“Hallo? Mis teed, magad veel?”, uurin.
“Oeh, kuule ma olen jumalast katki. Magasin. Aga nüüd olen üleval”, kostub teiselt poolt.
Serxi hääl on vaevaline. Nagu oleks öö läbi üleval olnud. Aga ma ei üllatu, sest on ikkagi pühapäeva hommik ja ma ei saa midagi parata, kui laps mu seitse viisteist iga nädalapäev ülesse ajab.
“Ma leppisin Craciga kokku 12.00 Ghostis ja sealt lähme sujuvalt edasi”, ütlen. “Edasi on praegu Kajo, Lebbin ja Viimsi punt, peaks hea saama”, edastan meie päevaplaani läbi toru.
Kell 12.05 oleme Ghostis – täpsemalt 60% Petrolheads´st ehk mina, Serx ja Kaspar. Ilm on päikesest tulvil, kevadine vesi suliseb Sõle tänaval kui Pirita jõgi. Täna on 2013 driftihooaja eelvaatega alustamise päev. Kolmas aasta juba. Huh, kus aeg lendab.
Statoili kohvi käes, astun Team Ghosti peakorterisse. Crac on juba mõnda aega masinate kallal toimetanud. Isegi pühapäeval. Aga aega lihtsalt pole raisata, sest igal kevadel üllatab uus hooaeg ühtemoodi. “Ma siin sain ühe jamaga just hakkama”, nendib Crac. Kui tema nii ütleb, võib asi olla tavaliselt keskmisest tõsisem. Selgub, et Jarmo autole on tekkinud mõned augud kohtadesse, kus augud ei käi.
Mõlemad Ghosti autod on hooajaks 2013 teinud läbi teatud muudatused. Jarmo pilli LS2 mootor on saanud sisemusse kangemaid juppe nuka, klapivedrude ja tõukurvarraste näol, lisaks vabama hingamisega sisselaskekollektori. Ja loomulikult kangema siduri, labadega. See, et pill põhja-alt kuldne on nagu Fort Knoxi varamu, ei ole priiskamine, vaid puhtalt praktiline samm- kuidagi peab kuumust ohjeldama ja see on üks moodustest.
Craci suurimaks muudatuseks on aga kolimine oma töötoas paremalt vasakule. Eestikeeles öelduna tõstis mees oma autos rooli ümber. Ilmselgelt oli imelik tal kogu aeg valelt poolt autosse ronida. See hooaega ehk see viga enam ei kordu :)
Jarmo auto näeb ilma kleepsudeta ja valgena da bomb välja. Jäta või nii. Kellele neid sponsoreid ikka vaja on? Okei, see pole see pesa, kus sellistest asjadest mõelda saab. Siin käivad asjad teistmoodi, teisel tasemel.
Kui Serx on oma kunsti lõpetanud, võtan kõne Randar Kajole. Ta on tulnud spetsiaalselt meie pärast kodust välja ja nõnda suunamegi masinate ninad Lasnamäe poole. 15 minutit läbi sillerdava kuid talvisest tolmust halli kesklinna ja Lasnamäele me saabumegi. Randar juba ootab meid ja meie ootame ta masinat. On ka põhjust, sest ilma isikupärata kolmene bemm on talvel saanud uue kuue ja on nüüd tähelepanusõbralikku, oranzi, tooni. Leiame, et atraktiivsuse huvides on auto kindlasti hästi õnnestunud.
Üldisele ilmele ei tee kahju ka RS replica veljed, masin on väga edev. Ausalt öeldes täpselt selline, mida rahvas vaatab, fotograaf pildistab ja sponsor toetab.
Peamine aur ongi Randaril läinud sellel ettevalmistusperioodil välimusele ja uuendatud kütusesüsteemile. Muus osas (mootor, veermik) on masin selline nagu eelmine aasta. Arusaadav ka, sest tehnilised probleemid 2012 hooaeg põhimõtteliselt puudusid ja milleks muuta toimivat kompotti?
Igatahes auto lausa naudib kaameraobjektiivi ees olemist, kontrastina taustaks valge lumi ja väsinud hooned. Suurepärane.
Kui Kajo juures meie töö tehtud, võtame suuna tagasi kesklinna, sest vahepeal on Karl-Sander Lebbin oma Swedbank´i taga asuvasse garaazi jõudnud.
Ja mitte ainult. Sinna on jõudnud ka tema värskelt turbotatud mootor.
Jah, kompressor lendas laiali (sisemine rihm) ja Ander gRaund (loe: Andre Raud) tegi Holseti HX50 vilele torustiku.
See tähendab u.600 hobust E34 BMW kapoti all. Kogu see ponide hord peaks aga rehvid sujuvalt suunama atmosfääri läbi tagumistesse küljepaneelidesse tehtud avade. Midagi väga uuenduslikku meie driftimaailmas, eks aeg näitab, kuidas see asi ka toimib.
Paar tundi on möödunud lennates. Kättesaamatuna püsinud Allan Lätt on vahepeal jalad alla saanud ja annab teada, et on kella neljast oma Viimsi pesas. Seega võtame suuna Pirita poole. Peale rannahoonet valmistun oma madala ja jäiga masinaga halvimaks- nimelt muuliesine teeosa oma kuumaastikuga tekitab mulle juba ette muret. Aga võta näpust. Tee on sile nagu beebi pepu. Ma pole tõesti kaua sealkandis käinud. Lausa nõnda kaua, et minujaoks uus restoran Roots oma hea köögiga teeb meeldiva lõunasöögi üllatuse. Aga ei, me ei tulnud siin hankima kulinaarseid kogemusi.
On aeg edasi liikuda Viimsi legendaarsesse BMW pesasse, paremini ehk tuntud kui AL Drift Team. Minu jaoks kindlasti põnev sündmus, sest kuni selle hetkeni olen ma kuulnud ainult lugusid. Uksest sisenedes näen, et kohal on hunnik tuttavaid nägusid aga ka uuel hooajal võistlusdriftiga alustavaid tegelasi. Aga mis kõige tähtsam, nende autosid.
Allani eelmisel aastal diisli jõul edasi liikunud sinine E34 on tagasi saanud vana südame, bensiiniõgardist V8. Peamine põhjus kasutusmugavus ja V8 pakutav pikk ja meeldiv pööretevahemik.
Uue ägeda pillina tuuakse Street klassis rajale ülelaetud V8´ga E32, millel esisillas Wisefabi lahendust. Muide, see on vist esimene auto, kus see lahendus ei nõudnud tiibade laiendamist!
Silma jäi ka üks väga kena ja korralik tumeroheline E34, mida uuel hooajal Street-klassis võistlemas näha saame. Väga raju, kuidas üks garaaz võib pille rajale toota!
Kui masinad vaadatud, jutud räägitud, on kell juba pikalt üle lõuna ja aeg päev lõppenuks kuulutada. Esimese päeva kohta hea saak, tõdesime. Ja vähemasti üks päev tuleb veel, mille ka teieni toome. Sest hooaeg on algamas õige pea ja kibekiire töö käib igal pool.
