Puldis jääb Taavi rahulikuks, kõik liigutused on läbimõeldud ja sujuvad – täpselt nagu drifti aabitsast võetud.

Teine koht ja jätkuvalt stabiilset (ma tean, Ets, et sa vihkad juba seda sõna aga driftis on tähtis olla kas hullult stabiilne või stabiilselt hull) positsiooni meie drifti-scenes omav Eduard Vahemets alustas hooaega esikohaga Ülemistes, aga valearvestus Tõnis Kipperi vastu Pärnus ellikate esimeses ringis jättis ta sellel etapil tagasihoidliku 53 punkti peale. Sellega oli tegelikkuses karikarong läinud. Kolmas koht Haapsalus ning teine koht Raplas andsid kokkuvõttes tubli teise koha. Jälle.

Kaspari kommentaar:
Etsi areng võib jääda esialgu arusaamatuks. Tegelikult oli tema see härra, kellega Toomara tandemi trenne tegi ja koos sõitmas käis. Kõik see paistab sõitudes kenasti välja. Spotterite edastatud info suudab Vahemets ära seedida ja mis veel parem, ta oskab sellest ka kasu lõigata. Kui vaja jätab alguses vahe sisse, et hiljem ukselinki ronida, ning teab kuidas konkurentide elu raskeks teha, kas eest ära sõitmisega või ebainimlikult vaikse hoo ja tema autole iseloomuliku olematu nurgaga nikerdades. Kahjuks on autol puudu lockist ja mootorirammust, kuid need vead lubab mees tulevaks hooajaks parandada.

Gert Roosipõld on väga huvitav ja drifti mõttes värvikas tegelane. Kui 2010 oleks ma andnud ta autole sarja kõige inetuma auto tiitli (just, oleks andnud kui seal oleks olnud millelegi anda, sest terve auto ju põhimõtteliselt roostetas ära) siis 2011 oli juba teisest puust. Ford Sierra oma vana ameerika V8 mootoriga liikus sujuvalt ja laisalt Ülemistes teisele kohale ja tegelikkuses kulges terve hooaeg mehele superhästi, kui viimase etapi tehniline viga välja jätta. Kokkuvõttes tubli 3. koht karikasarjas ilmselgelt päris väikese hooaja eelarvega.

Kaspari kommentaar:
Elav näide sellest, kuidas vähese füüriga, aga heade sõpradega on võimalik mehetegusid teha. Vihmases Ülemiste keskuse parklas tundus uimane Sierra küllalt igav, kuid sellest hoolimata kohanes Roosipõld oludega ja võlus esimesel etapil välja teise koha. Kiirematel radadel jäi masinal vajaka võimust, sest hoog kippus raugema, ning kenast driftist jäi asi ikka vägagi kaugele. Tandemsõitudes on tema näol tegu ühe kõva pähkliga konkurentide jaoks, sest nii aeglaselt saab driftida ainult selle imeloomaga. Selgelt kõvasti on puudu trennist ja vahenditest, sest mehe enda taha vingelt sõitmine kindlasti ei jää.

Rait Lember oma BMW E30 kastikaga oli samuti omaette vaatepilt – esimesed spy-fotod Wisefabi hullu nurgaga sillageomeetriast imbusid netifoorumitesse just selle auto alla keeratuna. Stabiilsed punktisõidud kõigil neljal etapil tagasid mehele kokkuvõttes tubli neljanda koha. Poodiumile veel see hooaeg ei saanud aga potensiaali järgmiseks aastaks leidub, vaja lihtsalt kõvasti tandemitrenni teha.

Kaspari kommentaar:
Auto, mis alustas aastat kuudina, tegi aasta jooksul läbi päris korraliku dieedi. Peale Ülemiste etappi oli tema E30 muutunud kastiautoks – auto oli nüüd kaalu poolest hulgim kilosid kergem ja sestap ka paremini driftitav. Sõidud olid valdavalt paljulubavad, kuid trenni puudus hakkas selgelt välja paistma, sest päris korraliku ja puhast sõitu suutis mees harva näidata. Potentsiaal on igatahes vinge.

Karikasarja viies ja ühtlasi parim Nissani-taltsutaja oli Tõnis Kipper. Tema kärtsuv ja mürtsuv “keskmootoriga” S13 oli ES-Racingus saanud endale uue südame, mis arendas rahulikud 375hj. Suure turboga tundusid Ülemiste, Haapsalu ja Rapla kõrvaltvaadates paras katsumus olema, aga kvalifikatsioonides suutis Tõnis end alati punktidele sõita. Enamjaolt said komistuskiviks just tandemid, kus vaja vastasega mängida. Hooaeg tundus rohkem selline õppimise-harjutamise protsess olema ja seda enam vaatame lootusrikkalt tulevikku!

Kaspari kommentaar:
Kipperi uus auto lahendus on mega. Haugub aga hammustab. Tänu uuele RB-seeria mootorile ei jää kiirematel radadel enam võimust puudu ning tomu on alati korralik ja garanteeritud. Kui saaks auto paremini pöörama, siis oleks ka aeglasemates kohtades drift paremini kontrollitav. Sarnaselt paljudele teistele meiemaa driftijatele võiks kordades rohkem trenni teha, sest apse satub liialt tihti sisse. Enim tahaks treenimist tandemi osa.

