Drift is fun. Kui varem sai kuuldud seda sõnakõlksu ainult vanadelt kaladelt, siis peale viimast nädalavahetust Haapsalu betoonrajal võisin seda vaikselt juba ka ise sosistada. Nimelt toimus esmakordselt korralik driftikoolitus ja seda rahvusvaheliste spetsialistide õpetussõnade ja taktikepi all.
Kõik algas sellest, et Saku õlletehas otsustas oma uue alkovaba õlle Zero reklaamkampaania käigus loosida välja ühe igati vinge driftipilli.
Ja kuna väga suur tõenäosus oli, et auto võidab regular Joe, kellel pole olnud just palju kokkupuudet driftimisega, otsustasid targad pead kesvamärjukese tehasest, et auhinnaga kaasneb ka esmane koolitus selle imeliku spordialaga.
Veelgi targemad pead aga leidsid, et milleks piirduda ühe mehe koolitamisega kui sellest suurepärasest sündmusest võiks osa saada kõik driftiga tegelevad mehepojad. Mõeldud-tehtud!
Laupäeval kell 13 oli Kiltsi lennuvälja üks rada telke, masinaid ja inimesi täis ning Soomest kohale toodud kohtunikud Tomi Saarinen ja Hannu Tervola võisid esimese taolise koolituse alanuks kuulutada! Pea viis tundi väldanud teooriaosa kattis palju aspekte nii koolitajate kui sõitjate tegemistest ja näiteks minu, kui rookie jaoks, jäi pähe kõlama järgnev:
– mõtle oma peaga! Kui sa teed midagi valesti, siis mõtle miks sa seda tegid ja kuidas sa seda tegid. Tee järeldus ja muuda midagi. Võistlustel on nimelt tihti rajakõrvalt vaadates tundunud, kuidas mitmed sõitjad teevad samu vigu uuesti ja uuesti muutmata mitte midagi. Nüüd sain reaalselt kinnitust oma ajusopi mõttekäikudele.
– it´s ok to make mistakes! Vigadest õpitakse, on üks popp ütlus. Ei saaks olla rohkem tõsi.
Kui kõik see tarkus oli vähemalt teoreetiliselt talletatud, oli aeg minna sõiduharjutusteni. See oli loomulikult see osa koolitusprogrammist, mille tõttu nii mõnigi meist pidi loobuma normaalsest ööunest, kuna pulss käis ebastabiilselt. Alustuseks eraldati terad sõkaldest ehk siis PRO mehed liikusid mahamärgitud rajale sõitma ja noobid teisele platsile kummi vilistama. Õnneks tulid meid pea kümmet algajat Soome kohtunikud abistama, andes ette mitmeid drifti ABC ülesandeid- alustuseks entry´t koos käsipiduri abiga külje etteviimisega ja siis kuulsa “8” joonistamisega betoonile.
Tuleb tõe huvides tunnistada, et drift on tundunud mitte just kõige keerulisema spordialana. Kes meist poleks talvel isegi esiveolisega suutnud kässariga kodutänava nurgal külge sahistada, rääkimata “bemmide” tagaveoskeemi kangelastegudest. Aga 10 sekundit peale esmast kohaltvõttu, kässaritirimist ja kaunist spinni olen sunnitud oma arusaama driftist uueks mõtlema. Ei olnudki full lock, räme tomu ja publiku ovatsioonid? Kas auto ei tööta või mis värk on? Proovime uuesti!
Teine käik sisse, sidur lahti ja mõnuga gaasi. 10m enne torbikud kässarit ja külg ette. Ok, külg ei läinudki ette. Mis kuradi moodi ma siis jälle spinni tegin?! Nats on nagu häbi juba. Meenub “it´s ok to make mistakes”. Palju neid siis tegema peab?! 2 võiks küll ja veel olla juba. Aga ei, spinne või niisama läbisõitmist jagub terve esimese harjutuse osa. Meel läheb vägisi mustaks, praegu võiks keegi tulla ja öelda, et “dift is fun”… Peas vasardab Limp Bizkiti lugu “Break Stuff”…
Teine harjutus “number kaheksa” näol aga toob esimest korda naeratuse näole. Nüüd hakkan alles Team Ghosti Nissanist aru saama, võimeid kompama. Südame teeb soojaks järjekordse run´i lõppedes Soome kohtunikud püstine pöial. Now we´re talking! Päeva lõppedes näen juba PRO-klassi tulevikuvaipa oma vailmusilmas kauni ja punasena mu ees lahti rullumas. Ootame teist koolituspäeva!
