Pidu, pillerkaar ja esimesed eestikate karikad.

Nii võib öelda küll, sest drifti PRO-klassi esmakordsed eestikate tiitlid jagati välja just Laitse Rallypargis toimunud viiendal etapil. Ja kui kaks ühe tiimi meest saab hooaja lõikes kaksikvõidu, võivad nad peenikest pidu pidada küll.

Tegelikult peeti kaks päeva tõsiseid lahinguid, et üldse sinnamaani jõuda ja enne viimast etappi ei ennustanud just paljud näiteks Taavi Toomara võimalustesse saavutada üldarvestuses teine koht. Mitte, et me kõik oleksime hirmsad pessimistid siin maamuna peal aga kaarte lauale ladudes rääkisid faktid mehe vastu.
Toon esile enda omad: minuarust 2JZ ja see kere on kõrvaltvaataja pilgule liiga närviline pakett. Raskesti juhitav, tundub. Tomz vihjas sellele ka ise Gatebilil tehtud Kahur Filmsi videos, kus ta kirjeldas oma kogemusi peale Puhmase E46´ga sõitmist. Teiseks, hooaja punktitabelit vaadates oli mees etappide lõikes allakäigu trepil. Aina vähem ja vähem. Kolmandaks, eespool olid enne viimast üritust põhimõtteliselt meistritiitli kindlustanud Eduard Vahemets, teisena alati head sõitu tegev Henri Puhmas ja keset hooaega uue hingamise leidnud Kristjan Klemets. Kaugel ei olnud ka terve kohaliku sarja kaasa teinud Ami Aalto Soomest ja Rait Lember.

Aga nagu sport alalõpmata meile õpetab ja näitab, käivad asjad teisiti. Eriti mootorispordis.
Kvalifikatsioon algas laupäeval kohe peale Street-klassi finaale. Üheksa meest oli nõuks võtnud poodiumile trügida, kõik kohalikud driftikuningad olid kohal. Esimesena lendas rajale Karl-Sander Lebbin, kellele aga offtrack ja seega 0 punkti. Tema järel astus võitlustulle uut tulemist tegev Kristjan “Crac” Klemets ja kohe kenasti punktidele- täpsemalt 47 silma. Järgmisena ootas stardis tulevane Eesti meister Eduard “Ets” Vahemets, kelle run andis skooriks 37 punkti. Järgmisena Aalto ja kohtunikud andsid numbreid 53 jagu, seega uus liider. Lember kõigest 31.9, varu oli. Siis oli käes Taavi “Tomz” Toomara kord ja mees, kellel polnud kaotada midagi, paugutas igati korraliku sõiduga 69 silma ja kindel liidrikoht. Puhmas suutis tagasihoidlikud 43.5, Tõnis Kipper Sallult laenatud autoga 48.6 punkti ja viimasena rajale tulnud Täheste suitsutas 47.3 skooriks. Seega peale esimest ringi oli seis huvitav ja üldine punktisaak vägagi kesine.

Teises ringis suutis selg vastu seina sõitev Karl-Sander näidata 62.5 punkti väärilist minekut ja hetkeks kindel teine koht. Samuti parandas positsiooni Vahemets ja seda 47.5 punktiga. Lember lisas samuti oma skoorile, 44.3 punkti. Omamoodi üllatuse valmistas aga Urmo Täheste 63.2 punktiga. Siiski kvallivõit (ja 20 lisapunkti) Toomarale ja tabel hakkas huvitavaks muutuma.

Puu tehti 16-kohaline, mis tähendas, et üheksa mehe konkurentsis oli vaja alustuseks 1 mees välja pookida, et TOP8 saaks madistama hakata. Saatuse tahtel ja eliminaatori tabeli nõudel sai selleks paariks muidugi Lember ja Puhmas- vanad sõbrad juba hooaja esimeselt etapilt. Kõigil on hästi meeles nende omavaheline tandem Raadilt.
Seekord sellist spektaaklit ei korraldatud ja Henri suhteliselt kergelt punktidega 10-7 edasi. Algas TOP8.

