Mõeldes enda ralli “karjäärile”, siis ausalt öeldes on seal suhteliselt tühi maa. Mul on meeles väga ammune Haapsalu Valge Daami ralli, kus väikese poisina istusin Haapsalu Raudteejaamas olevas bussipaviljonis ja vaatasin linnakatsel kihutavaid autosid. Aastat ei oska isegi pakkuda mitte. Kahtlus on, et Margus Murakas selle võitis oma Toyota Corolla WRC masinal. Või oli see ikkagi Ivar Raidam ja Robert Lepikson. Kes seda mäletab. Kindel on see, et selline mees nagu Kimmo Jalava oma Toyota Starletiga tundus kui mees teiselt planeedilt. See kõik võib tänaseks päevaks olla ligi 17-18 aastat tagasi, ent millegipärast on see mälupilt salvestunud. Muidugi ei saa ka ära unustada neid pühapäevaõhtuseid Kanal 2 WRC ralli kokkuvõtteid koos Olaf Suuderiga. Peale Markko Märtinit vist kadus ka huvi. Nüüd lähiminevikku tagasi jõudes hakkasin ma WRC-le taas kaasa elama kusagil 2014 aastal ja kelle muu, kui ikka Ott Tänaku pärast.
Sattusin tänavu juhuslikult Tallinna Ralli avakatset vaatama. Igaks juhuks võtsin ka kaamera kaasas, et noh prooviks paar pilti teha või nii. Vaimustus oli suur. Tegelikult jäi peale seda kummitama mõte, et miks ma rallil varem käinud pole. Igatahes oli eesmärk paigas – see hooaeg tuleb vähemalt üks kohalik ralli kajastus ära teha. Valisin selleks muidugi kõige magusama suutäie. See väike Reijo, kes kunagi seal bussipaviljonis fotograafiast mitte midagi unistada ei osanud, sai nüüd 2-3 meetri kauguselt tipp WRC sõitjate möödumist näha, tunda ja jäädvustada. VÕIMAS!
Pikk jutt, seesamune jutt. Asume aga asja kallale. 13-15.juulil olid pilgud pööratud Lõuna-Eesti kruusateedele, kus toimus Baltimaade suurim rallivõistlus Shell Helix Rally Estonia 2018. Registreerunuid oli 104 ekipaaži, nende seas ka kolm maailma tipprallipaari: Ott Tänak/Martin Järveoja, Craig Breen/Scott Martin ja Hayden Paddon/Seb Marshall. Lisaks neile veel 2 WRC autot, 10 R5 klassi autot, 4 proto klassi autot ja 12 R2 klassi autot. Mainimata ei saa jätta 13 “kiisut” ehk veokat. Kokku oli rallinädalvahetusel kavas 16 kiiruskatset kogupikkusega 146 kilomeetrit.
Reedene päev pakkus kahte shakedowni ehk testikatset. Peale seda suunduti juba Tartu Raekoja platsile, kuhu oli püstitatud LHV autolaen AUTOEXPO meelelahutusala ja suurte LED-ekraanidega poodium. Toimus sõitjate pressikonverents, autogrammide jagamine ning võistluse pidulik avamine. Kohal oli muljetavaldavalt palju inimesi. Tõsimeeli, seal oli rahvast rohkem kui inimesi. Kindel võib olla, et enamus olid vaatama tulnud just Ott Tänakut ja Martin Järveoja, sest Rainer Ausi ja Simo Koskineni ajaks oli mass juba tublisti hõrenenud ning nemad olid alles 11. võistlusnumbri kandjad.
Edasi juba laupäev ning suund ralliradade äärde. Esimesel päeval oli kavas 11 kiiruskatset. Muidugi see kiiruskatsete vahel reisimine, planeerimine ja koha valik on omaette ooper. Kuna olin sellel alal ikka täitsa roheline, siis ilmselgelt esialgsest kondikavast ei suutnud juba peale esimest katset kinni pidada. S.t. ma esimesele katsele ei jõudnudki. Eks jõhvikana tahtsin kohe hästi paljusid kiiruskatseid näha, aga reaalsus oli midagi muud. Arvestamata jäi jalutuskäikudele ja ummikutele kuluv aeg. Niisiis, siht SS3 – Rüa ja kuulus Alaküla trampliin.