“Sõge Sepik” aka Henri Puhmas ei kvalifitseeru normaalseks. Tema puhul kehtib “stabiilselt hull”, kuid seda heas mõttes. Lõplikult purustas mees oma võimetes kahtlejate teravad keeled Ülemiste etapil, kus napilt kvalifikatsioonide alguseks kohalejõudnuna piisavalt tehnilisele rajale lihtsalt “peale lendas” ja kohe punktidele sõitis. See oli minu silmis tegu, mis pani kergelt õhku ahmima. Terve reedese õhtu ja laupäevase hommiku mõne auto järjepidevat kaootilist uisutamist vaadanuna lõi Puhmase sõit lihtsalt pahviks. Kõik.
Ja seda kõike teeb ta oma sõnade järgi romulajuppidest kokkupandud autoga (jätame Wisefabi jupid hetkel teemast välja)!

Kaspari kommentaar:
Kehv tulemus aasta lõikes on tingitud tehnilistest muredest, kuna “Puhmi” näol on tegu täiesti segase mehega. Need sõidud, mis on õnnestunud publikuni tuua, on kohtunikele alati väga hea mulje jätnud. Kahtlemata on ta üks parimatest eestlastest, kes autoga külg ees kulgeb. Oma segase sõiduga on ta kindlasti ka publiku suur lemmik, kuna külmaks ei jäta see mees kedagi. Mida etapp edasi, seda paremaks ta esitused muutusid. Lisaks on ta teinud suuri tegusid ka Eestist väljaspool – viimasel Läti etapil hindas üks sealseid kohtunikke tema sõitu 100 punkti vääriliseks ja oskas vaid käsi laiutada, sest tema sõnul ei olnud võimalik seda rada enam paremini sõita.

Kristjan “Sallu” Salmre kaheksas koht oleks hooaja alguses tehtud prognoose silmas pidades justkui lahja, aga igal mündil on kaks külge. Mehe enda sõnul kärpisid hoogu pidevad tehnilised mured autoga ning pidevalt muudetud sõlmed vajasid harjutamist ja harjumist. Eesti Drifti isa ja loojat on vara maha kanda, sest mitmed suurepärased sõidud sel hooajal andsid aimu ka tema potentsiaalist. Üldine tase on lihtsalt läinud selliseks, et neid sõite on vaja stabiilselt!

Kaspari kommentaar:
Sallu on kindlasti kõige pikema driftingu ajalooga kohalik. Tema vaene E34 on käinud läbi rohkem ilu- ja muid kirurgilisi operatsioone, kui pooled Rannavalve seriaali staaridest. Pidevad uuendused ja muutused ei ole võimaldanud end rooli taga päris mugavalt tunda. Suurim samm edasi oli Wisefab, mida Sallu ka väga osavalt ära kasutab – Haapsalus suutis ta teha oma hooaja parima tulemuse. Sõidud olid juba päris head ja mees oli ise ka väga rahul.

Ainuke mees, kes sai karikasarjas punkte nii Street kui Pro klassis, oli Kristjan “Crac” Klemets. Kuna kõik-kõik oli uus septembrikuus, siis midagi väga müstilist sellelt hooajalt loota ei osanudki. Esimene etapp Ülemistel jäi lihtsalt vahele ja kuigi teise etapi poodium Pärnus Street klassis andis lootust, et autoga kohanemine on läinud valutult, siis Pro-klassi konkurendid tõid tiimi kiiresti kahe jalaga maapeale tagasi. Õnneks oldi sellise stsenaariumiga vaikselt ka arvestatud (peale minu muidugi – ülima optimistina pakkusin Cracile hooajaeelses ülevaates vähemalt ühte etapivõitu, aga siis oli rool mõeldud ka vasakule poole). Jääme lootusrikkalt uut hooaega ootama ja loodetavasti pole kärbsemad konkurendid liiga kaugele libisenud!

Kaspari kommentaar:
Hooaja keskel valminud auto kohta näitas Crac päris korralike sõite. Selgelt polnud auto veel nii heas seades kui vaja oleks, kuid masin on hea sellegi poolest. Läbi õnneliku juhuse sattusin isegi korra selle pilli roolitaha. Sõita oli sellega küllalt lihtne, auto allus päris hästi korraldustele ja ei olnud väga närviline. Mõned pisimuudatused seadetes ning auto on kindlasti väga hea – kindlasti üks parimaid, mis meie radadel liikleb. Puudu on vaid veidi mootorirammust. Õnneks on LS1 kohta know-howd rohkem kui ratsahobusel sedasamust, nii et tulevaks hooajaks leiab see mure kindlasti lahenduse. Mees vajab veel veidi valel pool istumisega harjumist ja siis peaks hakkama juba tulema küll.

PS. Kõik arvamused on minu ja Kaspari isiklikud ega pretendeeri absoluutsele tõele. Samas on meiega vaidlemine mõttetu :)