Henri pikalt kätt puhata ei saanud, kohe tuli kokku minna Taaviga. Samuti uue hoo (või sõpruse oma autoga?) leidnud Tomz tegi sõitu, mida see hooaeg väga teinud ei ole ja kustutas Sõgeda Henri punktidega 13-3 lihtsalt ära.

Ps. Leidke pildilt Tomzi auto.

Tabeli vasakust poolest oli teiseks paariks laenatud autoga head sõitu näidanud Tõnis Kipper ja põhjanaaber Ami Aalto. Ja kuigi Tõnis esimese sõidu 8-5 võitis, ei saanud mees teises stardis käiku sisse ja Ami sõitis samahästi kui soolosõidu. Aalto edasi.

Tabeli paremas pooles ootas viimastel etappidel imeilusaid tandemeid sõitnud Klemetsit vastasseis kvallis teise koha saavutanud Tähestega. Crac päris uks-ukses sõitu seekord teha ei suutnud ja peale esimest 7-7 sõitu pidi napi 1 punktiga alla vanduma. See aga tähendas samahästi kui eestikate üldarvestuse poodiumilootuse kustumist, sest selleks oleks alustuseks pidanud TOP4´ja pääsema. Seekord aga sedasi ja saatuse irooniana hakkas Urmo Täheste Viperi mootoriga BMW´l jamama käigukast, mis oluliselt tema edasist esinemist pärssis. Seega polnud imestada midagi, kui Vahemets, kustutades alustuseks Karl-Sander Lebbini, poolfinaalis Urmo vastu kerge võidu võttis ja finaali sammus.

Oluliselt keerulisem oli aga Taavi Toomara teekond finaali, sest Aalto vastu sõitis mees esimeses sõidus offtrack´i ja teises sõidus ei pidanuks Ami tegema finaalipääsuks muud, kui sõitma vigadeta lõpuni. Saatusel olid aga muud plaanid ja soomlane lennutas koonuse ilma suurema põhjuseta uuele kohale. Seega One More Time, kus Tomz juba 9:4 oma võttis.

Kolmanda-neljanda koha sõidus oli käsikiri sama- Urmo kast jukerdas kõige valemal hetkel ehk OMT ajal, mis lõpetas ka mehe pääsulootused poodiumile. Tasuks mehele siiski igati korralik neljas koht. Aaltole aga esmakordselt see hooaeg koht poodiumil, tubli!

Finaal siis seega kahe tiimikaaslase vahel, kellest üks juba Eesti meister ja teisel võimalus etapivõiduga tõusta üldtabeli neljandalt kohalt teiseks. Sõit oli vägagi tasavägine ja tiimikorraldustest õnneks väga aru ei saanud, seega igati tubli töö mõlemalt mehelt. Väidetavalt oli ka OMT lähedal.

Nende sõitudega sai PRO-klassi 2012 hooaeg otsa ja mis ma oskan öelda, Smokehuntersite tiim tegi tabelis puhta töö. Eduard on näidanud juba aastate jooksul suurepäraseid oskusi ja stabiilsust ja selle eduvalemi vastu pole veel kohalikus driftimaailmas rohtu leitud. Teisena lõpetanud Taavi Toomarale on riigi meistrivõistluste teine koht heaks palsamiks haavadele, mille on jätnud tehnikamured ja nendega seotud ebastabiilsed sõidud. Vahest ehk suurim kummardus just temale sellise comebacki eest!