Teine päev on konkreetse ülesehitusega- vähem juttu ja rohkem tegusid. Peale kiiret briifingut telgis annavad koolitajad ootamatu käsu algajatel rivistuda ritta koos suurte poistega, et sõita “õiget rada”. Mõne mehe silmad tõmbuvad pilukile aga mu eneseuhkus saab ainult lisatoidet- oh yeah! Seda ma olengi oodanud, õige masinaga õigel rajal. Nüüd ma plaanin anda minna, hull tossupilv järel!
Olen meie poistest esimene line-up´is ja esimest korda tunnen kerget värinat, suur ja kiire rada ning ootamatult rada kastnud paduvihm. Omavahel arutledes mõtleme välja sõjaplaani- alustame rahulikult ja tõstame iga korraga kiirust. Esimese run´i teen rajaga tutvumiseks läbisõiduna, sest liiga palju rajamärgistuse rehve ja punaseid torbikuid ajab totaalselt segadusse. Paaris kohas pressin natuke märjalibedal betoonil keskmisest agressiivsemalt gaasi ja vänderdan niisama. Teine run on juba konkreetne plaan kuskil proovida külglibisemisekunsti ja kuna “Crac-hole“´i eelne sirge tundub selleks liiga ohtlik, otsustan kohe peale seda kuulsat kohta tirida käsipidurit ja tallata parempoolset pedaali. OH MY GOD, I´M FUCKIN´ DRIFTING! Terve tagumise poogna tulen külg ees nagu Tomz, lihtsalt ilma sellise nurgata. Ja kiiruseta. Ja tomuta. Aga muidu täpselt nagu Tomz, leian oma peas. Järgnev flip toob loomulikult kiire spinni aga keda kotib, ma just driftisin rohkem kui 10meetrit ja täiesti tahtlikult! Kõrvalistuv Lauri on vähemalt sama elevil ja soovib juba õnne tulevase PRO klassi maailmameistritiitli üle, mis tundub olevat tulevikus puhas vormistamise küsimus.
Teine run on sarnane, rahulikult sisse, kässar, gaas ja kaunis ballett tagumises kaares, mis peale flippi teisele poole lõppeb kiire spinniga. Jälle ei huvita, ma just driftisin teist korda ja vähemalt sama hästi. Olen kindel, et see kurv on mul nüüd igaveseks selge ja on aeg asuda järgmise kallale. Kohe kui uuesti minu kord tuleb.
See kord tuleb aga selle vahega, et nüüd on rada kuiv ja mu kaunist tagakaare driftist on alles ainult haledad varemed. Spinn, spinn ja spinn on võtmesõnad, millest mu protsessor läbi närida ei jõua. Kas tõesti kuiv rada on niivõrd palju keerulisem, et enam midagi välja ei tule? Lõpuks kui Crac mulle kõrvalistmele ronib ja paar konkreetset õpetussõna annab, tuleb taas mõistlik tagumine kaar aga poolevahetus käib ilmselgelt ikka üle jõu. Kuna olen loogiliselt mõtleva inimesena ajus tempo alla surunud, mõistan kiiresti oma probleeme. Aga nende probleemide vältimiseks lahenduste rakendamine on nii kuradima raske, selgub. Asjale ei aita kaasa ka vahepealne rajaskeemi muutmine tagurpidi, mis tekitab veelgi enam vastuseta küsimusi. Siiski on meeleolu üdini positiivne, sest pikalt külglibisedes läbitud poolkaar on jätnud kustumatu mulje ajju ja paremaks tulevikuks on kindlasti lootust.
Kahe päeva kokkuvõte meie Soome sõprade poolt on Eesti driftijatele vägagi positiivne- poisid oskavad sõita küll! Nüüd tuleks ainult harjutada, harjutada ja harjutada.
Teiste harjutajate tegemisi ja muid pilte ka natuke:
Ets ja Lebbin parkisid valesse kohta.
Hetkel vast meie tugevaimad poisid.
Elmar Liitmaa tundis ennast driftiauto roolis hästi.
Poisid kuulavad mõtlikult.
Karl-Sander sõidab järgmine aasta PRO´s.
Lucky Bastard Algo- esialgsed võiduauto müügiplaanid on edasi lükatud!
Tomzi masinal olid probleemid kaanetihendiga, sellised asjad meest ei morjenda.
Andre veiderdab igast asendist. Hetkel tegemist meie tugevaima kohtunikuga.
Driftimasina argipäev Vol.1
Argipäev vol.2
Ei tahaks korrata aga Vol.3
Vol. 3.2.
Aeg teha kokkuvõtteid.
Velgi kulub tavaliselt vähem kui rehve aga siiski.
