Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud…
Umbes samamoodi võiks alata MEIE esimese päeva kirjeldus, kui peale kella 19 hotellist lahkusime ja põrnika nina Reifnitzi poole suunasime. Kuna ägeda pilliga ei saa minna üritusele sedasi, et ta must ja sääselaipu täis on, tegime peatuse teeäärses käsipesulas, kus saad siis ise survekaga möllata. Sellel ajal kui ma tööd tegin, vahtisid Serx ja Tarmo meie ümber liikuvaid huvitavaid aparaate.
Kuna ilm oli suht sant, ei viitsinud väga nühkida ja peamine eesmärk oli suurem jama maha saada. Peale mitme euromündi loovutamist ahnele aparaadile, saime töö tehtud ja oli aeg edasi liikuda. Kohe oli selge, et see saab paras katsumus olema! Nimelt hakkas juba 30km enne peamist showkohta kael kergelt tuikama, kuna oli vaja kogu aeg vahtida küll vasakule ja paremale. Sest lihtsalt oli, mida vaadata. Loomulikult oli peamine mudel Golf oma kõikides generatsiooninumbrites aga puudust polnud ka Sciroccodest, Passatitest ja erinevatest Audidest. Paras salatikauss oma tuunitud, natuke tuunitud ja totaalselt ületuunitud pillidest. Aga see, mis mõjus, oli see mass! Seda kõike oli lihtsalt NII palju!
Kui me lõpuks alasse sisse saime, avanes uskumatu vaatepilt. Terve tänav tundus esmapilgul paksult rahvast täis, lõputu joru autosid seal vahel ukerdamas. Ja nii ta oligi, esimese käiguga nikerdades tuli sõita tervest sellest inimmassist läbi!
Meid oli eelnevalt hoiatatud, et terve ala serv koosneb tühjadest õllepurkidest ning suitsupakkidest ja et kõik metsikult joovad (koos politseiga) ning TÄPSELT nii see oligi. Purjus inimesi rokkis nii metsikus koguses ümber liikuvate autode, et tekkis reaalne hirm, et mõni mõne lollusega hakkama saab. Aga olgu etteruttavalt öeldud, et olgu need VAG fännid nii ämblikud kui tahes, siis autod jäetakse puutumata – omadus, mis kannatab nii mõnelgi endale otsaette või kõrvataha kirjutada. Põhimõtteliselt ei tundnud pärast kordagi, et peaks muretsema pilli ohutuse pärast.
Aga mida need fännid seal pool mäluaugus siis teevad? Well, nad seisavad tee ääres ja karjuvad sulle “gummi gummi!” Kui ma alguses ei saanud sellele päris pihta, siis Tarmo selgitas, et see tähendab rehvipõletamist. See tekitas minus paraja annuse hämmingut, sest teadupärast põletatakse kummi tagaveolisega ning igasugune muu variant on parajalt tobe. Loomulikult paarisajale tuhandele inimesele seda selgitama minna on juba eos surnud tegevus ja mulle jäi ainult võimalus omaette, sisemiselt, naerda.
Kuna kindel soov oli omal nahal ka seda ”peatänava” effekti kogeda, siis parkisime Beetle ära ja jalutasime tagasi. Ütleme nii, et metsik kogus rahvast ja autosid! Üks show teise otsa! Kõige esimene võrdlus, mis pähe tuli, oli Õllesummer. Igasugused nänni, söögi ja kurat teab, mis letid, tohutu kogus õlut ning erinevate bändide asemel metsik kogus autosid. No ei tule paremat võrdlust mastaabi suhtes pähe. Parem vaadake pilte ja proovige seda lihtsalt ette kujutada!
