Rapla, see on saanud juba üksjagu Eesti drifti sünonüümiks. Kas on sõitjaid, kes seal poleks sõitmist proovinud või üldse oma esimesi poognaid joonistanud?
Mihklile meeldib juba varakult gaasipedaali seljas elada. Tihtipeale on suitsupilv juba enne stardikoonuseid märkimisväärne.
Mäletan minagi, kuidas kunagi Angelar Garage korraldataval klubivõistlusel sai enamik kurve alajõulise 325’ga läbi libistatud. Ilus ei olnud, aga lõbus küll. Sealjuures traditsioone veidi väänates, rada päripäeva sõites. Ka nüüd visati sõitjatele väike vimka, pöörates selgi korral rada teistpidi.
Siin Timo Pino näide, veidi võimsama variandiga.
Kuigi mul endal auto juhitavuse nahka võistlus läks, pean ütlema, et minuarust oli sel korral rada ägedam, sisenemine kiirem ja pigem häid tandemeid soosiv.
Alustaks aga esmakordselt Street klassist, mis varasemalt kahjuks rohkem tahaplaanile jäänud, kuigi peaks tootma hulgaliselt järelkasvu. Juba on sealt ka esimesi kõrgematesse klassidesse ületulijaid ehk asi tundub töötavat. Raplas oli kohal lausa 9 võistlejat, varasema hooaja jooksul oli neid kokku kõigi etappide peale vaid 8. Rajaks olid kaks nõelasilma ja sisenemiskiiruseks umbes 55km/h. Ühtlasi võiks vist klassi nimetada E36 eriks, kaarte segamas vaid üks Nissan S13 ja Audi S4.
Kõige paremini sai mahamärgitud rajaga hakkama Kristjan Kaare, kes teenis 59,4p. Sealjuures oli ta ka ainsana niivõrd stabiilne, et sai punkte kahel korral kolmest.
Tegu peaks olema ka Allan Lätt’i talvise sõiduriistaga.
Teise koha saavutas driftivõistlusel esmakordselt osalenud Timo Vilumets, kel tulemuseks 58p. Eesmärgiks oli mehel vaid punktide saamine ja lihtne see ülesanne kahtlemata polnud. Nimelt tuli tal võistlemise idee sama nädala kolmapäeval ja mehe varasem külglibisemise kogemus pärinemas vaid talvistelt radadelt.
Iga sõit päris nii hästi ei lõppenud…
Kolmandaks küljetas end üks Eesti drifti algusaegadest saati asja juures olnud mees – Alari Altjõe. 49,1p tagasid talle viimase poodiumikoha.
Palju õnne kuttidele! Loodetavasti näeme mitmeid seniseid Street klassi võistlejaid edaspidi hoopiski Pro-Streedis.
Tõeliselt põnevaks läks asi aga siiski Pro-Streedi päevaosaga. Konkurentsitihedust iseloomustab ehk see, et matemaatiliselt oli võimalik tiitel võtta kaheksal sõitjal, reaalsuses aga kolmel, kelleks olid Kevin Pesur, Ott Kokk ja Randar Kajo.
Lihtne see olema ei saanud kellelgi. Nimelt oli Kevin esimest korda sel aastal rajal oma isikliku autoga, millel esimestes trenniringides purunes käsipidur ja see saadi korda alles kvalifikatsioonideks. Randar võistles peale NEZil toimunud avariid kahjustada saanud isikliku auto asemel Karl-Sander Lebbinilt laenatud masinaga. Sellise pilguga vaadates tundus parimas olukorras olema Ott Kokk, kes ka trennides häid sõite tegi.
Ott võttis ka kvalifikatsioonivõidu, vähendades Keviniga punktivahe võrdseks. Seega sõltus kõik eliminaatoritest, oodata oli väga põnevaid lahinguid.
Sel korral olid kvalifikatsioonid puhtalt AL Drift Teami teema, Ottile järgnesid Erik Gregor ja Kert-Eigo Kulla. Tiitlipretendendid Kajo ja Pesur vastavalt 10. ja 11. kohal. Eriti hea üllatuse valmistasid veel oma debüüdi teinud Asmo Aulik ja Pärt Kuvvas. Lisaks muidugi oli rõõm näha Wisefabi ühte asutajat, Ardo Kaldat, taas rajal.
Eriti meeldis Ardole gaas varakult põhja tallata. Tulemuseks metsik rehvitomu.
Hea mulje jätsid ka Martin Vaga sõidud.
Asmo tõi tagasi rajale kuulsa “Wisefabi auto” ehk JZ46. Ja kuidas ta seda veel tegi, siinkohal polnud kahtlust, kas mees oma esimesel driftivõistlusel punkte saab, vaid pigem selles, et kas ta ohustab esiotsa. Ohustas, 6. koht kvalifikatsioonis 18 punktisaaja hulgast polnud sugugi paha.
TOP 32 sisse mahtus kaks paari. Alustuseks kohe Timo Pino ja Andrew Bauer. Mõlemad mehed kasutavad eessõites jalapidurit ja sõit läheb kordamisele. Kahjuks eksib Pino kohas, kus on ka betoon ja toimub päris kõva avarii. See lülitab võistlusest välja mõlemad mehed.
