Ei, see pole see 91. aasta Scorpionsite ballaad, mida ühel hetkel terve maailm ümises. See on midagi, mida saime möödunud laupäeval Saku Suurhalli territooriumil toimunud eestikate esimesel etapil lihtsalt tõdeda.
Ardo Kalda võttis selle tegelikult paari sõnaga hästi kokku – põlvkondade vahetus. Isegi kui see hooaja vältel 100% paika ei pea, on tal omamoodi õigus. Kuidas muudmoodi üldse sõnastada noorte meeste jõulist sekkumist au ja kuulsuse järele teel poodiumi kõrgeimate astmete suunas?
Olgem ausad, üpris kirev ja värvirikas esimene etapp oli. Uus klassijaotus, terve armee uusi või uuendatud masinaid, intrigeeriv asukoht ja see kuradima külm ilm. Kes nüüd praegu tahaks targutada, et “pole viletsat ilma, on vale…” siis kõik see kohaletulnud rahvas ei salli sind. Mitte üks raas. Aga okei, räägime asjast.
Ühesõnaga, noored püssid panid asja kinni. Kevin tuli ja pusis laenatud tiimikaaslase autoga, mis ta pusis aga ära ta selle Pro-Street´i võitis. PRO klassi ühes finaalipääsejas mina väga ei kahelnudki, sest Harold Valdma liikumine oli sedavõrd hea, kiire ja stabiilne, et ma ausalt öeldes ei kujutanud tema osas muud lahendust ettegi.
Päris pulkadeks ma seda möödunud võistlust võtma ei hakka, aga Pro-Street´i kvall tõi joonele 20 pilli, kellest 13 meest end ilusti ellikatesse joonistasid. Parima punktiskooriga säras Ott Kokk, kellele järgnesid oma debüütvõistlust tegev Kert-Eigo Kulla ja vana kala Randar Kajo. Positiivsest küljest näitasid ennast meie oma nagamann Henri Kalmist, kes põhimõtteliselt end uue autoga ja praktiliselt treenimata kohe punktidele sõitis. Veel läheb suure plussiga kirja Andrew Bauer oma grassroots Nissaniga, kelle sõit kõvasti emotsioone pakkus. Mitte vähem ei pannud südamerütmi muutma Jordan Valdma esimese võistluse betoonikülastus. Õnneks kõik okei ja järgmine etapp on kindlasti see pill tagasi rajal.
PRO kvalifikatsioon oli nagu ikka, tasemel. Pea kõik võtsid asja mõistusega, et tabelisse pääseda ja seega ka tandemitesse. Ainult Märt Kuvvase M5 mootoriga verivärske Supra keeldus kontrollile allumast ja jäi ellikate uksetaha. Parima punktiskoori liugles enese nimele valitsev Eesti meister Taavi Toomara, kellele järgnes sidurimuredega PRO klassi kolinud Martin Vaga ja temale omakorda Henri Sõge. Tähendab, khmm Puhmas.
Finaalidega aga hakkas asi huvitavaks minema. Ja seda lausa mõlemas klassis.
Pro-Street klassis osutus parajaks pähkliks Kevin Pesuri jälitamine, sest iga ring oli “nõelasilma” kurvis olukord, kus poisi tempo oli nii madal, et jälitajad pidid järjepanu sirgeks laskma. Oi, kuidas oleks spotteri info abiks olnud!
Teiseks Randar Kajo. Hooajaeelne suhtumine oli, et “ah vaatame, mis saab. Väga ei pinguta”. Tulemuseks ülinapp teine koht! Huvitav, kas tulemus paneb Randari hooaega kuidagi teistmoodi vaatama ka juba?
Kolmanda koha duellis võttis sigailusa auto ehitanud Ott Kokk oma tiimikaaslase Kulla ees pronksi (kõlab naljakalt, eks). Seega elu esimene etapivõit 15-aastasele Kevin Pesurile ja teine-kolmas viimsikatele!
PRO klassi ootusärevus oli päris suur. Sest sissetulev info enne finaale oli küsimärkidest pungil. Esiteks Jarmo Luhti auto mootor jukerdas ja mees laenas Henri Kalmistu masinat. Oooookei. Lisaks sõitis Allan Lätt Otilt laenatud autoga. Ja mida teeb Eduard Vahemets oma uhiuue Fordiga. Lisaks meeldis mulle Harri Kosuneni metsik rajaläbimise tempo ja tahtsin hirmsasti näha, mida ta aeglasemate vastu taga sõites teeb. Seega põnevust jagus!
Esimene üllatus sündis paaris Lätt-Vahemets, kus Eduard arvatavasti sõiduvea tõttu otse betooni kihutas ja enda auto ära lõhkus. Tiim suutis veel masina tagasi rajale saada, aga sõidurütm koos enesekindlusega oli kõva põntsu saanud ja seega Allanile paarivõit vormistamise küsimus.
Teine tõsisem intsident juhtus paaris Salmre – Tults, kus viimane tagasõites Kristjanist mööda tuhises ja eessõitja põhimõtteliselt betooni surus. Kuigi Mihkel-Normani auto tagaosas paiknenud kaamera palju hilisem videokordus väga radikaalset surumist ei näidanud, siis selline möödasõit on reeglitega keelatud ja mehe nime taha tekkisid kuivad tähed DSQ, ehk diskvalitseeritud. Ja kuigi Salmre lappis paarist bemmist ühe toimiva kokku, oli Martin Vaga TOP8´s parem ja sai edasi poolfinaali.
Ülikindlat marssi finaali suunas jätkas nooruke Harold Valdma, kes vaatamata kesisele kvalliskoorile evis otsustavatel kohtadel sellist kiirust, kus konkurent konkurendi järel lihtsalt tuulest maha pudenes. Ja kui mees suutis tagasõites vastaste aeglasemat tempot kopeerida, polnud väga küsimustki. Tee finaali oli selge!
Seal ootas teda ainuke välisvõistleja Harri Kosunen, kes vaatamata pingutusele Haroldile vastu ei saanud ja nõnda hooaja esimene etapivõit E46´ga võistlevale Valdmale! Poodiumi madalaima astme vallutas aga Martin Vaga, sest kaks päeva ägedat minekut näidanud Jako Pino auto ei pidanud enam päeva lõpuks valule vastu ja purunenud pooltelge ja jukerdavat käigukasti medalisõitudeks enam korda ei saanud. Seega võib Martin oma kohaga olla ülirahul, sest uuendatud masinal oli endalgi piisavalt tehnikamuresid, aga selline see mootorisport kord on.
Seega, PRO poodium löödi päris uueks ja vanadel kaladel on kindlasti järgmisel etapil nii mõndagi tõestada, mis muide, toimub juba eeloleval nädalavahetusel Riias! Näeme seal!
Kui teil jäi statistiline võistluste kulg vahele, siis need leiate siit:
>>> TOP16 PRO kvall ja ellikad <<< ja >>> TOP16 PRO-STREET kvall ja ellikad <<<
