9.-10. oktoobril toimus järjekorras 48. Saaremaa ralli. Minujaoks oli see eriline mitmel põhjusel: esimene ralli kus käinud olen, esimene kirjatükk Petrolheads.ee lehel ja esimene kord Saaremaal pärast 10 aasta pikkust vahet.
Saaremaa rallit iseloomustatakse kui üht raskeimat rallit. Kitsad kiviaedade ja metsaga piiratud rajad, tolmused teed ja suured kiirused ei jäta eksimusteks just palju ruumi. Kui rallit alustas 146 ekipaaži, siis ralli lõppedes oli osalejate rivi 49 masina võrra hõredamaks jäänud.
Esimene võistluspäev piirdus kolme katsega mis toimusid õhtupimeduses. Sellest tulenevalt kasutati palju lisatulesid. Kes eelistas vana head gaasilahendust e. Maakeeli xenon lisatulesi…
…mõni oli panustanud aga LED tuledele
Kui avakatsele mindi vastu rõõmsate nägudega
Siis pärast esimesest kahte katset iseloomustasid sõitjad seda kui maapealset põrgut – ööpimedus ja meeletu tolm. Päeva kolmas ja ühtlasi ka esimese võistluspäeva viimane katse oli Kuressaare linnakatse, kus tolm ja kruus asendus asfaldi ja äärekividega.
Kui muidu piirdusid linnakatse väljasõidud mõne tänavavalgustusposti maha sõitmisega, siis üks Soome ekipaaž otsustas oma EVO III läbi lossipargi aia sõita ja puu otsa parkida.
Teisel päeval ootas sõitjaid ees kokku seitse kiiruskatset. Päeva esimene katse oli paljude sõitjate lemmik: Kaugatuma. Tagantjärgi tarkus on teadagi täpisteadus – oleks sõitjad teadnud, et antud katse kujuneb kogu ralli ohvrite rohkeimaks, oleks suure tõenäosusega võistlejad valinud oma lemmikuks mõne teise katse.
Kurikuulus Lassi kurv ei olnudki sellel aastal see kõige ohtlikum koht. Betoonplokkide lisamine ja varasem kogemus tegi sõitjad selles kurvis ettevaatlikuks, mistõttu varasemate aastate avariirohkeim kurv ei pakkunud ühtegi tõsist väljasõitu.
Antud katse jäi ka Ott Tänakule viimaseks – peale jäänud pidur läks katse lõpuks põlema ja 30 minutiline service oli veel kahe katse kaugusel, millest üks oli ralli pikim.
Kõht head ja sooja seljankat täis, võtsime oma ralliseltskonnaga ette tee järgmisele kiiruskatsele.
Rada läbijalutades tegime panused millised puud ja aiad pärast katse lõppu veel alles on – seekord ei pannud meist keegi täppi ja kõik puud ja aiad olid veel katselõppuks püsti.(kuigi see EVO tuli päris lahedale)
Suureks üllatuseks ei olnud rahva lemmikud mitte kõige kiiremad EVO’d, Fiestad, ega Ott Tänak Toyota Starletiga, vaid need samad nõukaaegsed veokad, mida hellitavalt kutsutakse „kiisudeks“.
Rahvas elavnes silmnähtavalt kui kurvitagant V8 möiratust kuulda oli .
Olles nüüd ise ka näinud sellist 3,5 tonnist elukat kiviaiaga piiratud libedal kruusateel külgees sõitmas, siis võin sekundeerida, et see vaatepilt on raju!
Kõige kiiremas klassis EMV2 (N4), oli viimase katse eel esimese päeva liider Siim Plangi oma koha loovutanud Egon Kaurile, kuna jäi tehniliste probleemide tõttu ajakontrollpunkti hiljaks ja teenis 30 trahvisekundit. Need samad trahvisekundid saidki talle saatuslikuks. Viimase katse võidust jäi väheks ja üldarvestuses pidi ekipaaž Siim Plangi/Marek Sarapuu 29,8 sekundiga liidritele alla vanduma, teenides kolmanda koha.
Teise koha saavutas kaks katsevõitu teeninud ja stabiilselt sõitnud ekipaaž Rainer Aus/Simo Koskinen, jäädes liidritest maha 18,3 sekundit.
Kokku 5 katsevõitu tagasid omas klassis ja üldarvestuses esikoha tandemile Egon Kaur/Annika Arnek.
Roland Murakas/Kalle Adler pidid seekord leppima neljanda kohaga, liidritele kaotust 1 minut 38 sekundit
EMV2 klassis teenis võidu kõigest 16-aastane Karl Martin Volver Peugeot 208-l. Üldarvestuses sai noormees auväärt 9. koha ja seda esiveolise autoga.
Tagaveolistest oli kiireim mees kõigile tuntud Einar Laipaik BMW M3-ga. EMV7 (E11) klassi võit ja üldarvestuses 11. koht.
EXTRA PILDID
Teskt ja pildid: Sandor Mesipuu
