Kes meist ei oleks unistanud võidusõidust? Sponsorkleepsudest kirev võistlusauto, rahvamassid raja ääres kaasa elamas, stardieelne ärevus, täielik keskendumine sõidule peale stardimärguannet, võitlus konkurentidega ratas-rattas sõites. Unistuste ja reaalsuse vahele jääb tihti pikk nimekiri külmi ja kaledaid fakte, mis kokkuvõttes muudavad meie võidusõidufantaasiad raja ääres vaatamiseks.
Kuid kõikidel unistajatel on kõvasti vedanud, sest meil on olemas suurepärane rajatis nimega Auto24ring, mis on igasuguse ringrajasõidu viljelemise eeldus ja alus. Lisaks, meil on olemas inimesi, kes mitte ainult ei räägi, kuidas nad midagi teeksid, vaid võtavad kätte ja teevadki ära.
2014 sügisel, ringrajahuviliste omavahelistes vestlustes, üleskerkinud idee, korraldada Eestis LeMons tüüpi sari veeres nagu kuum kartul piki internetiavarusi, kuni Henrik ja Allan otsustasid, et jutt on odav ning võtsid korraldamise enda peale, haarasid kaasa sõbrad, vabatahtlikud abilised ja lükkasid asja käima.
Oli selge, et välismaiseid reegleid 1:1 üle võtta pole otstarbekas, seega tuli leida meile sobivam lahendus, mis autod rajale tooks, samas tagades suhtelise ohutuse. Sarja tehnilise poole nurgakivideks said auto maksimaalne maksumus 700 EUR, suurim kaal 1500 kg ja maksimaalne võimsus 75Kw tonni kohta. Need reeglid tõid rajale tehnika, mis on meeldivaks vahelduseks tavapärasele BMW/Porsche/Honda jms ülemvõimule:
Sama oluline oli ideoloogiline pool, sest tegu ei ole kindlasti autospordiga, vaid autospodilaadse tegevusega. Ajurünnaku tulemusena sai kogu ürituse nimeks meeldivalt Eestimaine „Mannergute Mõõduvõtt“ ehk lühidalt MM. Nimi sobib hästi ka sisulise poolega, sest mannerg on plekist, natuke mõlkis, koliseb, vahel lekib ja kõlab tänapäeva nutimaailmas arhailiselt.
Tüüpiline mannerg
Korraldajate jaoks suureks aga kindlasti meeldivaks üllatuseks oli registreerunud meeskondade arv koheselt kahekohaline ja kui ürituse päev kätte jõudis, võis stardijoonel imetleda 41 erineva suuruse, kuju ja sisuga mannergut.
Mannergud ei olnud mitte suvalised romud, vaid spetsiaalselt eesolevaks karmiks kestvussõiduks ette valmistatud. Arendatud oli aerodünaamikat:
Tehnilisele poolele oli laborites optimaalseimat lahendust otsitud:
ja arendustöö jätkus kohapeal vahetult enne võistlust:
Kasutati ära senitundmatuid tehnilisi lahendusi, näiteks kõvera velje efekt:
Vähem oluline polnud psühholoogilise ülekaalu taotlemine visuaalsete vahenditega:
Kestvussõidu puhul võib kõike juhtuda, ettenägelikumad võtavad kaasa kohvritäie esmavajalikku ja suusad, ikkagi peaaegu jaanipäev:
Peale pikka ootamist ja rehvisoojendusringi sai start antud ning pealtvaatajate üllatuseks suutsid kõik mannergud esimese ringi läbida kolisemata, süttimata ja olulisi osasid rajale laotamata.
Liiklus rajal oli tänu arvukale osavõtule tihe ja pidevalt tekkis võistlusparvesid, kus üritati oma paremus maksma panna samade meetoditega kui Lewis ning Nico omavahel Monaco kasiino ees:
Rajal sõitjad olid täielikest uustulnukatest kuni kogenud võidusõitjateni ja kõik mahtusid ära, kaks tundi kestnud sõidu jooksul olulisi kokkupõrkeid ei toimunud.
Siiski pikalt ei saanud võistlejad oma võidusõitjafantaasiaid rajal välja elada, mängu sekkusid Tšeburaska ja Gena, eriülesannete kohtunikud:
Ning nad ei andnud osalejatele rahu, igal ringil kutsusti mõni võistkond autoraadio kaudu boksiteele edasilükkamatut ja väga tähtsat eriülesannet täitma.
Lihtsamad ülesanded olid õlitaseme mõõtmine:
lambipirnide väljakeeramine kontrolliks:
või tühjenenud rehvi täispumpamine:
sportliku olekuga sõitjad võtsid enda peale füüsilist vastupidavust nõudvad Eriti Tähtsad ülesanded:
Kõige targematele tuuninguspetsidele jäid pikaajalist kogemust ja vaimseid võimeid nõudvad tegevused:
Kõik BMW’d saabusid boksi mitteametliku kokkutuleku ühispildiks:
Gena ja Tšeburaska peale ei saa ju vihastada, isegi kui nad täielikke jaburdusi nõuavad:
Samal ajal keerles boksipeatuste ja juhivahetuste rulett:
boksitaktikaga üritati saavutada otsustavat eelist, meeskonnakorralduste andmine oli erinevalt F1 lubatud ja see tegi sõidu veelgi keerulisemaks:
Radio LeMans oli kohale saatnud oma erikorrespondendi, kel kestvussõidu kommenteerimise pikaajaline kogemus:
Kaks tundi möödus võistlustuhinas, kui silmapilk ja juba antigi finišilipp ning autod saabusid parc ferme’sse:
Võistkonnad olid oma tehnika eeskujulikult ette valmistanud, tehnilistel põhjustel katkestajaid oli selgelt vähem kui LeMansi sõidul ja isegi rehvitaktika suudeti nii paika panna, et rehvid kestsid täpselt lõpujooneni:
Päeva ilusaimad:
õnnetumad:
ja parimad:
ja neid ootavad hinnalised auhinnad:
ning loomulikult glamuurne afterparty, mis algas juba poodiumil:
Samal ajal alustasid meeskonnad juba võistluse järelanalüüsiga:
kuid mis peamine, osalejate muljed ja järelkajad väljendasid kuhjaga optimismi ja entusiasmi. Algajate jaoks oli tegu „elu võidusõiduelamusega,“ kogemustega sõitjatele oli see „korralik nali,“ ehk igaühele midagi.
Elu ei tohi liiga tõsiselt võtta aga samas nalja tegemine on raske töö. seega soovime jõudu, pealehakkamist ja entusiasmi korraldajatele ning jääme ootama järgmist MM’i !
