Umbes 2025 jõulude paiku hakkasin oma vana Audit pisut remontima. Et julgeks võtta ette ca. 5000. km pikkuse autosõidu Wörthersee järve äärde, kuhu kogunevad kümned tuhanded autohuvilised nagu ma ise. Paljud ütleksid, et selline tegevus ei ole mõistlik. Midagi läheb katki ja siis oled kaugel ja remont on kulukas ka veel. Jah, midagi võib katki minna. Ja see võib kallim remontida olla. Sõltuvalt kust poolt vaadata ongi see kõik mõistlik või mõttetu. Tänaseks on tõsi see, et midagi katki läkski. Sellest hiljem.
Aga ma olin seal Wörtherseel eelmine aasta ka ühe vana Audiga käinud. Kui too pidas vastu ja miks siis minu auto ei peaks vastu pidama? Ma tahtsin sellega palju sõita ja korraga. Ma tahtsin Eestist ära. Tahtsin osalt ka tõestada, et midagi ei juhtu. “Teen lihtsalt auto nii palju korda, kui saab ja loodan parimat,” oli mu mõtteviis. Selline ta siis oli enne remonti. Uus turbski ootamas.
Viimastest ettevalmistustest
Uus summuti jooks algas mul ilusa roostevabast väljalaske koldega küll. Aga edasi läks see sealt mustast materjalist toruga. Selle kõige ühtlustamiseks kapoti all, mõtlesin ma, et kataks nähtavad osad ära selle populaarse kuumakaitse plekiga. Et üks sõber oli oma Audi 20v turbo mootoril selle teinud, siis ma arvasin, et saan samuti hakkama. Saingi. Aga oli see vast nokitsemine. Tegu on parima kuumaisolatsiooniga, mis hetkel saadaval. Soovitan paigaldada.
Ütleme nii, et see oli lihtne osa. Mis tekitas suuremat tuska oli see, et kuidas see mootor kokku saada nii, et see kohe laiali ei laguneks. Ma ei tahtnud teha neid vigu, mida olen kuulnud ja lugenud teisi tegemas. Mootori ehitus ei ole odav ja hirmus oleks seda 2x jutti teha.
Kuidas mootori remondis raha säästakulutada
See oli kindel, et ise ma mootori alumist ega ülemist otsa koostada ei oska. Äärmisel juhul panen kaks osa omavahel kokku. Seepärast ostsin mootori alumise otsa komplekteerimise teenusena sisse. Kevvai autoteenindusse sai viidud AAN mootoriplokk, kepsud ja poldid, et mõõta ära, mis mõõtu kolbi täpselt vaja läheb. Kui ma ei oleks plokke mõõtmisse viinud ja lihtsalt ise proovinud moto kokku panna, oleks see väga, väga kiiresti halvasti lõppenud. Plokk vajas puurimist, et silindrite diameetrid ühtlased oleksid.
Aga kas Audi 200 20v mootori kood polnud mitte 3B? Tubli. On küll. Ja selle AANIPLAANI pidin maha kandma, sest see oli juba suuremaks puuritud kunagi ja 82.5mm kolbi sel hetkel polnud lihtsalt saada. Seega tuli võtta vastu otsus ja veel raha kulutada. Ostsin veel ühe komplekti kepse, seekord siis enda 3B mootorile.
Kahjuks mul pilte pole enda mootori mõõtmisest, kuid sellest selgus, et ka minu auto mootoriploki silindri avad on juba ülevalt nö lehtris. Vaja suuremaks puurida ja hoonida. Nüüd, et seda teha, on kolbe vaja. Aga kolbide tellimise eel on ikkagi mõõta ka vaja. Et suurusjärk kätte saada. Segane värk. Igal kolvi tootjal on omal paberimajandus kaasas, mille järgi peab siis vastavad tegevused tegema, et kolvid paisudes kinni ei jääks.
