Möödunud nädalavahetusel, kui enamus Petrolheads.EE töökast kollektiivist viibis Riias EEDC driftil, tegin mina esimesi tiire Pärnus auto24ringil. Lisaks tavapärastele Balti sarjadele oli meil külas hulk rootslasi, kes käisid maad kuulamas nagu viikingid.
“Meie võtame kõik väliskülalised sõbralikult vastu.”
Ka kohalikel külalistel pole väga viga.
Nimelt on meil lootus näha juba järgmisel hooajal sõitmas siin kogu STCC sarja. Rootsi MV klasse ja sealset konkurentsi peetakse meie regiooni üheks tugevaimaks. Tõmbenumbreid on seal mitmeid, kuid suurim sära lasub siluettautodel, mis kasutavad Renault’i tehnikat ja kerepaneelideks võib vabalt valida sellise auto välimuse, mis parasjagu meeltmööda on. Võidu sõidavad seal omavahel näiteks BMW, Volvo, Saabi kui ka Dacia välimusega, kuid sisult identsed autod. Lisaks neile on ka palju niiöelda support race, milleks on Porsche Carrera Cup, Renault Clio Cup, V8 Thunder Cars ja nüüd meilgi esinenud STCC ainus vormeliklass, Renault 1.6.
Kommentaator Margus Kiiver ja Andres Hall naudivad mootrimüra ja päiksepaiste koosmõju.
Peale ägedate autode on STCC-ga kaasas palju muudki. Sarja suurusest annab märku seik, kus Stockholmis peetud etapi puhuks asfalteeriti vaid üheks nädalavahetuseks terve hipodroom. Peale kihutamist kisti see loomulikult üles, et kabjalised saaks jälle kiiremad ringid teha. Veel on sarjaga kaasas Renault Spordi toetav meeskond, mis sisuliselt on bussitäis varuosi ja kogenud mehi, kes vajadusel aitavad hädalised ja katkised autod rajale. Ka Pärnu polnud erand ja Renault Spordi kirjadega autod siblisid mööda paddocki ringi, kuid meil ei käinud nad ainult abistamas, vaid sarnaselt STCC-le maad kuulamas. Nimelt otsib Renault’i tehase spordipool Ida-Euroopasse sobivat testi- ja treeningkeskust, ning hea õnne korral võib just auto24ring selleks saada. Loodame, et mõlemal juhul osutume valituks, sest ringrada vajab hädasti suuri nimesid.
Renault Spordi meestele näidatkse ette kuhu oma keskus luua.
Suurem töö on juba tehtud, rajahooned on väga eeskujulikud.
Aga räägime nüüd asjast ka, milleks oli seekord FR1.6, BalticOpen, Kumho Challenge, Latvian Nacional ja BMW 325Cup.
Siia peame me kõik ära mahtuma. Õnneks on ruumi kõvasti.
Reedel leidsid aset kvalifikatsioonid ja kereautode esimesed stardid. Laupäeval korrati sama stsenaariumi, vaid vormelid andsid mõlemad etendused samal päeval.
Rajaomaniku, Andres Halli, tavaline tööpäev. Teeb kadedaks küll.
Kommentaatori tööd teinud Toomas Vabamäe ei saanud samuti kurta.
Alustame kõige aeglasemast klassist, milleks oli Nacional. Reedel sadas üsna korralikku vihma, mis tõotas lätlastele omast põnevat nüpeldamist, kuid silmad ootusest punnis nägin rajal hoopis ontlike härrasmehi, kes aupaklikult teineteisele ruumi jätsid. Üsna veider, kuid mõistetav, sest avariiderohkes Läti rahvuslikus klassis on kehtestatud mitmeid reegleid pideva autode lõhkumise vastu ja ükski sõitja ei julenud vedelates oludes riske võtta.
Sõidu võitis VW Põrnikat roolinud Lauris Vigants, Janis Vanksi ja Uldis Timaksi ees.
Laupäeval paistis päike ja puhus kõva tuul. Ideaalsed olud, ainult et tuulised. Õnneks puhus maru piki sirget ja tõukas plekk-karpe suurema tippkiiruseni, mis aitas loosiga tõmmatud stardirivist Uldis Timaksi neljandalt kohalt teiseks, pakkudes põnevuslahinguid kogu raha eest.
Oli mida vaadata.
Pelgalt ühe mehe teod korvasid reedese läbikukkumise ja rahvas tõmmati rajaääres hetkega käima. Tänu keskmike pusimisele sai soliidse vahe sisse sõita eelmise päeva võidumees Vigants, ning võitis sõidu pika puuga. Teisele kohale platseerus Timaks, kuid tema positsioon kõikus terve sõidu vältel, isegi 3 ringi enne finišist polnud veel selge, kes poodiumile pääsevad.
Lõpuks pani Uldis kogemused maksma ja jättis viimase auhinnalise koha Opel Astraga sõitvale Janis Vanksile.
Selles klassis kvalifikatsiooni ei peeta. Mõlema stardi kohad loositakse.
Põnevust tagab see küllaga.
