Octane booster, kardaan, veovõll, pidurid – märksõnad, mis ei lasknud rekordeid rünnata. Ilm, naised, sleeperid ja diislid – meeldivad üllatused. Sedasi võib kokku võtta OMC “kevadise” etapi.

Üks rekord siiski kukkus – kiireim diiselauto, Ergo Viisma, Mercedes Benz C220d. Tulemuseks 272km/h. Not bad, not bad at all. Üle 800 väände, vihmaga ei julge sõita, ja ma ei imesta.

Sama kiiresti sõitis ka seekordne parim naisvõistleja. Kaido Reisser pani Jevgenia Lipinskaja oma sportuniversaalaudi rooli, keeras esimeseks sõiduks rõhku maha ja ütles, et 250-260 on tulemus. Meest sõnast – autot kärukonksust ja 259 tulemuseks tuli. Teiseks vooruks keerati veidi vurtsu juurde ja Kaido demonstreeris oma inseneriteadmisi, rõhku keerati tulemuse 272km/h tarbeks. Nii ka läks. Seekordne kiireim naine Jevgenia Lipinskaja tulemusega 272km/h.


Üldvõidule trügimise jätsid seekord erinevatel põhjustel vahele Janis Piiritalo (lõhkus 2 päeva enne võistlust kepsusõrme), Roul Liidemann (Viperi käigukast pole veel kohal), Erik Olesk (auto pole valmis) ja Sander Kelner (BMW sai piduriuuenduse ja pidurite tasakaal on veel veidi paigast ära). Sügisel saab kärtsu ja mürtsu rohkem kui tahaks vist…

Mis kärtsu ja mürtsu puutub, siis klassimuudatused on oma töö teinud. A klassis on rohkem osalejaid ja ei saa öelda, et igav oleks. Võistluse kõige aeglasem auto oli ühtlasi kõige ilusam. Tarmo Sild tõi rajale musti numbreid kandva MB SL230-e. Perfektselt taastatud uunikum, rõõm näha, et sellelt ei pühita ainult tolmu vaid köhitakse torud ikka korralikult puhtaks.

A klassi esikolmikust enamuse moodustasid seekord naised. Rõõm näha. Marija Sheljakina sõitis oma punase mersuga 249km/h, Kati Pihotalo oma kollase Porschega 251km/h, kohad siis vastavalt kolmas ja teine. Reimo Tsirp ülearu viisakas poiss ei ole ja võitis A klassi oma Saab 9-3-ga kiirusega 270km/h.

B klass on nüüd klass, kus võib esikolmikusse ka diiselauto juhtuda, seekord veel nii hästi ei läinud, aga kiireim diisel oli selles klassis viiendal kohal. kõigest 10km/h aeglasema tulemusega kui kolmanda koha saavutanud Lev Dolgachov (282km/h – Porsche 911 GT3). Teine koht kuulus kiireimale väliskülalisele Soomest, Mika Soras oma “veidi” järgiaidatud Audi RS4-l sõitis 286km/h. Klassivõidu võttis varasemalt kolm korda esikolmikus olnud ja võiduta jäänud Toomas Tuuling. Neljandal korral tuli see kauaoodatud klassivõit ära tulemusega 292km/h. Teises sõidus proovis Toomas oma tulemust parandada ja startis eriti rajult, 7500 pööret ja sidur lahti – tulemuseks siitilmast lahkunud pooltelg. Õnne aga siiski.



C klassis, ehk siis kõige suuremate mootoritega autode klassis on ka tulemused tavaliselt keskmisest kiiremad. Ja selles klassis on tavaliselt ka kõige rohkem ebaõnne. Tormis Hoffmann ja Andres Arnover pole suuremasi keemikud, neil läks kütuselisandi kogusega väheke nihu ja oma varasemaid tulemusi nad ei parandanud. Eks tuleb keemiatunde vähe võtta ja natuke ka matemaatikat. Ehk on sügiseks 1:100 ja 1:50 numbrite tähendused selgemad.

Ramon Torop oma Audi RS6-l tuli, vajutas pedaali põhja ja 2,1 tonnise tühimassiga pereauto veeres üle lõpujoone 296km/h. Ei mingit draamat. Erinevalt üledjärjestuses neljanda koha saavutanud mehest. Aleksandr Ljahh vahetas oma autol talve jooksul mootori ära, võeti Nissan Titani 5,6 liitrine V8, lisati mõned gtx30 viled ja voila! 296km/h. Üks ja ainus sõit. AGA! 1km peal oli kiirus vaid 1km/h väiksem. Mingi ikaldus? Vana mootoriga sõideti 319 ja nüüd pidi jõudu olema naaaaaaaatuke rohkem. Kas teie teate, mis tunne on kiirusel 347km/h saada kardaaniga mööda tagumikku? Aleksandr teab! Õnneks kardaan tuppa ei tulnud. Roul kindlasti on praeguseks hetkeks transpordifirmast juba järgi uurinud, et kaugel ta käigukast on. Tundub, et sügisel sõidetakse summutitest mutrid välja.

Diagnoosiga meeste vahepeal tuli Taavi Tikenberg oma turbo 911-ga ja põristas rahulikult 296km/h. Kolmas koht, tehtud-mõeldud. Ja jätkame meestega, kellel pole vist kõik päris korras. Ken Kasch. Kes ei teaks tema suitsevaid-logisevaid-tilkuvaid ja paganteabmismootoriga BMW-sid? See mees on kogemustega otsesõitja, kelle autod reeglina eriti otse ei sõida. Tehke mis tahate, esimese vooru 298-le lajatas teises voorus veel 7km/h otsa ja pääses auväärt 300km/h klubisse, seekord teine koht tulemusega 305km/h.

Kui mõistlik tundub ca 1000kg kaaluva autoga sõita üle 300km/h? Neli aastat tagasi tuli üks mees telliskivikujulise kolakaga ja tegi imestunud näo, et miks kiiver? Läks rajale ja vajutas kõigepealt 309km/h ja teises voorus 315km/h. Siis öeldi talle, et olgu olla turvakaar, pidurdusvari ja korralik riietus. Eelmine aasta päev enne võistlust läks auto veidi katki ja rajale ta ei jõudnud, selleks aastaks olid kõik vead kõrvaldatud, mees riides, kiiver peas ja valmis parem pedaal põhjas ühte miili sõitma. Sõitis. Ühe korra. Tulemuseks….. 338km/h. BMW E30-ga!. Küsisin Aleksandrilt, et kas läheb teist vooru ka sõitma, vastati, et ei julge. Mõistlik otsus, mina kiidan. Selle OMC võitja – Aleksandr Lomeiko, BMW E30, 338km/h.


Õnne võitjatele ja kohtume sügisel.

Tulemused: VAJUTA SIIA