Kolmas ja ühtlasi viimane päev algas meestel konkreetse plaaniga. Kaua me neid kesk-euroopa masinaid ikkagi vahime, parem lükkame Beetle puhtaks ja lähme sisse. Mõeldud-tehtud!
Vihavaenlasest äratuskell röökis kell 07.00 meid jalule ja kui kõht lähedal asuvas restoranis täis pargitud, võtsime suuna käsipesulale. Seal sai kiiresti selgeks, et kohalik bensiinijaam me pesuvahendite vajadusi ei rahulda ja 50m kaugusel olnud lisavarustuse pood kergitas me kukruid 30.- euro väärtuses. Aga kätte me kraami saime ja mu katsed mängida professionaalset pesijat kandsid vilja- auto läikis ja sillerdas nagu pühademuna.
Koht Golf GTI juubelilava kõrval oli nii varastel hommikutundidel veel üllatuslikult täitmata ja sinna me oma põrnika ka paigutasime – ninaga väljasõidu suunas, et kui peaks hetk käes olema stardiks kodumaa suunas.
Nühkisin siit ja nühkisin sealt ning kuna Beetle antud üritusel oli üldse kehvasti esindatud, oli uudistajaid palju. Peamiselt muidugi uuriti seda karboneffekt nahka ja et kas polegi kleeps!? Argo tehtud punase niidiga õmblused aga andsid kõigile õige suuna kätte. Tundub, et vastav kunstnahk sealkandis üpris tundmatu looma oma kuigi iroonilisel kombel tuleb see just naaberriigist Saksast.
Liikusime taas ringi ümbruses olevatel tänavatel ja seekord natukene kaugemale. See oli igati õige tegu sest silmapiirile ilmus aina enam huvitavaid pille. Hotellide-hostelite-kodumajutuste hoovid olid kui aardekirstud, mis ootasid meiesuguseid nuhkivaid tegelasi.
Kuna päike kõrvetas ja kraadiklaas lähenes pluss 30´le, oli kumm suht tühi ning sai hängitud lihtsalt oma masina kõrval inimesi ja autosid uudistades. Kella 16 paiku võtsime vastu otsuse asuda koduteele, mis targa masina ehk GPS´i arvates oli täpselt 2085km kaugusel.
Sõit ise kulges üllatavalt kiiresti kui mitte arvestada vahelduvat paduvihma Austria mägedes, Viinis meid tabanud kergemat sorti orkaani ja rehvi purunemist Tšehhis. Pühapäeva õhtuks olid kõik vandersellid kodus ja valmis argipäeva rusikahoobiks esmaspäeval.