Esimene Eesti klass mis rajale pääses oli Kumho Challenge. Varem Super1600 nime kandnud sari vahetas slikid samade Kumho tänavarehvide vastu, mis kasutusel BMW Cupis. Monorehv loob võrdsemad tingimused ja enam ei pääse võimsus sedamoodi maksma, mängu tulevad muud tegurid.
Sarnaselt lätlastele, sõideti Kumho esimene start reedel vihmas. Ajasõidus parimat minekut näidanud ja esikohalt startinud Mantas Neverdauskas suutis liidrikohta hoida vaid loetud ringid. Noormees eksis pidurdusel ja sõitis rajalt välja, ning lõhkus auto esiosa. See mängis kaardid kätte Nikolai Zhuravlevile, kes juhis oma Ford Fiestat kindla käega ja teenis võidu Peeter Peeki ning Airidas Šiarysi ees. Teine ja kolmas koht vahetusid sama tihedalt kui Itaalia peaministrid, kuid kodurajal suutis paremust näidata just Peek.
Teiseks stardiks ei suutnud Naverdauskase mehaanikud autot sõidukorda timmida, seega oli Nikolail sõidu võitmine vaid vormistamise küsimus. Ringipeale sekund kiiremat aega näidanud venelane võttiski kindla võidu. Tema seljataga käis tihe pusimine taaskord Peeki ja Šiarysi vahel, kuid erinevalt vihmasõidust sobib kuiv rada ka Steven Puustile, kes oma Yarisega poodiumiheitlusesse sekkus.
Start on ärev hetk ja sagimist on alati palju.
Pidev kohtade vahetus ja eksimused tegid Kumho sõidu väga nauditavaks. Lõpuks tõi kastanid tulest välja Pärnu poiss Puust ja tõusis pjedestaali teisele astmele. Kolmandaks tuli eelmise korra teine mees Peeter Peek, kuid noort leedukat, Šiaryst, seekord šampuse juurde ei lubatud.
Vihmasõidus jäiga stabika tõttu kehva tulemuse teinud Steven oli kuival omas elemendis.
Proovis Šiarys mis ta proovis, aga väike must Civic jäi seekord poodiumilt välja.
BMW 325 Cup on ennast meie radadel kehtestanud kui põnevaim ja suurima osalejate arvuga sari. Erand polnud seegi võistlus, sest rajale tormas tervelt 14 masinat. Kvalifikatsiooni võitis ülinapi eduga Raimo Kulli, kellele järgnes vaid 0.068 sekundilise kaotusega Tõnis Hommik.
Raimo Kulli ja Martin Laur peavad nõu kuidas kiiresti sõita.
Vihmas on ennegi Raimost suudetud mööda sõita, ning sama juhtus nüüdki, sest liidrikoha hõivas Hommik. Kulli langes sõidu alguses suisa kolmandaks, sest imelised esimesed ringid teinud Mikk Maaten otsustas oma meeskonnakaaslase Hommiku järel teiseks tõusta. Paraku on sõit pikk ja viiendale ringile läks juba liidrina taaskord Kulli. Mikk säilitas oma teise positsiooni, kuid Hommikust ei olnud vastast Enar-Klaus Kunmanile, kes tõusis kolmandaks.
Philip Klaar pole täit kiirust veel leinud, tema saagiks jäi 11. ja 8. koht.
Teises stardis ei olnud Raimole vastast, ning tema juhtimise all kogu sõit kulges. Pikalt hoidis Mikk Maateni järel kolmandat kohta Tõnis Hommik, kuid Miku auto käigukasti probleemid, ning äkitselt süttiv õlituli sundisid teda autot rajaäärde parkima. Kolmandaks tõusis taaskord Kunman. Head minekut näitas sõidu alguses Konstantin Vedennikov, kuid sõidu keskosas ei saanud ta vastu Enar-Klausi rünnakutele, ning pidi koha loovutama.
Konstantini BMW on saanud endale uue disaini, mis on talle oluliselt kiirust lisanud.
Enar-Klaus jagas boksi Martin Seppamiga, kes seekord Kuhmo Challenge klassis poodiumile ei pääsenud.
Videopõhine ülevaade BMW Cupi tegemistest läbi GoPro meeste silmade.
Baltic Open on samuti üsna uus sari, ning loodud selleks, et rajale pääseksid slikkrehvidel sõitvad kereautod. Koos stardivad väga erinevad autod, alates Ladast, lõpetades GT3 sarja masinatega.
Esindatud on ka diiselautod. Näiteks selline 1-seeria 2-liitrine diisel BMW kõlbab kihutamiseks küll.
Nagu vihjest aru saite, siis mina olengi see Lada nende võimsate masinate vahel. Kvallis sadas vihma, ning segastes oludes läksin peale uute slikkidega. Üllatusena olid teised sõitjad rajal väga aeglased ja läbi ma ei tea mis ime suutsin sõita välja teise aja. Esikoha hõivas Tõnu Soomer BMW M3 GTR-il. Seega olid esimeses stardis kõrvuti kõige võimsam ja kõige lahjem auto. Milline ideaalne näide Baltic Openi olemusest.
