Autoajakirjaniku elu on minujaoks olnud väga kauge unistus, esimese meki sellest elust sain eelmisel nädalal, kui Inchcape Motors Estonia OÜ kutsus Petrolheads.ee meeskonna uute Jaguari ja Range Roveri mudelite proovipäevale.
Hommikul ootas meid Läike tee esinduses läikivaid uusi mudeleid täis salong, soe kohvi, kakao ja muffinid. Seadsime end mugavalt sisse ja seejärel asusime saalis uusi mudeleid uudistama.
Kokku anti proovimiseks 7 erinevat masinat, millest 2 olid juba mõnda aega müügis olnud. Jaguari valikust olid ette söödetud uus universaalversioon XF-ist, nimega Sportbrake ja XJ-i pikendatud teljevahega L mudel.
Range Rover ja Land Rover oli esindatud vastavalt kolme ja kahe masinaga. Range valikust oli kõige huvitavamaks kahtlemata uus Range Rover. Teised selle margi mudelid olid varasemalt tuntud Evoque ja facelifti saanud eelmise põlvkonna Range Rover Sport. Land Rover pakkus Discovery 4 uudismudelit ja Freelanderi teist põlvkonda.
Peale kerget briifingut jagati autod laiali ja võtsime hanerivis suuna Vihula mõisa poole. Esimesena õnnestus istuda RR Spordi rooli. Oman eelmise põlvkonna RR Spordiga mõningast kogemust ja selle V8 diisel liigutas suurt maasturijurakat päris viisakalt. Facelifti käigus kadus valikust V8 diisel, mis vahetati V6 vastu. Mõningane jõukadu andis kergelt tunda, kuid paranenud ökonoomsus ja 8-käiguline automaatkast korvasid osa kahjust. Tallinna ringtee kerged ebatasasused võttis õhkvedrustus väga hästi vastu ja ka dünaamika kohta ei saa halba sõna öelda. Ainus asi, mis suurtes RR-ides segab, on sõitjakoha küllalt kitsas olemine. Kohti, kuhu küünarnukke toetada, on omajagu, aga kergelt ahistav tunne oli sellegipoolest. Ehk pikapeale harjuks, aga senini mina veel vähemalt pole.
Teine masin, mis esimeses peatuses meie tagumiku alla jõudis, oli Jaguari uus universaal. Väga mõnusa sõiduasendi, sportliku olemise ja tigeda välimusega perevagun, millega sõidaks igapäevaselt isegi. Tõsi, 2.2 liitrise diisli vahetaks millegi vähe särtsakama vastu, et mudelinimi end rohkem õigustaks. Kusjuures Sportbrake mootorivalik piirdubki vaid diislitega, mis kõik on istutatud uute, 8-käiguliste automaatkastide otsa. Lõpliku otsuse langetamiseks tuleks proovida mõnd kärtsumat masuudipressi, sest enrty-level mootor oma 200 hobujõuga jäi käänulistel põhjaranniku teedel XF-i väga hea veermiku varju.
Edasi liikusime Evoque juurde, mille kapoti all tuksub Fordi sugemetega 2-liitrine EcoBoost turbomootor. Algul pelgasin käänulisi teid küllalt kõrge autoga rünnata, kuid mida kurv edasi seda julgemaks läksin ja lõpuks muutus sõit juba päris nauditavaks. Välimuselt kõige parema esiotsa disainiga masin allus roolile väga konkreetselt ja hoidis end kurvides väga kindlalt asfaldi küljes. Ka keset kurvi leiduvad jääkonarused ei suutnud sõitu ebameeldivaks muuta, sest ebatasasusi neelas 4-vedune “pargimaastur” mängleva kergusega.
Nüüd jõuame järjega tõelise maasika juurde, milleks on Jaguari tippmudel XJL. Tavamudelist 125mm pikem teljevahe teeb tagaistmel olemise veel avaramaks.
Testiauto oli varustatud 3-liitrise supercharged bensiinimootoriga, mis omakorda suunas jõu läbi 8-käigulise automaatkasti kõigile neljale rattale. Sõitjaruum võttis meid vastu lõputu luksusega. Kõik, mis peab liikuma, teeb seda elektri toel ja kuhu vähegi võimalik, sinna ka nahk peale on tõmmatud.
Lülitid ja nupud on väga ergonoomiliselt paigutatud ja neid ei ole häirivalt palju.
Kui juba nuppudest rääkida, siis kõige ägedam neist on kahtlemata ruudulipuga lüliti, mis muudab LCD peale kuvatud näidikuploki taustavalguse/kuma hallist punaseks. Ühtlasi muutub tundlikumaks ka gaasipedaal ja vedrustus on pisut jäigem. Käike saab vahetada roolilt labadega või lasta autol ise otsustada. Käänulistel teedel ja sportrežiimis eelistan ise otsustada ja valin vajaliku käigu labadega. Auto võtab vaatamata oma 5-meetrilisele kogupikkusele väikseid kurve krapsakalt ja kerge libeduse vastu leiab rohtu nelikveost.
