Tegelikult ei taha ma rääkida teile Haapsalust, isegi maakond, milles tegevus toimub, on kapitaalselt vale. Nimelt on selleks “daamiks” hoopis üks valge Ford Focus ST.
Kõvasti kiita saanud ST on paelunud mind juba pikemat aega. Oman natuke kogemust Fordidega ja just nende sportlikema mudelitega. Kunagi ammu-ammu evisin ühte Escort RS Turbot ja mõni aeg tagasi oli võimalik aegajalt istuda teise põlvkonna Focus 2.0 Sport rooli taga. Juba siis mõistsin miks sinisõõri kiidetakse ja mida tähendab hea juhitavus. Okei, see Escort oli paras nuhtlus muus osas, aga sõita oli temaga hea – ja need Recarod, mmm.
Jätame unistamise mõneks teiseks korraks, sest päevakangelane väärib minu täit tähelepanu. Saame auto proovisõiduks Järve Info-Autost. Hommikul kirjutame alla kasutuslepingule ja luban, et veojõukontrolli ma välja ei lülita. Teeme salongis aega parajaks, kuniks meie iludus pesust saabub, ning imetleme mustas kuues universaal ST-d. Pean tunnistama, et universaalid on minu nõrkus, ei ole midagi vingemat kui badass pika kerega sõiduauto. Proovikaga nii hästi kahjuks ei lähe, ning lepime luukpäraga.
Mõned minutid ootamist ja sealt ta saabus, veel kergelt märg ja tilkuv. On kena hommik, sooja on tubli 24 kraadi ja ihu ihkab konditsioneeriga salongi. Aga ma ei suuda end kohe ukseni viia, sest välja näeb see Ford ikka kuradima hea.
Kui lõpuks juhiukseni jõuan, siis seda avades tervitavad mind vanad sõbrad – Recarod. Aastatega on nad muutunud suuremaks ja näevad välja nagu kosmoselaeva istmed.
Mugavus ja külgtugi on säilinud see-eest muutumatuna.
Kosmosefiilingut lisab väga futuristlik armatuur…
…ja startrekilik lävepakk.
Teel Pärnusse, auto24ringile, saan tutvuda auto sisemusega, ning esmapilgul tundub nagu keegi oleks kõik nupud ja lülitid pannud Yahtzee täringutopsi, seda kõvasti loksutanud, ning voila – valmis!
Aga keskendume nüüd headele omadustele ka. Kellad on väga coolid ja selgesti loetavad. Armatuuri keskel on mõned lisanäidikudki, millelt saad näha turborõhku, õlirõhku ja õli temperatuuri. Tundub natuke liigsena? Kindlasti mitte, sest rajal liikudes on kaks viimast lausa elulise tähtsusega.
Pedaalid on saanud natuke racinguma välimuse alumiiniumkatete näol. Pidur on ergas ja väga tundlik, sidur kahjuks mitte nii väga. Käigu saab vahetatud kiirelt ja täpselt tänu supermõnusale käigukangile, ning lödi siduripedaal ongi meelest pühitud.
Kui lõpuks rajale jõuame, siis on selge, et pikka juttu ma enam teha ei taha. Esimesel võimalusel tuiskan rajale, sest maanteesõit rajani on pulsi juba üsna kõrgeks ajanud.
Kapoti all hakkab midagi susisema ja esirattad otsivad pidamist. Kõik 252 hobujõudu teevad oma tööd 100% ning kiirus muudkui kasvab. Kiire käiguvahetus ja üsna lühikesed käiguvahed tänu 6-käigulisele manuaalile teevad sõidu väga nauditavaks.
Esimesse kurvi pidurdan aegsasti, sest kõik on veel võõras. Hoog tahab enne kurvi suisa raugeda, sest suured pidurid ja head rehvid kahandavad hoogu liiast.
Kurvi keskel vajutan gaasipedaali põhja ja auto surub mind istmesse. Esinduses antud lubadus veojõukontrolli kohta jääb püsima, sest kiiresti sõitmist see kolme täheline lühend selles autos ei sega. Salongi kostub mõnus madal urin mis saab alguse sisselaskest, ning juhitakse spetsiaalse kanali kaudu salongi. Heli lõpetab ebamaise kujuga väljalase.
BMW Cupi ja Legendiga kannatab seda autot samasse garaaži parkida küll. Cupi autost on nimetatud Ford küll natuke raskem, ent ringiaeg lubab tugevalt kannale astuda. Juhitavuselt on ST väga konkreetne ja täpne, isegi piirile lähedale jõudes ei tunne hirmu või ebamugavustunnet, sest kõik toimub loogiliselt. Kurvi keskel gaasi vabastades saab nautida kergelt ülejuhitavust, mis märjal või suisa lumisel ajal naeratuse pikemaks ajaks näole peaks tooma. Suvel piisab hea tunde saavutamiseks vaid gaasi vajutamisest.
Tagatiib on tehtud õhulisemaks ja esmapilgul ei pruugigi seda kohe märgata. Sellised pisiasjad või peidetud veidrused jätavad avastamisrõõmu uue auto ostu puhul pikemaks ajaks. Veel ühe laheda lisana käivad uste seest välja kummist pehmendused, mis ukse avanedes end ümber serva mässivad, ning kõrvalparkiva auto pleki sirgena hoiavad.
Välimuses jäävad mind häirima tagatuled, mis on venitatud auto küljele. Külgvaates polegi suurt viga, kuid teiste nurkade alt ei suuda ma nendest mööda vaadata.
Suure kahjutundega sulgen garaažiukse ja jätan hüvasti ühe väga hea autoga. Veel suurema kurbusega vaatan oma rahakotti, ning pean tunnistama, et minul ei ole võimalik seda autot endale VEEL soetada, kuid võimalusel teeksin seda koheselt. Ahjaa, kereks valiksin loomulikult universaali.