Tehnikat oli rajal igasugust. 2.5 liitrine vabalthingav mattmust BMW E30 nägi väga äge välja.
Vihmasesse sõitu pidin olude sunnil startima mittetöötava kojamehega, mis tegi rajal liiklemise üsna veidraks. Abiks polnud ka esimest korda lendstardi kogemine, ning esimestel ringidel lasingi hulga konkurente mööda. Kui olin märja esiklaasiga harjunud, lisasin tempot ning püüdsin kinni minu ees liigelnud kolmiku. Dainius Matijosaitis ei tulnud toime oma Civic Type-R’i juhtimisega ning andis koha kergelt tagasi. Järgmised minu sihikul olid Eidmantas Nekrosis, samuti Civicul, ja BMW E90-ga sõinud lätlane Artjom Koclamazasvili.
Artjomi bemmil turritas difuusor kerest üsna kaugele.
Samal ringil suutsin mööduda mõlemast mehest, edasi jäi üle ainult rajal püsida ja peeglitest otsida esimeses kurvis spinni teinud Tõnu Soomerit, ning viimaselt kohalt startinud Karl Kaske. Mõlemad mehed olid kiired ja teadsin, et varsti mind kinni püütakse. Nii ka läks.
Sõidu võitis Lotus 116-ga liiklev Martynas Griska, Tõnu ja Karli ees. Mina tegin Ladaga hea sõidu, auhinnaks tubli neljas koht.
Päris putitamata Ladaga sõita ei kannata.
Esimene tiivakaar sõi veidi rehvi. Relakas sisse ja mure murtud.
Teine start oli kuivas ja siin oli palju palutud võimsatele masinatele vastu saada. Stardis möödusid mitmed kiiremad sõitjad, ning edasi jäin pusima Marius Miskunasega, kelle Integra Type-R mulle kuklasse hingas. Sirgel astus ta minust üsna kergelt mööda, kuid kurvis püüdsin ta iga kord kinni. Järsku tema Honda jaks lõppes ning tossupilve saatel ta rajaperve jäigi.
Hondad on kiired, aga kestma peab masin samuti.
Kahjuks suutis ta ära läbustada ligi kilomeetri rada ja seda just kõige kiiremas kohas, mis tegi edasise kiire sõidu väga ohtlikuks. Õnneks püsisin kuidagi rajal. Finišisse jõudsin taaskord neljandana, kuid seda läbi Tõnu ja Karli katkestamise. Võitis jällegi Griska, teine oli Koclamazasvili, kolmas Dainius Matijosaitis.
Griskal oli põhjust rahuloluks.
Meisterdasin sellise video enda nädalavahetusest, mis annab üsna hea ülevaate minu põnevaimatest hetkedest. Tänud GoPro meestele kaamerate eest.
GoPro mehed tegid kerge klipi Griska ägedast Lotusest.
Ürituse tõmbenumber ja kiireim klass oli eespool mainitud FR1.6. Selles sarjas sõidavad kokku kolm eestlast ja seda Eesti meeskonna, Scuderia Nordica, värvides.
Scuderia poisse aitab Sten Pentus, kes loeb enne sõitu sõnad peale.
Nagu päris vormelimeeskond juba, ainult et ongi päris.
Märjas kvalifikatsioonis näitaski parimat minekut meie oma poiss ja sarja üldliider Martin Rump. Kuna nende mõlemad stardid peeti alles laupäeval, siis vihmas noored kutid õnneks rohkem kihutama ei pidanudki.
Laupäeval esimese stardi soojendusringile minnes juhtus midagi Martini vormeliga, mille mootor äkitselt seiskus. Läbi õnne saadi tema auto siiski tööle, kuid startida tuli viimasest ruudust.
Kahjuks on tegu tehnikaspordiga ja kõike ei saagi üks inimene ette näha.
Meeletut jälitustööd teinud Martin jõudiski sõidu lõpuks rivi keskossa, põrkas möödasõidul kokku ühe konkurendiga, ning haukas lisa murukamaralt, kuid suutis kontrolli säilitada. Tasuks tublid viienda koha punktid. Esikoht läks Kimmy Larssonile, teine Erik Johansson ja kolmas Lukas Sundahl. Marcus Lukas Kiisa ja Karl Gustav Annus olid teiste eestlastena vastavalt 7.dal ja 9.dal kohal.
Lukas Sundahl
Marcus Lukas Kiisa.
Stardi eel said sõitjad tunda end päris staaridena, kui nendega lühikesed intervjuud tehti.
Teise starti läks Martin kolmandalt positsioonilt. Esimesel ringil õnnestus tal koos teise koha mehe ,Kimmy-ga, mööduda liider Erik Johanssonist. Samas järjestuses ka lõpetati, mis andis meie kutile teise koha. Marcus Lukas lõpetas tubli seitsmenda kohaga, kuid Karl Gustav pidi seekord leppima alles kümnenda positsiooniga.
Kimmy Larsson
Karl Gustav Annus
Järgmine kord, kui mina võistlema pääsen, on Riias 10-11.08. Peale seda on nädalane puhkus ja siis olen tagasi auto24ringil, et koos Soome MV sarjadega mõõtu võtta.