Tänu muutuva jäikusega amortidele ei kaldu auto praktiliselt üldse, lisades sõidumõnu veelgi. Meie lumistel ja käänulistel teedel soovinuks juhiabid välja lülitada, et natuke rohkem lustida, kuid arusaadavalt see võimalus puudub.
Mis edasi saab, on pehmelt öeldes komöödia. Nimelt vahetame Siimuga luksusliku sedaani Land Rover Freelanderi vastu. Ukse avades tervitab meid reaalsusesse tagasitoov riidesisu ja kõva plastik. Esimesest ehmatusest üle saanud, jätkame asjalikuma joonega. Sõidab see imeloom nagu iga teine Rav4 või CRV, vahe on ainult selles, et Land Rover ei jää hätta kui sõita märjale rohule või natuke libedamale pinnasele. Tegelikult ei jää ta häbisse ka päris maastikul, sest nelikvedu juhib Disco ja RR-ilt tuttav Terrain Response süsteem, mis on Freelanderi tarbeks mugandatud. Üllatava lisana on võimalik ka mäest laskumise kontroll.
Esmakordselt Vihula mõisahoovi jõudes avaneb silmale kaunis vaatepilt. Sinine taevas ja päikesekäes säravad uhked autod sobivad mõisakompleksi parklasse suurepäraselt. Alustuseks oli kavas presentatsioon, kus Soome Jaguar Land Roveri keti esindaja teeb põhjaliku ülevaate uutest mudelitest ja tutvustab JLR brandi arengut ja tulevikku. Edasi liigume mõisaparki, teeme mõne pildi autodest ja istume seejärel söögilauda. Peale ülimaitsvat 3-käigulist lõunasööki siirdume uuesti autodesse ja võtame suuna tagasi Tallinna.
Sõit jätkub mööda käänulisi maanteid Range Roveri roolis. Suurele autole kohaselt käitab ta rahulikult ja kindlalt. Pidamist kinnisõidetud lumega teedel on rohkem kui minul julgust ja piir kusmaalt asi ohtlikuks kisub, jääb väga kaugele. Peale hea välimuse on luksusmaasturi omanikule oluline erinev mugavusvarustus ja palju vidinad. Lisaks kõikvõimalikke ühendusi võimaldavale raadiole saab suurele ekraanile kuvada ka navigatsiooniseadme, tagurduskaamera või mõne muu mitmest kaamerapildist. Mis aga selle ekraani eriliseks teeb on nn dual view, mis juba eelmiselt mudelilt tuttav.
Tagaistuja saab elada täitsa oma kliimatsoonis.
Nimelt suudab ime-ekraan kuvada juhile ja kõrvalistujale samal ekraanil erinevat pilti. Üheltpoolt vaadates võib kõrvalistuja sättida kliimaseadet ja samal ajal säilib näiteks juhile vajalik naviekraan. Tänu eelkäijast 420kg kergemale alumiiniumkerele liigutab 3.0 V6 diisel antud automürakat vägagi eeskujulikult, manades maanteel aga ette väga mõistliku küttekulu. Sõitu teeb veel mugavamaks uus 8-käiguline automaatkast, mis vahetab käike ülimalt sujuvalt. Range Roveri teine külg on alati olnud maastikusuutlikus ja erinev pole ka uus mudel. Lukustatavad sillad, aeglusti ja palju muud maastikusõbralikku sõitu hõlpsamaks tegevad lisad teevad sellest maasturist arvestatava töölooma ka ebatasasel pinnasel.
Viimaseks autoks, millega õnnestus sõita, oli Land Roveri märgiga suurim müügisolev masin, Discovery 4. RR-ist rohkem töörahvale suunatud salongis on vähem blingi, ent ei tasu arvata, et tegu oleks vähem mugava või silmapaistva suutlikkusega maasturiga. Nupud on mõnusalt suured kobakad, et neid oleks mugav vajutada või kruttida ka kindaga. Maanteel vaevatult edasiliikuva Discovery sõiduaega jääb natuke väheseks, et põhjapanevaid järeldusi teha, kuid esmamuljed on samuti suurepärased.
Lõpuks Läike teele tagasi jõudes mõtlen möödunud päevale ja leian, et igal autol on oma sihtgrupp ja esmapilgul küllalt sarnaselt tunduvad autod on oma loomult vägagi erinevad.
Täname Inchcape Motors Estonia OÜ-d meile esimese päris autoajakirjaniku kogemuse andmise eest ja loodame, et tulevikus saame veel koostööd teha. Palju uut ja põnevat ju Jaguaril silmapiiril terendab, mille proovilepanekki petrooliumipeadele sobivas keskkonnas põhimõtteliselt kokkulepitud!
