“Olles kiirel ringil Nürburgringil koged arvatavasti rohkem seitsme minuti jooksul… kui enamik inimesi kogeb terve oma elu jooksul: hirmu, pinget, vaenulikkust masina ja raja suhtes.”
Need ei ole lihtsad sõnad Jackie Stewarti poolt. Pea 26km pikk, 85 kurvi, kõrguste erinevused, pimedad kurvid. Kõik need olid ajendiks, miks kolmekordne F1 maailmameister nõnda tabava nime sellele ainulaadsele rajale andis. Vabalt kõige keerulisem ja ohtlikum track maailmas.
Miks ma sellest üldse kirjutan? Sest käes on see aeg aastast, mil Petrolheads´i kollektiiv võtab taas ette ühe suurema tripi. Aastane paus viib meid uuesti Kesk – Euroopasse ja täpsemalt ADAC 24-h sõidule otse rohelisse põrgusse ehk Nürburgringile. Oleme tegelikult mitu aastat hoogu võtnud, kuid see aasta oli otsustamine lihtne. Sest omad poisid on taas võistlustules. Peep Pihotalo, Roul Liidemann ja Erki Koldits ei ole mootorispordisõbralikule inimesele tundmatud nimed, pigem vastupidi. Ja kestvussõidu rida on nad Saksas ajanud juba eelmisest aastast. Nüüd on esimesed koolirahad makstud (kui nii üldse öelda saab) ja nende selle aasta võistlusauto BMW E92 325 veereb stardijoonele klassis V4 (stardinimekirja näete SIIT!), kus pillide tehnilised muudatused on rangelt piiratud, et säilitada tasavägisem konkurents.
Kolm kanget. Roul, Peep ja Erki.
Kogu ürituse võlu seisneb aga milleski muus. Rajast teile põgusalt juba rääkisin aga nüüd kujutage sinna peale korraga veel üle 200 totaalselt erinevat kiirust arendavat võistlusmasinat, 24 tundi, mägede muutuva ilmastiku ja 300 000 inimest ning saate sellise kokteili, mille allaneelamine korraga nauditav kui ka keeruline igale tõsisele petrolheadile.
Aga nagu meile kombeks on olnud, siis kui juba Euroopasse minek on, tasub tripist võtta viimast. Seetõttu on meie start juba tulevasel teisipäeval, 17. juunil. Ja peamiseks põhjuseks selline tore koht, nagu Volkswageni muuseum, mis tähendab kõiki sinna kontserni kuuluvate automarkide nimistut- Lamborghini, Bentley jne. Ja kuna üks reisisell on Zjuganov siis pange 1+1 ise kokku. Luban, et saate näha vingematest vingemaid pilte ja loodan, et sõnadega ikka järgi jõuan :)
Kuna see sõit sinna on alati omamoodi elamus siis ka seekord oleme me teile, kaasaelajatele, igati nähtavad. Olgu selleks siis meie sõiduvahendisse paigaldatud tracking-moodul või teepealt tehtavad kiir-reportaazid kas siis blogi või Facebooki vahendusel. Aga teieni me oma seiklused ja juhtumised toome, isegi kui midagi ei juhtu (ptui, ptui, ptui). Kohtumiseni järgmine nädal teisipäeval kell 05.00!
Piltide eest saadame tänud Peep Pihotalole ja Timo Kosenkole.
