Mõnikord on hea kui kuulatakse insenere, nemad teavad paremini milline kombinatsioon hoiab sind õhus ja milline mitte.

Aga nagu sakslastele kombeks, kõigepealt pannakse kõik mängu, siis tehakse ilge reha rahakotis ja arenduses ning siis leitakse, et tegelikult oli esimene variant õigem. Porsche ei ole siin mingi erand, Cayenne GTS on järjekordne õpikunäide sellest reast.

Mis siis häda on? See konkreetne auto on kolmas versioon juba, loeme eespool samme ja saame aru, et kõik peaks jälle okei olema. Ongi, sort of. Mudelirivisse pannes on ta täpselt omal kohal. Odavam ja aeglasem kui Turbo. Viska Octavia RS-i hinna jagu lisasid juurde ja saad Turbo baashinna.

Kuidas siis inseneride võit? Teate ju seda häält, mis tuleb fanfaarist, kui te seda esimest korda elus puhuda proovite? Vot just midagi sellist tegi eelmine GTS. Kaks fanfaari ja oskamatu orkestrant V6 kujul neid puhumas. Sellel kerel vahetati see õnnetu muusik sealt fanfaaride vahelt välja pisut suurema V8 vastu. Sai parem? Jah!

Pole mõtet pikalt peatuda Porschede sõiduabiliste nimekirjal mille tähised on PCCB, PASM või PDCC. Jah, GTS-i puhul on paljud sõitu kiiremaks tegevad asjad lisadenimekirjas (sakslane ju siiski) ja õnneks prooviautol olid need küljes. Peaaegu 2,5 tonni kaaluv auto oli kõike muud kui elevant portselanipoes.

Paarikraadises soojas ja lamellrehvidega ei tekkinud väiksematel teedel tunnet, et nüüd kraabib ukselingid vastu asfalti ära. Isegi pimedas mitte. Tuled on väga head, mis ei ole ka muidugi üllatus. Lisadenimekirjas on erinevate esitulede variante lausa 4. Miks kohe ainult häid külge ei monteerita? Sakslased.

Tuba on peenele välismaa autole kohaselt mugav ja moodne. Pisut liiga moodne, seda läikivat pinda, kus sõrmejäljed ja kõik tolmukübemed kaugelt näha, on veidi liiga palju. Aga see on juba maitse asi, kellele meeldib, kellele mitte. Õnneks on säilitatud paljude funktsioonide nupud, mitte küll füüsiliselt eraldi nuppudena, vaid läikival pinnal puutetundlikena. Laes olevad nupud on siiski veel nupud. Veel. Neljas suunas reguleeritav heads-up, piirkonniti eraldi seadistatav meeleoluvalgus ja suur klaaskatuseluuk on vaid mõned näited saadaolevast varustusest. Pööratud nahast rool on isegi ilma roolisoojendust sisse lülitamata käe all mõnus.

Mugav ja praktiline auto, mille roolil on sõidurežiimide kiirvaliku nupp. Tavaline, sport, sport plus ja individual. Isiklikuks eelistuseks kujunes sport plus ja käigukangi kõrvalt nupust vedrustus pehmeks tagasi. Mõnus vahetu reaktsioon, hea hääl ja ei raputanud silmamunasid ninna. Ja siis oli seal rulliku keskel veel üks nupp. Seda vajutades juhtus selline asi, et 20 sekundiks keerati kõik lõõrid valla. Milleks seda vaja on? Möödasõiduks näiteks. Neljaliitrine kahe turboga V8 pole niisama tavarežiimis piisav? Sellega võib ju kasvõi kolmest autost korraga möödasõidu teha. Vastus spetsialistilt, kes kandis antud margi logoga triiksärki oli: “noooo, aga äkki on üheksast vaja?”. Can’t argue with that.

Raju pill küll, aga ikkagi praktiline. Kas sinu autol on põllega pagasnikupõhja matt? Lisaks väga mahukale pakiruumile on GTS-il ka tagastanget kriimustamise eest kaitsev põll. Tõstad poekotid ja lapsed autosse, lükkad põlle sisse, vajutad luugi sulgemise nuppu ja sõit võib kriimuvaba tagastangega jätkuda.

Istmed on üsna mugavad ja toetavad, pööratud nahk kompenseerib suurte külgtugede puudumist ja nende puudumine teeb olemise tunduvalt mugavamaks. Arvestades, et auto on keskmisest sõiduautost pisut kõrgem, siis saab autosse tänu sellele ilma suurema ebamugava akrobaatikata. Punased õmblused, tikitud logod ja punased turvavööd on mõnus kontrast muidu ühtlaselt tumedasse salongi.

