Peale pikka vindumist ja igasuguse pasa kraevahele sadamist tuli see kauaoodatud kevad lõpuks.
Päike, soe ilm, kleepuv must laga maanteedel ja tänavatel, satikaid veel eriti ei ole. Igasugu suveelukad roomavad oma urgudest välja, mõni neist teeb meele heaks, mõni mitte nii heaks. Õnneks pole te sattunud botaanikaaia, loomaaia ega zooloogiamuuseumi kodulehele, kuigi ka neid lehti ja kohti võiksite külastada, vaid lehele, kus enamus keerleb dinosauruste põletamise ümber. Seejuures ei ole me piire seadnud, kas seda tehakse Narvas ühes suures ahjus või paljudes “pisikestes” padades jooksvalt mööda ilma.
Me ei propageeri looduse reostamist, vaid juba toodetud asjade sihtotstarbelist lõpuni kasutamist. Kumb on mõistlikum, kas ühe auto eluea võimalikult pikaks venitamine, või pidevalt uuema vastu vahetamine? Sellesse vaidlusesse me täna ei lange, vaid lükkame ühe dinosauruse veel paaki ja tervitame saabunud kevadet.
Kas te teate, kui kitsas on tänav Stockist bussijaama poole? Nonäed, ma ka enne ei teadnud. Näpid mõnda nuppu, sirutad mõlemat jalga, siis vasakut jalga enam ei siruta ja uisutamist alga.
Kõik muidugi sellest väga vaimustuses ei ole.
Samas, ega kõigile ei peagi meeldima. Mõnele meeldivad korollad, teistele juhitamatud individuaalelamud, kolmandad peavad karte ideaalseteks igapäevaautodeks. See auto ei proovigi neid ühendada. Poliitiliselt ebakorrektne, kütusekulu on selline, et kulutab kõik ära, rehvikulu on samuti regulaarne väljaminek.
Sõita on sellega päris lõbus, iste on mugav, seljataha ei ole mitte midagi näha, häält teeb head ja rehvid on veel alles. Veel.
Kurvides parempoolse pedaaliga väga loominguliselt ümber käia ei saa, kui see just eraldi eesmärk pole, sest veojõukontroll on suht konservatiivne ja niisama lollitada väga ei lase. Tänu sellele on konkreetne auto ka talviti kasutatav. Õnneks on see nupust väljalülitatav. Kui sa ei tea mis auto see on, siis näe, siin on mõned vihjed.
Tegelikult on need suured sportautomoodi ameerika autod üheks asjaks väga head.
Ja üheks asjaks veel.
Tere kevad!