See on nüüd teine kord, kui ma mainin seda meeletut rahvahulka. Lihtsalt vau! Sinna hüppe juurde olid spetsiaalselt paigaldatud tribüünid ja VIP-ala, kus sai seda peagi algavat vaatemängu väga mugavalt jälgida. Lisaks oli ka lava püstitatud, kus nende inimeste meelt lahutati, kes kiiruskatse teist läbimist ootama jäid. Ning siis sealt nad tulidki.
Read olid aga juba kolmandaks katseks hõrenenud. Rally Estoniale oli kavandatud 80 hüpet ja nende esimesteks ohvriteks langesid Ford Fiesta Proto tüüpi autodega sõitvad rallipaarid. Esimesena Egon Kaur, kes lõhkus hüppelt maandumisel auto karteri. Sama saatus tabas ka esimesel katsel väga head kiirust näidanud Karl Kruudat. Kõrvu jäid kostma väited, et need hüpped on väga lõbusad WRC autodele, kuid pole teps mitte mõeldud näiteks R5 masinatele. Edasi siis SS5 katsele, mis oli see ohvreid toonud SS2 katse teine läbimine. Lõppkokkuvõttes osutus see päris korralikuks lennuakadeemia sisseastumise katseks.
Vahepeal kiire hooldusala külastus ning edasi juba pealelõunastele katsetele.
Päeva teine pool algas tund aega ummikus viibimisega. Valitud koht oli otse Leigo järvede kõrval ja ilmselgelt ka üks populaarseimaid publiku pealtvaatamisalasid. Taaskord, milline rahvahulk! Ummikus tiksudes sai ralliraadio vahendusel kuulatud, kuidas sõideti väga kiirel katsel Kanepi lähedal, kus lõppes nii mõnegi sõitja rallipäev. Isegi üks 0 auto sõitis seal välja. Kõige õnnetum õnnetus juhtus aga venelasel Klim Baikovil, kelle VAZ 2105-l tuli pidurdamisel ratas alt ära, millega sai publiku seas olnud 4 aastane laps pihta. Seejärel see katse ka katkestati. Hiljem katkestati ka sama katse teine läbimine, kus tuletõrje pidi kustutama põlema süttinud Georg Linnamäe Peugeot 208-t.
Ummikud ja suur rahvahulk tähendas ka seda, et igasugune mobiiliside oli halvatud. Rally Estoniale oli tehtud ka päris asjalik mobiilirakendus, aga kuna Lõuna-Eesti küngaste vahel levi polnud ning võrgukoormus oli suur, siis polnud sellest väga tolku. Rääkimata GPS-i kasutamisest. Ehk siis vana hea Regio ja raadio päästsid päeva.
Samal ajal, kui taas nn Kanepi katset sõideti, tegin kiire asukoha vahetuse selle Leigo katse peal ja jäin teist läbimist ootama. Ma polegi veel kordagi maininud, et ilm selleks nädalavahetuseks oli lausa super. See tolm hakkas samuti higise keha peale vapustavalt hästi külge. Leigo järvede juurest ära sõites oli kange isu mõne paadisilla pealt vette hüpata. Kui katse lõpus küsiti sõitjatelt, kas sul sisetemperatuuri ka näitab, siis tuli vastuseks: “Ikka näitab, 80 kraadi…”.
Vahepeal väärib veel mainimist ka endise maailmameistri Petter Solbergi 16 aastane poeg Oliver, kes sõidab oma vanuse tõttu Läti litsentsiga. Etteruttavalt öeldes sõitis ta esiveolise Peugeot 208-ga absoluutarvestuses välja 17.koha.
Esimene päev lõppes Tartu linnakatsega, kus tiirutati ümber Tartu Lauluväljaku. Seal näitas vägevat minekut VW Polo Proto-ga sõitev Rainer Aus, kes sõitis välja kolmanda aja, kaotades sel katsel Tänakule vaid 2.94 sekundit. Tänak ja Järveoja võitsid kokku 8 kiiruskatset ja lõpetasid päeva kindlate liidritena, edu Craig Breeni/Scott Martini ees 20.7 sekundit, kellele jäi 2 katsevõitu. Kolmandana ühe katsevõidu saanud Hayden Paddon/Seb Marshall kaotasid liidrile 29,81 sekundit. Esikuuikusse mahtusid veel Pietarinen/Raitanen (Skoda Fabia R5), Huttunen/Linnaketo (Hyundai i20 R5) ning Georg Gross ja Raigo Mõlder (Ford Fiesta WRC).