Ja nagu juba mainitud, ruumi on selles autos laialt nii ees kui taga.

Miinuseks võiks tuua tuulemüra kiirustel… eee… Kuidas seda nüüd öelda, ütleme nii, et Eestis tuulemüra ei ole. Kuulake rahulikult BOSE kõlaritest raadiot või juhtmevabalt ja käedvabalt oma telefonist midagi. Või laske aken alla ja kuulake mootori hääli. Neid kahjuks kuuleb selle auto puhul ainult kinnises parklas. Lärmi see auto teeb, aga mitte häirivalt ja mitte nii palju, et seda salongis eraldi nautida oleks põhjust.

Mugav koht kus aega veeta on aga see auto kohe kindlasti. Kas eelistama peaks Turbot või GTS-i on juba puhtalt rahakoti küsimus, sest paljud lisavigurid mille eest GTS-iga juurde tuleb maksta, on Turbol juba poest küljes. Lisaks on Turbol 90 hobust ja 150 väänet rohkem ning PAAAALJUUUU parem kiirendus. Tervelt 0,6 sekundit sajani kiirem.

Las väikesed mootorid jäävad väikestele autodele ja raamatupidajad neid sättima. Insener ilmselt valiks selle auto. Pole küll Turbo aga pole ka V6. Normaalne V8, piisavalt igasugu nutikat tehnikat ja piisavalt ruumi.

Kaspari tarkuseminutid: Uus Cayenne GTS sõidab nagu brošüür lubab. Kiirelt ja mugavalt. Uued turbomootorid ja 8-käiguline käigukast töötavad koos nagu sama aju kaks poolkera – kui teineteisele loodud. GTS’i dünaamika on väga üllatav, sest nii suurt kolakat ei tohiks olla võimalik nii kiiresti ühest kohast teise liigutada. Foori alt startides on load läinud kiiremini kui suudad öelda gee-tee-ess. Möödasõidud, misasjad need veel on? See auto sööb kilomeetreid suurema isuga kui Kiivikas hommikuks keedumune. Kui sirgelt minekuga harjub tagumik üsna kiirelt, siis ma ütleks, et GTS’i tugevaim külg peitub käänuliste teede domineerimises. Istud rooli taga, 2.3 tonni erinevaid komposiitmaterjale, metalle ja paari pudulojuse jagu nahka sind ümbritsemas. Keerad rooli ja NO MIDAAA!?!?, ei läinudki ümber, ukselingid ei kulunudki ära? See auto on ju suur, ikka väga suur, aga käitub nagu tavamõõdus perevagun. Entusiastlikuma sõiduga ei meenu hetkekski, et tegu on SUV klassi isendiga, kaal on lihtsalt nii hästi kontrollitud. Lörisev kahe fööniga V8 ärkab pöörete kõrgemas vahemikus mõnusalt ellu, turbo-lagi sisuliselt ei eksisteeri ja minekut jagub igas pööretevahemikus. Käiguvahetused on kui unenägu – siinkohal olgu öeldud, et võrreldes eelmise põlve Cayenniga on roolilt käiguvahetus palju mugavam, kuna + ja – klahv on eraldi labad mitte üks suur klots mida sai mõlema käega edasi või tagasi liigutada. Kuna ma olen ikkagi vastik sitapea, siis natuke tuleb vinguda ka. Selle hinnaklassi masina puhul eeldaks, et ma ei pea ekraanidelt vahtima mingi suvalise halli Cayenne animatsiooni, vaid tahaks näha GTS’i pilti. Teisena on mul allergia musta värvi kõrgläikega pindade suhtes ja seda jagus keskkonsooli paari ruutmeetri jagu. Viimase asjana ei suutnud ma ära harjuda käigukangi ergonoomikaga, no ei istu see vembul mugavalt kätte. Viimased nüansid on muidugi puhas norimine ja minu isiklik traagika. Üldine koostekvaliteet ja emotsioon on GTS’is absoluutne tipp – tekib tunne, et tegu on millegi erilisemaga, millega iga sõit on elamus.

Aga et mitte liiga pikalt võrrelda Turboga, siis järgmises osas: Turbo! Eelmine generatsioon.

Suured tänud Porsche Eestile  ja Saku Suurhallile.