Kolmandaks kukkus üldseisu teiselt kohalt hooaja lõppedes kindlust kaotanud Henri Puhmas, kuid piisava eduga viimasel etapil alles seitsmenda koha saanud Kristjan “Crac” Klemetsi ees. Mõlemad mehed võivad saavutatuga siiski rahule jääda, sest konkurents on tihe ja punktivahed tegelikkuses imeväikesed. Kui Vahemets välja arvata :)
Viiendaks tõusis Ami Aalto ja seda Rait Lemberi ees. Kindlasti on tulemas ka meiepoolne hooaja kokkuvõte aga mitte enne, kui Street klassi mehed on oma jagelemised jagelenud.

Mis annabki põhjust tulla just selle klassi tegemist juurde Laitses. Nimelt erinevalt PRO meestest on tänavaklassil ees veel üks etapp peale Laitset. Aga niikaua vaatame, millega poisid neljandal etapil tegelesid. Loomulikult vastavalt Street klassi iseloomule, kuhu pääseb inimene tänavalt, näeb igasuguseid sündmusi. Erinevalt PRO´st sõidetakse oma tahte vastaselt vahepeal ka täiesti vales suunas. Või pargitakse pillid mujale, kui ettenähtud.

Seekord oli Street klassi kvalifikatsioon juba reede õhtul, mis muutis tavapärase trennipäeva oluliselt tähtsamaks ja põnevamaks. Ilm oli märg ja rada niiske. See kõik lükkas käima paraja ruletilaua, kus ühel hetkel ei teadnud üldse, mida asjadest arvata. Punktisõite tegid mehed, kes tavaliselt piruetitavad ja mehiselt võitlesid oludega ka mitu esmakordselt rajale tulnud autot-meest.

Kohe alustuseks paugutas tabloole korralikud punktid Tarmo Liivamägi- 62.6! Kolmandana sõitnud Jarmo Luht jätkas oma kvallitraditsiooni ja tegi spinni kohas, kus ta selge peaga seda iialgi ei teeks. Seekord mul närv ei võbelenud ka. Ja nii oligi – teine sõit, 72.8 punkti ja esmakordne kvallivõit! Kurat kui magus!

Järgmise üllatuse organiseeris kohe Tambet Aidma oma 60 punktiga. Haabult tagasihoidlik 36 silma. Kajolt esimeses head silmad 68.8 ja teises spin. Lätt teise koha väärilised 69.9, loodetavasti viimast korda Street klassis võistlev Harold Valdma teises igati okeid 63.8 punkti.

Siis jõudis järg kätte praegu Street klassis omamoodi superstaari staatust omava Martin Vaga kätte. Esimene sõit ja…. SPIN. Ohoh, midagi huvitavat. Aga ei, pole mõtet muretseda. Mehe närvid on rauast nagu kelladki ja teises sõidus 66.8 silma.

Siis läks pimedaks ja spinnid ja nullid hakkasid ülesse kirjutades vaikselt segi minema. Kuniks rajale tuli esimest korda võistlev Rauno Viisma ja sõitis 33 punkti. Wow, tubli! Sama tubli ei olnud aga head hooaega sõitev Kirisberg oma Audiga. Juba trennides kaks korda seinale väga lähedale jõudnud mees seekord ei eksinud ja tabas betooni ja tundus, et korralikult.

See aga ei häirinud absoluutselt teist esmakordselt rajal käinud meest nimega Jaagup Laaser. Mees tegi head tööd ja sõitis uskumatud 58 punkti! Libedal ja elava publiku ees. Mis siis, et juba pimedas ja keegi vist väga ei näinudki. Ja seda korraliku crashi järel. Tubli poiss!
Kolmanda uustulnukana sõitis punktidele veel Mihkel Lukas oma 27.5 silmaga ja oligi päev läbi. Rekordnumber 25´st Street-klassi autost suutsid punkte saada vähem kui pooled- täpsemalt 12 meest/masinat.