Originaali mõõt on sellel 81mm. Puuriti siis järgmisse remont mõõtu, mis on 81.5mm kolvile. Või õigemini, 81.39mm, sest Kevvai puuris silindrid 8 tuhandikku suuremaks paisumisruumi tarvis. Vat see ongi põhjus, miks on vaja, et spetsialist mootorit komplekteerib. Ma vist ei oleks oma 10 meetrise mõõdulindiga nii täpset tulemust saavutanud. NB! Ma võin numbrites eksida. Ehita enda mootor ikka vastavalt enda juhistele, või õigemini, vii Anti kätte. Ta teab, mis teeb.
Kuidas on õige: plokikaas või plokikaan?
Ma ka ei tea, ma rohkem Hornitoloog (nali – õige on ornitoloog) ja minu plokikaas leidis tee Uku Kelder kätesse. Andsin kaasa uued väljalaske klapid, mis juba 5 aastat vähemalt riiulis ootasid. Ja vaja läks ka sisselaske klappe. Veel uusi tihendeid, juhtpuksid ja mitu keerme parandus komplekti. Lisaks lihvitud pinnad. Sinna pidin ise panema uued hüdrotõukurid ja paigaldama nukkvõllid.
A seda mõra ära vahi. See on tavaline. Kõigil sellised. Mul veel suht väikesed. Nukkade komplekteerimine algajale oli juba keerulisem töö. Vähemalt minule, sest ma lihtsalt polnud varem seda teinud, peas kõlamas vaid hirmujutud paigaldusel kõveraks painutatud nukkvõllidest jne. Aga oligi aeg need 2 osa omavahel ühendada ARP plokikaane poltide ja rida viis 2.5L diiselmootori (AEL mootorikood) kaane tihendiga. Ära küsi miks, mulle öeldi, et see on parem. Üks neet tuli vaid läbi puurida, muidu sobis täpselt paika.
Selle mootori ajastus on tegelikult väga lihtne. Rihm käib üle nukkvõlli ja vabajooksurulli ning veepumba. Viimasest kusjuures sätitakse rihma pingsust. Noh, enne oli raske ka keevitamine. Aga kui oskaja käe all läbi teha, siis on iga järgmine kord lihtsam. Aga näed, ikka suutsin ise valesti teha ja väntvõlli otsaratta kiilu valesti paigaldada.
Lekke ma suutsin ise avastada. No tilkus. Aga, et mispärast ja kust täpselt? Seda ma kohe teada ei saanud. Üksi keeruline avastada, sest lekkis rohkem gaasi andes. Enam pole ka trossiga gaasiklappi, et ise kohe kapotialt gaasi anda saaks. Vilsem Autohooldus tuli taas appi ja oli kõrval, et taas mootoririhm eemaldada. Joppas, et kell “hilja õhtul” oli mul veel õlipumba simmer varuks ja saime selle ära vahetada. Sest järgmisel päeval oli Glassdrive klaasivahetus ja peale seda kohe vaja olla maestro Kaaki juures dünos, et auto mootori töö kenasti ära seadistada.
Edasi sujus kõik nagu valatult – “lebo ots”
Kui dünosse minemise hommik välja arvata, kus jahutus ei toiminud üldse, kapoti tross jebis ja kapotti ei saanud lahti, dünos pidime turbo külmakoja maha võtma, sest sellel oli üks ava vaja puurida, et rõhku juhtida saaks, veovõlli kaitse oli katki ja määret kõik kohad täis jne, siis oli suht rahulik jah.
Ja siis veel see, et reisi eelõhtul veovõlli välimist kaitsekummi vahetades unustasin veovõlli otsa kinni keerata. Lõhkusin sellega rattalaagri ning pidin uue rattalaagri ostma ja vahetama. Mingid tihendid ja klambrid on puudu või purunenud nii, et autot oli suht keeruline komplekteeridagi. Jah, suht lebo.
Ainuke lihtne asi kokkupaneku juures oli Noor Tehnik e-poest saadud Pioneeri autoraadio ja kõlarite paigaldus. Hommikul oli ikka muhe 1989. aasta Audisse istuda, kus läbi bluetooth ühenduse sinu telefonist tehisintellekti loodud muusikapala mängima hakkab. Ulme, onju?
Igatahes kella kolme paiku varahommikul oli auto reisiks valmis nii seest kui väljast. Viimasena lisandusid XL Motorsist uued jalamatid, 7:30 tegime Tarmoga kodu lähedal veel droonipilte ja kell 12 olime juba Riias, kus kohtusime teise autoga tulnud reisijatega. Lõpuspurt oli raske. Väga raske.
