Andke mulle andeks järjekordne inglisekeelne pealkiri. Aga pole midagi teha, kui hirmus hästi sobib Speedest Dunlop Nightrace´i 10. juubeliürituse kokkuvõtvaks reaks nimesponsori konkurendi slogan.
Ega täpselt oskagi öelda, miks nii läks. Eelmine aasta oli asi täitsa teistmoodi. Ühised nimetajad olid justkui olemas – soe ilm, kuum rada, külm õlu. Kui möödunud kord purustati öösel riigi rekordeid, siis seekord vedas, et midagi muud ei purustatud. Pimeduse ja finaalidega saabunud kaste muutis raja selliseks, kus liiga turvaliselt ennast keegi ei tundnud. Ja nagu Facebookis ringiliikuv video näitab, polnud ka korralik õnnetus mägede taga, kui Läti üks destroieritest vähe vales suunas lippama pani. Finaalid jäid võimsamatel autodel ja tsiklitel poolikuks.
Aga päeval, samas, oli täitsa tore…
Kuna dragrace on vähemalt minu jaoks oma suurema põnevuse minetanud, kaifisin ma järjekordselt hoopis ilma ja inimesi. Ja okei, vahepeal mitte-ettenähtud kohas patseerides, ka kangemate pillide starte :)
Oli lõbusaid inimesi…
…ilusaid inimesi…
… ja väsinud inimesi.
Kohe näha, et Erkki on hiljuti välismaal käinud. Gatebili seikluselt on mees hankinud Speedhunters´i särgi. Kärab küll.
Inx ja Tomz jätsid beebi koju ja tulid otsesõitmist (taas)avastama. Tomz, muide, avastas 400 meetrit ajaga 10,866!
Marit, Riin ja turvamees. Okei, Kristjan siiski.
Vana ei pea olema ilmtingimata aeglane.
Isegi tagaveoliste V8´te burnout´id ei tekitanud sellist fiilingut, mida Ilmars Zausajevs oma nelikveolise turbo-Audiga startides mind tundma pani. Ajul on raske füüsikaseaduste eiramist vaadata ja ka fikseerida. Aga no just selline tunne oli, kui monstrum veerandmiili 8,59 sekundiga läbis.
Teised kaks Outlaw klassis vaatemängulisi sõite pakkunud meest olid Kristjan Käbi ja Juhani Kautto.
Veel jäid hästi meelde modifitseeritud “tänavaautode” klassis osalenud pillid, mille tänavalegaalsus on loomulikult küsitavad :D
Raigo Lepp ja tema E36, kus aistevahel M3 ülelaetud mootor. Toodab u 800-900 hj.
Karl-Sander tõi oma driftika tuulutama. Tulemuseks 11,43 sekundit.
E30 ja 10,298 kiirusega 229 km/h. Puhas jõud. Finaalideks siiski lagunes.
Andres Arnoveri raju start. Tulemuseks oma klassis teine koht.
Kuna tehnikasport on karm ja mitmedki ägedad pillid lagunesid erinevatel ajahetkedel ära, oli kombineeritult ajavõtusüsteemi jupsimisega aega rohkem võistlusalal ringi liikuda, juttu rääkida ja soojust nautida.
Mati Põllu Audi A4 südame komponendid. Not good.
Raigo viimane katse teha korralik burnout lõppes kiiresti. Nõrgim lüli oli katkenud veovõll ja sõlme keeratud kardaan.
Kuigi Rivo Hinn tegi kiireid sõite, siis eelmine öö kokkulapitud mootor lõpuni välja ei vedanud.
Seega andku mulle kõik sõitjad, fännid ja muidu dragihuvilised (taas) andeks, et ma muudest sõitudest väga pajatada ei oska aga kui oled kunagi mitu aastat jutti Alastaros käinud ja Top Fuel´i vaadanud, on raske ennast ümber häälestada kohalikule lainele.
Eks kõik hard-core fännid juba teavad tulemusi aga kopime statistika mõttes siia ka:
Autode võistlusklasside paremikud:
Bracket:
1. Ago Kravets
2. Hanno Hantson
3. Delvis Siimson
Street A:
1. Maria Laine
2. Raiko Karema
3. Kristo Ojaste
Street B:
1. Ivo Soldan
2. Artis Senkevics
3. Ivar Miilberg
Street-Mod:
1. Gunnar Saar
2. Andres Arnover
3. Ako Luts
Outlaw:
1. Ilmars Zausajevs
2. Juhani Kautto
3. Reino Poom
Mootorrataste võistlusklasside paremikud:
StreetBike:
1. Erko Poska
2. Priit Serk
3. Raine Lemvald
ProBike:
1. Nils Laur
2. Georg Leonov
3. Petri Koivuniemi
Muide, muidu kuidagi kaugeks jäävate tsiklite seast leidsime seekord Eesti kohta tõeliselt ulmelise ratta. Vähemasti meie arvates. Nimelt sai jutustama satutud Nils Lauriga tema üpriski uuest sõiduriistast. Okei, ma saan aru, kui autodel on palju jõudu aga et bike´l on rammu üle 500 hj, on natuke mõistusevastane. Ja kui ka viies käik kipub tühja taguma, on viga ka mehe peas :) Panemegi lõpetuseks siia pildi sellest “rohelisest põrgust”:
PS. Nagu ikka, ülejäänud pildid meie GALERIIST
