Kaks autot erinevatelt tootjatelt euraasia erinevatest otstest. Mõlemaid peetakse mõistlikkuse etalonideks, best bang for buck.
Kaks põhimõtteliselt sedaankerega autot, aga kumbki neist pole päriselt sedaan ega ka universaal. Kia CEED-i ebapraktiline Shooting Brake vend ProCeed ja Škoda Octavia mitteuniversaal. Konkreetsed autod on mudelite kõige kärtsumad valikud – GT TX ja RS. Mõlemad tootjad reklaamivad neid kui sport(likke) pereautosid.
Mis siis neist selle spordi teeb? GT ja RS on nagu enamus autotootjatel mingisugused sportlikumad versioonid tavamudelitest. Mõlemal on tunduvalt võimsam mootor kui ülejäänud mudelivalikul, Kial 150 ja Škodal 180 kilovatti, väänet vastavalt 265 ja 370 njuutonmeetrit. Sellest saab aimu, et Kial on ilmselt tunduvalt väiksem mootor ja nii ongi – 1,6 vs 2,0. Mõlemad ülelaetud neljasilindrilised bensiinimootorid.
Mõlemal DSG käigukast ja esivedu. Kia on siiani veel toika keset salongi alles jätnud, Škoda on sellest loobunud ja asendanud veidi mõistlikuma suurusega rubilnikuga. Miks ei ole seda viidud kuhugi mujale, näiteks roolile või armatuurile, ei tea, füüsiline ühendus ju käigukastiga puudub juba ammu.
Mõlemal autol on rooli taga labad, sest sportauto ju. Valgel koeral on nendest isegi tolku, mustal koeral aga… Vot need on tükid, mida selles autos mitte mingil juhul näppida ei tasu. Iseseisvalt vahetab korealane käike täiesti adekvaatselt aga kui labasid näppida, siis on ikaldus majas. Alla vahetades libistab meeletult pikalt läbi ja üles vahetamine on nii uimane, et isegi win10 jõuab viimase update vahepeal ära installida ja RS-iga suudad kelladelt kirjavead üles leida. Seda nii sport- kui ka manuaalreziimis. Lühidalt, ära näpi, sõidab paremini.
Sõidavad mõlemad autod tegelikult täitsa hästi, uued autod ju ikkagi, miks ei peaks. Oleneb mitmekesi sõita. Octavia puhul oli esimeseks reaktsiooniks see, et kuulge, Octavia pidi olema, mitte Superb. Meeletult suur tundus. Ruumi on nii piki- kui ristisuunas, pearuumi on ka piisavalt. Pagasnik – Škoda ju, sinna võid panna vähemalt 3 asja, või 4.
Kial selle ruumikusega nii hästi ei ole, eriti pearuumiga kui sa üle meeterkaheksakümne oled. Sama ka tagaistuja põlveruumiga. Kui aga sa nii pikk ei ole, siis on ees ja taga täiesti okeilt ruumi. Tagaistmele pääsemine on täiskasvanul veidi keerulisem langeva katusejoone pärast, aga kui sa sisse juba pugenud oled, siis on enamvähem. Viskad pilgu üles, vaatad klaaskatusest tänavalaternaid või pilvi ja kuulad summuti plärinat.
Rooli taga olles esimene asi mis RS-i puhul häirima hakkab, on keskekraani asend. Ratsionaalsus ja sümmeetrilisus ei ole siin hästi mõjunud, ekraan on auto teljega risti ja roolis olles tundub, et see on juhist eemale suunatud. GT-l on see juhi poole suunatud. Roolid on mõlemal alt “lõigatud” ja üsna käepärased. Nuppude kasutamine on RS-il veidi segane, osad asjad on dubleeritud ja mõnda asja pead otsima kuskilt menüüde sügavustest. Näiteks veojõukontrolli seaded või püsikas. Škodal peab vajutama füüsilist nuppu ja siis seiklema menüüs sõidureziimide leidmiseks, püsikat saad kasutada roolinupult või rooli taga oleva kangiga. Miks? Carplay veiderdamine on vist tänapäeva paratamatus vähemalt hetkel. Ühendad Carplay, mõlemal autol jääb raadio vait. Kia-s ei tule roolisoojenduse aktiveerimisel ekraanile õnneks Waze asemele kliimaseaded. Škodas tuleb. Ja ühe nupuvajutusega kaarti uuesti ette tagasi ei saa.
Tacohoidja laes on mõlemas autos, jahutusega kindalaegas ainult Škodal. Ukses auk vihmavarju või harja jaoks samuti ainult RS-il.
Pagasniku praktilisus on mõlemas autos üsna heal tasemel. Konksud-laekad, topeltpõhi, puldist avamine-sulgemine ja käed vaba teema. See käed vaba pagasiluugi avamine on neil erinev – Škodal virtuaalne pedaal nagu nad seda nimetavad, vehi varbaga stange all, kõlab nagu põnev meelelahutus jäises parklas. Kia on selle asja vähe paremini lahendanud, kui võti taskus, siis piisab lukustatud auto taga lihtsalt seismisest ja voila, luuk avaneb. Kial on pagassipõhjaks sületäis luuke, igaühe all erineva suuruse ja kujuga panipaik. Nende all on veel täiendav “panipaik”, kus siis teelt ära veeremise komplekt. Škodal see panipaikadega vahekiht puudub.