Miks see geneka rihm siis ikkagi purunes?
Ma rääkisin videos juba üsna pikalt, aga võin korrata ka. See oli lihtsalt vana. Sellepärast see puruneski. Loll lugu jah, aga kurat, iga õhtu kui see meelde tuli, siis oli ju…õhtu, või öö. Ja hommikuks oli meelest läinud. Mõtlesin omaette veel, et kui läheb, siis läheb dünos. Ei läinud. Küll siis peab selle reisu ka vastu. Ei pidanud. Pagan, miks see siis nüüd reisil pidi katki minema? Noh. Positiivse poole pealt oli see ainult rihm, mis purunes. Uus peale ja sõit jätkus omal jalal. Tõmbeid julgesime ikka teha. Aga pigem rahulikumalt.
Tšehhi ja Austria tõid juba käänulisemad teed, ainult, et õkva jahe oli. Selline 10 kraadi jne. Ja vaata siis madalmaalasi Eestist. Kes viimase video ära vaatas, see juba teab, et Austria kuulsaimale alpiteele me ei pääsenudki, sest Grossglockneris oli 0-2 kraadi sooja ja lumi maas 1700m peal. Kes seda oleks võinud arvata.
Ühe käänulise siiski leidsime. Villachi asundusest. Tipp 1700m ja tee äärtes lörts, välitemperatuur samuti +2 kraadi. Aga kordagi polnud tunnet, et Nexen N’Fera Sport UHP rehvid oleks kuidagi kehvad. Et muutuksid plastikuks või midagi. Ei, null muret. Jooks rehve on ca 100€ odavam, kui samas mõõdus 225/45/17 Continental ja ma olen piisavalt julge ütlema, et kuna kumbki rehv pole otseselt raja jaoks, siis milleks rohkem maksta? Sul on muidugi endal ise võimalus Baltyre e-poest osta see, mida tahad. Kirjuta müügimehele ja ütle “Petrolheads” ning saad parema hinna ka, sõltub rehvist muidugi. ;)
Mis seal Wörtherseel siis ägedat oli?
NO kuidas tundub? Veenab? EI? No vaatame siis veel ja mõtleme, et enamik neist näituseautodest sõitsid ka suht koguaeg ringi ja polnud vaid garaaži kuningannad.
Kuigi oli ka treilapreilnasid.
See on vaid väga väike osa melust. See rahulikum osa. Toimub ka neid illegaalseid streetrace kogunemisi. Üks neist oli slovakkias, mis polnud kaugel, aga ausalt, ilm oli s*itt ja me olime just autod päeval ära pesnud. Noh, vabandusi leiab ikka.
Suur osa nendest samadest autodest, kes nädal varem Wörthersee ümbruses ringi sõitsid, olid valitud ka näitusele. Näitusehall oli nagu ka meil näiteks Eesti näituste messikeskus, ainult, et korda 5. Vähemalt tundub. Pilte ma ei teinud seal, sest ma ei oska – vlogimisega saan veel kuidagi hakkama. Pildid enamasti meil telefonidega ja teiste reisukaaslaste poolt tehtud.
Ma mõtlen, et sinna oleks võinud ju lennata ka. Ja siis käia autosid vaatamas. Aga no, iga üritus kuhu ma minna tahan tekitab minus tunde, et ma tahan sinna oma autoga minna. Praegu selle Audi 200-ga, tulevikus mingi muuga. Peamine on ise kohale sõita. See suvi saab mul neli kümpi “kellale” ja mis te arvate, kas ma siis tahan S-klassi pehmust ja konditsioneeriga hotellituba?
On kuidas on, aga ma olen juba kuulnud, et mõni on siit loost innustust saanud ja selle üle on mul äärmiselt hea meel. Autod on sõitmiseks. Minu vana 200 küll on. Ja sellega on täiesti võimalik ja mõistlik minna pikemale tiirule. Saad igapäeva tööst eemale. Üksi, koos perega, sõpradega, mis iganes sulle sobib. Järgmiste kilomeetriteni!
