Kus saab täna suure resolutsiooniga pilte jagada nii, et see ka inimesteni jõuaks? Inimesteni, keda reaalselt huvitaks neid vaadata? Kunagi sai tehtud flickr või sarnasel veebilehel fotoalbum ja jagatud peamiselt autofoorumites. Sellele lisandus facebooki sein, kus keegi tore jagas pilte/postitusi omakorda edasi ning äkki ka vastav facebooki üritus. Praegu reel’se täis sotsmeedias tundub, et head alternatiivi nagu polegi. Autofoorumid on väljasurnud, facebookis ei toimu väga midagi, FB gruppide rehvikuulutuste vahel kaod kindlalt ära. Instagram hekseldab pildi ära ja kvaliteeti sealt välja ei tule. Lisaks ei pruugi algorütm seda samuti soosida, s.h ka story levikut koos võimaliku albumi lingiga. Aga kuidas jõuaks reaalse vaatajaskonnani?
Sama mõte tekkis mul tänavu One Mile Challenge üritusel, kus oli aga olukord vastupidi, et tahaks enda autost pilte saada. Erinevaid fotograafe, videomehi või äkki hoopis tiktokkereid oli iga nurga peal. Ent lõpuks leidsin ainult kaks pildialbumit, mida jagasid korralajad ise. Kahest üks oli vana hea Marek Potti, kes garanteerib juba aastaid sulle mälestuseks kvaliteetse pildi. Aeg-ajalt maandub minu postkasti küsimus: “kas minu autost tehtud pilti paremas kvaliteedis ka saaks?”. See on muidugi pigem harv juhus, kuna ma pole nendel samadel põhjustel leidnud enam motivatsiooni üritusi pildistada, kuid siiski ega see nn. meediamaailm ongi muutunud ja tõenäoliselt ei jõua ma ise võrdlemisi passiivsena rongi peal püsida.
Külastasin 14.oktoobril Tallinnas üht madalate autode pundi hooaja lõpuüritust ja jõudsin pilte tehes selle sama kõige esimese küsimus juurde. Omastarust nagu head pildid (rõhutan – omastarust!), aga jagada nagu pole kusagil, kuna see instagram teeb sellest paraja käkerdise. Siin ma siis nüüd olen, heietan oma saamatuse üle ja kirjutan taas üle aasta kiire blogipostituse omakorda passiivsesse blogisse. Tundub ideaalne kombinatsioon eksole, aga vähemalt üks alternatiivne väljund. Kusjuures siin jääb küsimus veel õhku – kas üldse selline lugemine ja piltide vaatamine on enam teema?
Mis pilte ma siis jagada soovin. Sihuke äge autoentusiastide punt nagu LTWS ehk siis Lowtown Workshop, korraldas hooaja lõpetamise raames väikestviisi autonäituse. Punt, kes igapäevaselt tegeleb autotöökojaga, aquablast teenuse osutamise ja restaureerimise ning muu autode modifitseerimisega. Ülevaate leiab nende kodulehelt: www.ltws.ee. Nii palju kui mulle endale silma jäänud, siis on nad organiseerinud ühiseid külastusi näiteks põhjanaabrite cdlc.co üritustele, kui ka Poola kuulsa Ultrace (endine Raceism) üritusele. Nendele üritusele minnakse ikka ise autodega kohale ja tuuakse ka auhindu koju. Vast kõige kuulsam auto neil on Paveli Lexus LS430/Toyota Celsior, mis on aastaid olnud Eestis VIP-style tuuningu eeskujuks.
Alustame sellest, et see asukoht oli ikka väga teistusugune ja äge. Juulikuus Suur-Sõjamäel jäätmejaama põlengu tõttu kahjustada saanud Pakendikeskuse laohoone vundamendiplaat, mille seinu kaunistas 9 erineva riigi 102 tänavakunstnikku ühiskollaaž. Tänavakunsti aktsiooni viisid läbi Colorees Art Worldwide Vahur Agari ja Helena Hanniga. Seda kunsti saab veel minna vaatama kuni selle nädala lõpuni, sest kuuldavasti kaetakse see miinuskraadide tõttu juba tuleval nädalavahetusel kinni. Ehk siis tuleb täna, s.o 27.oktoober, minna vaatama!
Vihmamärg betoon andis kogu sellele olemisele omakorda teise dimensiooni. See väljendub ka piltidest, sest neid pea ideaalseid peegeldusi lihtsalt tahtsid kinni püüda. Kusjuures vahetult ennem oli sügisilm veel päris kole vihmane ning nagu tellitult – ürituse algus kell 15:00 ja päike väljas. Paremat ajastust ei saanud olla. Natuke lõikav külm tuul tuletas siiski eelnevaid tunde meelde, kuid kohapealne õhkkond ja vibe oli väga mõnus. Taustal tiksus muusika, sai süüa, merchi osta, autosid uudistada ja inimestega jutustada. Viimane on sellistel puhkudel tegelikult lisandväärtuseks, eriti tänase elutempo juures, kus sa osasid inimesi näed võib-olla kord aastas. Ja siis just sellisel üritusel.
Kõik autod tõsteti betooni peale puksiirautodega. Kujutan ette, et nende madalate autode treileri peale ja maha saamine oli juba omaette ettevõtmine. Autode variatsioon oli väga värskendav ja stance kontsentratsioon suur. Kohale oli kutsutud ka sõpru naaberriikidest, mis andis kogu väljapanekule omakorda vürtsi. Ent mainimata ei saa jätta, et kohalik esindus oli ikka väga eeskujulik. Lowliferi poolt korraldatud Stancesti üritust pole enam aastaid toimunud (viimati 2019). Oli juba meelest läinud, et meie kohalik kvaliteet on ikka väga hea. Minu arust ka sammu taaskord edasi teinud.
Üritus ja tiks käis edasi õhtutundideni ning kuuldavasti oli pimedas kogu see riputatud tulede, veepinna peegelduse ja läikivate autode kombinatsioon andnud omakorda kihvti efekti. Kahjuks ise seda enam kogeda ei saanud. Latt tõsteti päris kõrgele ja Lowtown Workshop kuttide osas on 2024 hooajaks ootused suured. Vähemalt sarnaseid üritusi loodan veelgi näha. Loodame siis, et ka neil selleks energiat jagub. Keda huvitab rohkem Lowtown Workshop tegemised, siis nagu ikka:
Instagram: @ltws.ee
Facebook: www.facebook.com/ltws.ee
Minu tagasihoidlik tegemiste ülevaade endiselt: @reijosipp
Kes esimeses lõigus esitatud küsimustele häid lahendusi oskab soovitada, võib mulle PM kirjutada. :D
