Vihmane laupäevahommik, keeran autonina Porscheringi poole ja asun teele. Vihma tibutab. Huvitav, palju üldse osalejaid kohale läks? Tegelt vahet pole, lähen ikka vaatama, teen mõned pildid ja ajan juttu osalejatega.
Rajal keerutasid vanad tuttavad näod ja mõned lõunanaabrid. Opentracki raames ilmselt ei ole keegi neist nii tühjal rajal päeva nautida saanud. Kuna rada oli märg, siis rekordeid ei püütud.
Tänu võrdlemisi rahulikule päevale oli aega rääkida ka peakorraldajaga. Enam ei ole selleks meheks ei Andres ega Peep, vaid Masinawärgi Raiko. Ta on saanud nüüd veidi aega peakorraldada Opentracki, natukene oma puudet ja visiooni juurde pannud, aga Opentrack on jäänud Opentrackiks. Lisandunud on Foodtruck ja punase isalehma kõlariauto. Süüa ta ise tegema ei pidanud, aga DJ ametit pidas küll, kuna väheste osalejate tõttu seekord palgaline failidevahetaja eelarvesse ei mahtunud. Lõunasöök on muideks osalejatele osalustasu sees.
Peale lõunaeinet sai veel veidi juttu aetud ja siis läks tuli kolvile uuesti. Rada hakkas kuivama ja hoog kasvama. Raiko rääkis, et kevadel oli plaan hobiautonäitus ka juurde tuua. See aasta see veel ei õnnestunud erinevatel põhjustel, aga järgmiseks kevadeks on diil koos.
Jutud aetud, pisteti Raikole ka kiiver pihku ja viidi kombet niisutama.
Opentrack seega päris muutusteta ei ole. Rajasõit ja ajavõtt on jäänud, kiired ja aeglased sessioonid ka. Juurde on tulnud veidi tulesid ja vilesid, Raiko lubas, et natuke tuleb neid veel. Jääme ootama. Nagu Taff ütles – kui ise ei sõida, siis juttu tulen ikka ajama.
