Männikul asuv Saku krossirada võõrustas Eesti Hobikrossiklubi ja Saku Motokeskuse korraldatud Saku Staadionikrossi. See oli Hobikrossiklubi hooaja viimane, seitsmes etapp. Kuna Eestis kaotati hobiklassid umbes 2005 aasta paiku ära, siis tekkis olukord, kus paljud sõitjad loobusid motokrossist. 2010 loodi Eesti Hobikrossiklubi ja see hakkas hobiklassidele võistlusi korraldama ja korraldavad siiani. Miks me neid staadionikrosse EMF-i lehel kalendris ei näe, noh, see on ilmselt nagu Eestis kombeks – kui sa õiges taktis ei köhi, siis… On kuidas on, sõitjaid oli omajagu, pealtvaatajaid ka. Peaaegu kõik Eesti ilmad olid ka.
Rajahoolduspausi ajal on korraldustiimil aega kiirelt keha kinnitada, eraldi telgis rahulikult laua ääres istudes. Ei ole vaja kuskil banneri najal või autokapotil tuulega võidelda. Kusjuures, stardisirge ja esimene kurv siluti ära peale igat sõitu. Männiku pehmes liivas ilmselt muudmoodi ei saagi. Mis seal ikka, paus peetud, tuli kolvile ja hobisportlased uusi ringe läbima.
Võidu said sõita kõik, mehed, naised, noored poisid-tüdrukud, lätlased ja paksud. Ei mingeid piiranguid ega diskrimineerimist. Auhinnarahad ootasid ja tuli peale keerata!
Isegi esihobisportlane Gert Krestinov sai võidu sõita. Kohalik fänn on rahul! Järelikult midagi tehakse õigesti. Rekordhooajad jäid koroonaeelsesse aega, kus rajal käis võistluspäeval ligi 300 võistlejat. Väidetavalt olnud osalejaterohkeim sari Eestis, tol ajal.
Hobikrossiklubi ja selle pealik Oliver on toimetanud üle 10 aasta, selle ajaga on korraldatud juba rohkem kui sada motokrossivõistlust. Miks ta seda teeb? Motokross on tema elu olnud enam kui 30 aastat ja niipea see tema elust ei kao. Kuigi koroona räsis tugevalt ja nüüd kahandab hinnatõus osalejaterivi, ei anna mehed ja naised alla. Eesmärk on tagasi rajale saada vanad tegijad ja anda võimalusi noortele adrenaliinijanustele, et osalejaid oleks iga võistlus vähemalt samapalju kui kümnend tagasi.
Kas tasub vaatama minna? Loomulikult. Jaan näiteks on krosse käinud vaatamas juba ajast, kui mina polnud sündinudki. Mis siis, et nägemine vähe niru, ikka tuleb vaatama ja sõitjatega juttu ajama. Nende jaoks, kes aitavad sellel sündmusel toimuda, on Jaanil väike maius kaasas, mille ta siis vaevanägijaile pihku poetab. Kes nii pühendunud fännid pole, siis neile toimub koguaeg midagi, olgu see siis võidusõit või ässade autogrammitund, väikestele lastele võistlused, piletiostjatele loosiauhinnad jne…
Veel pilte leiad meie Facebooki lehel galeriist: Kliki siia!