Finaalid sai hoo sisse laupäeval, kui TOP32 puu esimesest ringist läksid edasi Lutsoja, öösel auto korda teinud Kirisberg kaotas väikese segadusega Jaagup Laaserile, elu esimesed punktid teeninud Indrek Mesila, Aleksander Ottokar, Mario Kägu kustutanud Mihkel Lukas, Arti Kannisto, Veiko Haabu ja totaalse jymypaugu (hea soomekeelne väljend, sry) valmistanud Tiit Kallavus, kes tänu entry-kiirusele saatis koju Jako Pino. Viisma tõmbas viimases paaris kriipsu peale Andrei Baueri teekonnale. Seega oli TOP16 meil selge.

Alates teisest ringist liitunud kvallivõitja Jarmo Luht loputas kindla sõiduga Martin Lutsoja. Mees nimega Laaser seljatas teise uustulnuka Mesila ning taas sõidukindluse leidnud Vagal ei tekkinud probleeme Aleksander Ottokariga. Mihkel Lukas korraldas katastroofi Harold Valdmale, sest viimane sai nulli ja parema entry´ga edasi just Lukas.

Järgmise paari puhul pidi esialgu oma silmnägemist kontrollima, sest Täheste Viper-BMW seisis stardijoonel Street klassis. Tegu polnud siiski unenäoga, lihtsalt Lätt võttis Urmo auto, sest see pidavat parem olema. Seda ta vist ka oli, sest tugevad 74.8 punkti saatsid koju Kannisto. Haabu lõpetas vahepeal Aidma seiklused ja Kajo, lõdva aknast väljas randmega, Kallavuse teekonna.

Viimasest paarist sai parema entryga edasi Liivamägi Viisma vastu. TOP8 oli meil selge.

Esmalt kokku Luht ja Laaser. Luht sõitis mõistlikud 59.3 punkti ja teekond medalisõitudesse tagatud. Mihkel Lukasest kõva pähklit Martin Vaga vastu ei olnud, viimane edasi juba selge tormihoiatusega- 83 punkti. Veiko Haabu ajas koonuse ümber ja Lätt sai 50 punktiga samuti edasi.

Randar Kajo ei jätnud Liivamäele mingit võimalust- 76.8 punkti ümmarguse nulli vastu ja poolfinaali paarid olid olemas.

Kohe esimeses paaris läksid kokku üldine tabelijuht Martin Vaga ja kvalifikatsioonivõidu võtnud Jarmo Luht. Jarmolt normaalne sõit aga Vagalt väga hea sõit- 49.9 vs 74.1 ja esimene finalist selge. Midagi siin maailmas ka ei muutu.

Teises paaris tegi Kajo head 72.2 silma aga Lätt tegi spinni. Asi klaar. Finaalis tuttav paar Kajo ja Vaga. Viimasele auhinnalisele kohale aga Luht ja Lätt.

Edasi läks kõik natuke silme eest uduseks, sest Jarmo tegi sõidu, mis läks luhta ja Lätt sai punkte. Asi selge, Team Ghosti mehele elu parima koha kordamine aga seekord veel shampust ei saa.

Finaalis tegi Martin Vaga sedasama, mida ka eelmistel etappidel ehk siis võttis võidu. Randar Kajole teine koht. Pole vist vaja selgitada, kui Petrolheadsi hooaja kokkuvõte Street klassile tuleb pühendusega Vagale ja kiidulaulu vormis. Siiani pole mees põhimõtteliselt juhuse hooleks midagi jätnud. Välja arvata muidugi fakt, et ta eestikate sarjatasu ei maksnud ja seega potentsiaalset riigi meistritiitlit endale ei saa. Kuidas selline lollus üldse juhtuda sai, selgitab Petrolheads viimasel etapil teie jaoks välja :)

Igatahes on enne viimast etappi seis üpriski põnev, sest tiitli mõttes tuleb ainuvalitseja Vaga nimekirjast maha tõmmata. See tähendab, et neli meest on 53 punkti sees ja Eesti Meistriks võib tulla Lätt, Kajo, Valdma või Luht. Igatahes õhus on pinget, sest 53 punkti pole koos kvallipunktidega suurt midagi.