Pauk oli kõva, lisaks Timo auto peaaegu, et hävimise kõrval paindus ka Baueri amort ja deformeerus vaat, et kogu vasak tagumine nurk.
Teises TOP32 paaris on koos Pärt Kuvvas ja Martin Teppor. Jälitades üllatab ilmselt Pärt enamikke, sõites korralikult Martinile lähedale. Kahjuks laseb ta sirgeks ja teeb offtracki ning siit paarist edasi roosa E34.
Järgmises, juba TOP16 paaris on koos Ardo Kalda ja Henri Kivimägi. Ardo laseb taga sõites sirgeks ja ees teeb kerge offtracki. Kuid mees on siiski üliõnnelik, et sai tandemeid sõita.
Autod olid võrdlemisi sarnased, mõlemil turbotatud BMW V8.
Järgmiseks põnevaks paariks kujunes Kokk – Bauer. Bauer laenas oma sõbralt, Pihojalt E36, kuid jälitades Oti kiirusele vastates pingutab veidi üle, tehes spinni. Kuna keegi ei tea veel, mida oodata, jätab Ott alguses veidi suurema vahe. Hoiame igatahes kõik hinge kinni, nägemaks, kas Bauer taltsutab auto ära. Õnneks läheb kõik hästi, mees kohanes uue autoga kiiresti ja tuleb raja läbi. Otilt vigadeta jälitussõit.
Järgmisena kustutab Teppor ära kvalli teise koha mehe Gregori, tänu Eriku väikesele väljasõidule.
Randari tiitlilootused kaovad sõidus Indrek Jaaksoo vastu. Kajo BMW läheb sirgeks ja teeb ka spinni, Jaaksool oli jälitajana tarvis vaid rada veatult läbida.
Paar Kevin Pesur ja Asmo Aulik, jättis ilmselt paljudel inimestel südame seisma. Keegi sel hetkel veel ei teadnud, kuidas saab Asmo surve all hakkama ja milliselt käitub Kevini auto tandemites. Alustuseks teeb Kevin ka kerge väljasõidu ja laseb Asmo autol kaugele ära kaduda. Aulik teeb väga julge jälituse, kuid laseb ka paar korda ratta mullale. Lisaks müksab ta veel Kevinit, misjärel Pesuri auto sirgeks läheb.
OMT’s paneb eesssõites Asmo finišis taas ratta üle ääre ja Kevinit jälitades laseb veel sirgeks kah. Väga kõva esitlus debütandilt, kahju, et vastaseks juba kaks etappi võitnud noormees.
Järgmine ülioluline paar oli kahtlemata Kokk vs Karl-Peeter Nõmme. Eessõites tegi Ott väga hea sõidu, kuid Karl-Peeter jõudis järele. Ei tea, kas Oti närv ei pidanud vastu või, mis juhtus, kuid jälitades lasi ta üldse sirgeks. Tiimides läks kahtlemata suuremaks arvutamiseks.
Tribüüni kõrvalt oli igatahes ülipõnev jälgida ja isegi näppude peal punkte kokku lugeda. Vahepeal jõuti pidada veel mõni lahing ning taas oli käes Pesuri kord. Vastaseks nüüd TOP8’s Kert-Eigo Kulla ja selle tandemi võitmine tähendanuks sajaprotsendiliselt tiitli kindlustamist. Siit sõidust võit Kullale, kuna mees suudab eest ära sõita ja püsida tagasõites Kevinil kenasti külje all. Arvutamine igatahes jätkus…
Üheks poolfinaali paariks saab Allar Aasmaa ja KP Nõmme. Mõlemad on juba TOP4 jõudes selle etapi suurüllatajad. Ilmselgelt on autod hästi toimima saadud ja meestele Rapla rada sobib. Aasmaal suri kahjuks kohe pärast finišit auto välja ja see sundis mehe spinnima. Täiesti uskumatu olukord, kuid seeläbi võit kahtlemata punasele E30’le.
Teine poolfinaali paar oli Kulla ja Teppor. Teppor jäi jälitades veidi maha, kuid kui pooled vahetusid, tegi Kulla offtracki ja siit võit Martinile.
Kolmanda koha sõidus tegi Kulla vea, lastes Aasmaa taga sirgeks. Sellega kolmas koht Allarile.
Karl-Peeter tegi üsna koleda vea finaalsõidus, jälitussõidus spinnides raja viimases kurvis.
Selleks hetkeks oli arvutamine juba lõppenud ja selgus, et meistriks tuli võrdsete punktidega Kevin Pesur. Vaid 15-aastane noormees sai hooaja jooksul kaks võitu, mis saigi otsustavaks.
Kuid üritus polnud veel lõppenud, sest peeti nüüdseks juba traditsiooniks saavad superfinaalid, kus mõõtu omavahel võtmas parimad Pro-Streedi sõitjad kohale tulnud Pro-klassi meeste vastu. Ja sel korral oli tase ikka tõeliselt kõva, sest kohal oli 9 sõitjat, eesotsast puudu vaid vastne meister Harold Valdma ja hõbedamees Taavi Toomara, kes nii muuseas üritust hindamas olid.
