And it ain’t over until the fat lady sings.
Aga kui neid daame on kaks? Erinevat värvi kleidiga ja erinevas vanuses? Ja laulavad küll sama laulu aga täiesti erineva häälega? On see siis nüüd läbi või ei, see on hetkel selgusetu. Igaks juhuks kutsusime ühe veel vanema daami seltsi.
Kokku siis väikese kaarega üle tuhande kilovati jõudu ja peaaegu kaks tuhat njuutonmeetrit väänet. Mis seal siis ikka, tuli kolvile ja proovime kuidas daamid laulavad.
Sõidavad nad põhimõtteliselt ühtemoodi väikeste erinevustega. Mida noorem daam, seda paremini on suudetud kehakaal kleidi varju peitu panna. Seisavad ka suhteliselt sarnaselt.
Daamideks siis kolme erineva põlvkonna Cayenne-d, vanemad neist Turbod ja noorim GTS. Ilma sekundisajandikke taga ajamata käivad kõik enamvähem ühtemoodi rajult edasi, vanemad robustsemalt ja nooremad viimistletumalt. GTS lausa sõiduautolikult.
Välimuski on ajaga ainult paremaks läinud, selle osas on kõik ühel nõul. Salongi osas oli arvamusi erinevaid, kellele meeldis kosmosesüstikulaadne nuppudega üle kuhjatud keskkonsool, kellele kõrgläikega viimistletud puutetundlikud paneelid ja suur ekraan. Aga selleks, et kolme maastikuvõimelist mürsku visuaalselt võrrelda, ajasime pildistamiseks kasutatud ilma katuseta põrnika ka pildile, kontrasti mõttes.
Tuli tunnistada, et välimuses on igaühel neist midagi, mis meelde jääb.
Suurtel daamidel iseenesest mõistetavalt õhkvedrustus, mis kõigil toimetas nii nagu uuena. Okei, üks neist oligi uus. Mugavas seades oli tegu väga muhedate pehmelt sõitvate suurte autodega, sport plus seades nad nii mugavad enam ei olnud. Olen sõitnud “sportautodega” mis ei ole nii jäiga ja konkreetse vedrustusega. Sileda teega kurve kangutada väga mõnus, aga olenevalt autost 20-21 tollistel ratastel sai isu sellest vedrustuse seadistusest väga kiiresti täis. Õnneks oli mugavuse taastamine ühe nupu vajutamise-lükkamise-pööramise kaugusel.
See artikkel saab nüüd siinkohal ootamatu lõpu, sest liiga palju laulvaid daame korraga pole hea. Lähiajal kirjutame nendest daamidest eraldi. Ilu ja iseloomu on nii palju, et kõigist ühekorraga ei saa.
Suured tänud Porsche Eestile, Tõnisele, 100autot Antile, Joelile ja kõigile teistele asjaosalistele, kes seotud olid.
Ahjaa, põrnikast kirjutame ka.