Kuidas siis ikkagi sõita on?
Jõuame selleni ka. Disainis on autod täiesti erinevad, üks on sujuv ja laugete joontega, teisel on kumeruste asemel ära kasutatud kogu malli skaala.
Üks sarnasus on, mõlemal on esistange all lip. Tagaosas on autodel peaaegu mingigi konkreetne kerekuju, üks siis universaali moodi ja teine sedaani moodi. Aga ikkagi, lauge ja ümar versus kandiline. Ja nagu erilisematel mudelitel ikka, on välja toodud erilisust tähistavad logod.
Värvitud pidurisadulad on loomulikult kohustuslik sellistel autodel.
Led tuled on samuti tänapäeval juba kohustuslik. Sellega aga ei jookse Kia mitte lati alt läbi, vaid ta ei jookse isegi lati poole mitte. Sul võib ju automaagiline kaugtulede iselülitaja olla, aga no ei valgusta need tuled mitte midagi, erinevalt Škodast. RS-i tuled on suurepärased. Maatriks funktsionaalsusega kaugtuled töötavad väga hästi ja valgust jagub ka teistele jagamiseks. Kiaga tasub pimedal metsateel sõitmist pigem vältida.
Aga kuidas siis sõidavad ikkagi? No hästi sõidavad.
Kes tahab pigem üksi või kahekesi sõita, siis tasuks eelistada korealast. Tunnetus on vahetum, auto tundub erksam ja teeb ka lärmi. Tavareziimis on kasutusel summuti üks pool, sportreziimis annab auto kasutusele ka teise poole summutist ja hääl muutub käredamaks. Mingil põhjusel lastakse salongi tagumisest kõlarist veidike müra juurde, aga see ei ole häiriv. Kui sa aga tahad rohkem kui ühe inimese koos külmkapiga kaasa võtta, siis tasub Škoda valida. Škoda on suurem ja vaikne. Liiga vaikne, et olla sportlik auto. Esiistmed on küll vormikad, aga oma pehmuse ja libeda riide tõttu ei toeta üldse.
Edasi liigub eurooplane muidugi kiiremini, peaaegu sekund kiiremini sajani. Aga seda ei tunne roolis olles, liiga sujuv ja mugav, et olla sportauto.
Hinnad on autodel suhteliselt sarnased, baasvarustuses ca 30000€, aga nagu juba tavaks on saanud, siis aasiast tulnul on selle raha eest peaaegu kõik vidinad küljes, rooli-, esiklaasi- ja tagaistmete soojendus näiteks. Lisavarustuse nimekirjast leiad ainult pagasiorganisaatori ja pintsaku riidepuu esiistme seljatoe külge. Kõik. Škoda seevastu on tavaline eurooplane, baashinna eest saad enamus rattaid ja osa salongist, muu on mitmeleheküljelises lisadenimekirjas. Led tuled? Lisa. Iseparkija ja juhtmevaba telefonilaadimine? Lisa. Esiklaasisoojendus? Lisa. Elektriiste, USB pistikud ja pagasniku lisavidinad on ka lisa. Aga nahkistet ei saa isegi lisaraha eest. Ja nii saabki sarnase varustuse korral autode hinnaerinevuseks peaaegu viiekohalise summa. Päris raju.
Ringradade väravad on vaatamata autode reklaamtekstidele ja lisanimedele mõistlik suletuks jätta.
Kaspari tarkuseminutid: Need autod on teineteisest sama erinevad nagu nende värv. Škoda on lihtsalt edevam versioon tavalisest Octaviast. Istmed on toekamad, salongis rõhutatud “reissing” materjalide immitatsioonid ja armatuuri ekraanil KW ja NM näidikud. Väljast on kostitatud antud isendit teistsuguste stangede ja muu butafooriaga. Tunnetuse mõttes ei viita sportlikusele küll miskit, sõidab nagu iga teine uus auto, ei mingit kärtsu-mürtsu või miskit meeldejäävat. Kui võrrelda RS’i näiteks sõsarkompanii VW Golfi GTI mudeliga, siis GTI teeb mürtsu ja pauku, on häälekas ja muidu ka vallatlema kutsuv. Octavia on lihtsalt, noh Octavia. KIA jättis seevastu väga hea mulje. Mootori urin on salongis kenasti olemas, nupuvajutusega saab tagant otsast ka valjemat plärinat välja paisata. Iste oli väga mugav ja kogu salong parema fiilinguga kui Škodal. Ainus mis minu 189cm pikkuse kasvu juures segas oli madal katus, sest tutimütsi tutt oli istme madalaimas asendis vastu lage lödiks pressitud. Kui enda raha eest peaks poodi ca 30k€ maksvat universaali (ma tean, ma tean, et Škoda oli antud juhul luukpära) ostma minema, siis ostaks järelturult 7 põlve Golf R universaali, kui peab tingimata nende kahe vahel valima, siis langeks minu otsus KIA kasuks.