Kellelgi läheb moos kohe sahvrist kaduma?
Oma tandemipaarilise valisid PS klassi võistlejad ise. Kes teab, mis põhjusteks olid, kuid millegipärast ei soovi keegi Raplas Rait Lemberi vastu sõita. Kas kahe sarnase eelneva ürituse poodiumid hirmutasid vastased tõesti ära?
Kutse tantsule, kena kummardus on kohane.
Esimeseks paariks kohe Pesur – Jako Pino. Eesti võimsaima driftiauto omanikul oli kindlasti väga raske 195mm laia Masteri protiga sõitva Kevini järel püsida. Lisaks tegi Kevin ka väga hea jälitussõidu, istudes kenasti Jakol ukses.
Järgmiseks paariks olid PS võistluse 9. koha omanik Erik Gregor ja talle vastaseks Rait Lember. Jälitades Gregor eksib ja võit läks Raidile. Järgmiseks vastaseks oli Raidile Kevin, mis tähendas tiimisisest heitlust…
Allan Lätt kustutab OMT abil Kulla lootused. Ott Kokk aga Karl-Sander Lebbini. Tundub, et see ei olnud tolle E34 päev.
Üsna napilt võtab järgmisest paarist võidu Karl-Peeter Nõmme, seda Eesti NEZi võitja Mihkel Norman Tultsi vastu.
Lausa suurepäraseid sõite näidanud Henri Puhmas sai endale vastaseks Allar Aasmaa. Ma ütleks, et Allari poolt oli tegu väga julge valikuga, sest Henri oli näidanud päeva jooksul väga kõvasid sõite. Kuigi Allar suutis vahel lähedale ronida, oli Puhmase tagasõit stabiilsem ja parem kopeerimisegi mõttes.
Esimesena valinud PS klassi võitja ehk Teppor võttis vastaseks Eduard Vahemetsa. Sellest paarist väljus aastatepikkuse kogemuse najal siiski veel üsna veenvalt Eduard.
Ülipõnevaks paariks kujunes järgnev tiimisisene heitlus. NRRi kutid omavahel ehk Rait Lember ja Kevin Pesur. Rait jäi algul veidi maha, kuid pärast esimest tagasipööret kõksab veidi Kevinit. Kevinil läks aga pärast flippi otseks ja lausa põllule. Jälitades hoidis Kevin korralikult lähedale ja seeläbi võit ka noormehele.
Päeva ilmselt enim kõneainet pakkunud tandemiks sai Henri Puhmase ja Märt Kuvvase mõõduvõtt. Alustuseks oli vaja kivi-paber-käärid meetodil otsustada see, kes ees sõidab, kuna PRO mehed kvalifikatsiooni ei soovinud. Henri tuiskab Märdilt eest ära, kuid Märdi eessõit oli täiesti ulme. Kes tahab, kutsub seda nurgaga pidurdamiseks, Märt omasõnutsi hoopiski hullas ja sai esimest korda reaalselt kasutada oma Toyota Supra võimeid. Sellist asja, et kolme kurvi backwards entryga tulla ja kindlalt rajale ning oma trajektorile jääda, ei näe just iga päev ning pealtvaatajatel oli ahhetamist üksjagu. Henri tegi täiesti uskumatu jälituse muidugi, suutes esimesel kahel korral enda drifti piisavalt aeglustada, kuid kolmandal korral kahjuks pidi otseks laskma. Minul on kahju, et asi lõppes otsekslaskmisega, muidu olnuks ehk päeva ägedaim tandem.
Kevini järgmiseks vastaseks sai Eduard, kellel oli raskusi väga aeglase auto järel püsimisega. Võit siinkohal Kevinile.
Märdi ja Nõmme tandem polnud enam nii äge, mõlemad tegid omajagu eksimusi, sel korral edasi Märt. Nõmmele tähendas see kolmanda koha sõitu minekut. Ühe päeva kohta võib öelda siiski, et suurepärane saavutus. Olla finaalis ja siis pronksisõidus.
Teises poolfinaalis said omavahel kokku Allan Lätt ja Kevin Pesur, mõlemad mehed käkivad lõpus ära. Allanil raskused aeglasemal järelpüsimisega, Kevinil aga kiirema sõidu tegemisega. Nimelt viimases kurvis pingutas Kevin ka veidi üle, kui läheb gaasile ehk liiga vara ja libiseb tünnidesse. OMT sõidus eksis Allan nii taga kui ka ees sõites, kinkides Kevinile edasipääsu finaali.
Allan Lätt võttis noore tiimikaaslase skalbi, tulles ise pronksile. Mehe aeglaselt alanud hooaeg läks lõpuosas ikka suurepäraseks.
Finaalis seega koos NRRi tiimikaaslased Kevin Pesur ja Märt Kuvvas. Märt eksis taga sõites rängalt, tehes spinni, Kevin jälitas puhtamalt ja sai lisaks Pro-Streedi meistritiitlile ja kahele varasemale võidule ka Rapla Superfinaalide võidu!