Pühapäeval oli kavas viis kiiruskatset. Craig Breenil ilmnesid hommikul hooldusalas probleemid ning iirlane sai esimesele katsele hilinemise eest kaks minutit ajakaristust. Lisaks tehti katsel ka piruett, mis õnneks lõppes vaid naabimehe põllu üleskündmisega. Tänu sellele tõusis teisele kohale uusmeremaalane Hayden Paddon. Mina alustasin päeva 13.kiiruskatsel, kus asub kuulus Pasamäe trampliin. Just, selline ametlik nimetus ongi. Nüüd siis on see neljas kord, kus ma ahhetan publiku arvu üle. Metsaalune oli paksult inimesi täis. See polnud mitte kuulus, vaid ikka väga kuulus Pasamäe hüpe. Inimesed olid juba eelmisel õhtul sinna kohale läinud ja telgid püsti pannud. Rääkimata paremate vaatekohtade nimel kella 6st hommikul kohale minemisest. Varasematest aastatest olid puuotsas säilunud ka kõrgemale ehitatud vaateplatvormid.
WRC masinatest said rattad lahti vaid Breen. Mõned R2 autod tulid ka sealt päris hea hooga. Aga üldiselt tundus, et legendis oli see trampliin ning sellele järgnev vasak kurv punasega märgitud ja enamus võtsid enne hüpet jala pedaalilt. Samuti arvasid kohalikud rallifännid, et seda trampliini on lamedamaks lihvitud. Mis seal ikka, teiseks läbimiseks sinna enam ei jäänud ning kiire asukoha vahetus katse alguse poole.
SS12 katsevõit läks Paddonile, siis SS13 juba Breenile. Tihe heitlus käis pidevalt ka 6.kohale Grossi, Ausi, Gorbani ning Jeetsi vahel. Need neli meest mahtusid kõik 24 sekundi sisse. 13.kiiruskatse finišisse jõudis Aus aga katkise rehviga ning kaotus katse võitnud Breenile üle kahe ja poole minuti. Sellega oli rong kahjuks läinud. SS14 võttis tasakaaluks katsevõidu taas Tänak. Omakorda kaotas 15.kiiruskatsel rehvi purunemise tõttu aega Paddon. Kaotust tuli ca minut, ent sellest piisas, et üldarvestuses jääda siiski Breeni ette teisele kohale. Ralli lõppes Elva linnakatsega, kus Tänakul polnud enam kahju 30 sekundit ajakaotust saada ja rahva rõõmuks ka mõned lisa sõõrikud teha.
Esikolmik oli selgemast selgem ja läks tegelikult oodatud rada pidi. Neljanda ja viienda koha hõivasid soomlased Eerik Pietarinen (Škoda Fabia R5) ja Jari Huttunen (Hyundai i20 R5), kuues positsioon kuulub Georg Grossile. Esiveoliste autode klassis R2 võtsid võidu Ken Torn ja Aleks Lesk. Teise koha saanud Roland Poomi ja Ken Järveoja edestasid kolmanda koha saanud Rasmus Uustulndi ja Kauri Pannase. EMV 4 klassivõitjateks olid Ranno Bundsen ja Robert Loštšenikov (Mitsubishi Lancer EVO 8), EMV 5 klassis Kristo ja Raido Subi (Honda Civic Type-R), EMV 7 klassis Gert Kull ja Toomas Keskküla (BMW M3), EMV 8 klassis Tauri Vask ja Tanel Vask (Volkswagen Golf 2), EMV 9 klassis Raigo Vilbiks ja Hellu Smorodin (Lada Samara) ja EMV 10 ehk veoautode klassis võitsid Taavi Niinemets ja Esko Allika (Gaz 51). Autasustamine toimus taas Tartu Raekoja platsi uhkel poodiumil.
Kõik WRC sõitjad kinnitasid, et tegu oli väga hea ralliga, mille katsed kannataksid vabalt ära ka MM-ralli. Kas see oli ainult viisakusest suusoojaks öeldud, seda me ei tea. Küll on sellist asja ainult hea kuulda, kui korraldajate eesmärk on ikkagi ralliga 2021 aasta MM-kalendrisse pääseda. Kuigi ma pole ise rallidel varem käinud, oli esmamulje igatahes väga professionaalne. Esimese võrdlusmomendi saan juba nädala pärast Soomes. Eesti publiku huvi on hetkel igatahes meeletu ja seda, et eestlased on rallirahvas, tõestab ka fakt, et tänavusel hooajal WRC All Live ülekannete vaatamisi juhime me kindlalt! Mis seal salata, seda kõike tänu Otile! #goOTT
Suurema resolutsiooniga pildivalik on leitav >> SIIT <<.
