Laupäev. Hommikul kell 10 Kiltsi lennuväli. Team Ghostile üritavad kohalikud korravalvurid selgitada koerte ja jalutajate ohutust. Okei, midaiganes, ilm on hea, tuleb võimalust kasutada ja trenni teha.
Autod treileritelt maha, telk püsti, vajalikud asjad valmis, mootorid soojaks ja rada märkima.
Enne seda tuleb telki paigaldada aga üks väärt vahend – kell!
Tegelikult ka, mõelge ise, kui palju te olete mingit tööd tehes puudust tundnud kellast, käepeal ei kanna seda ju ammu enam keegi, tööd tehes pole ka telefoni kellelgi kohe käepärast. Niisiis hakkab see kell edaspidi iga kord telgis nähtaval kohal olema, kui meeles püsib.
Sõitjad ajasid kombed selga, kiivrid pähe ja rajale. Esimesed poognad ja vandumised, et ei mahu rajale ära.
Natuke raja korrigeerimist ja läks juba paremaks.
Mõned liigoptimistlikud rajaründamised ka sekka, kuid eks ka neid peab ette tulema, kuidas muidu aru saada, et nüüd sai liiga palju.
Crac harjutas hoogsalt käsipiduri kasutamist – töötab küll.
Siis aga mõttepaus pealkirjas mainitud teemadel, nimelt kui gaas maha lasta, lõpetas roolivõim oma töö, vist. Hilisem tuletamine ja mõtlemine lisas vigadevalikusse roolilati, kasutusel ju see sama latt, mis aasta tagasi Kiltsi etapil kõvasti tappa sai ühe rajaäärse augu käest. Natuke veel mõttetööd ja jõuti järeldusele, et äkki läheb roolivõimu õli liiga kuumaks, sest vist muutus võimendi töö kehvemaks otseses seoses sõitmisega – mida rohkem sõidad, seda kehvemini töötab ja peale väikest pausi nagu toimis asi jälle paremini.
Sõidud läksid järjest paremaks ja joon ilusamaks.
Tuli ka selliseid entry-sid.
Päeva lõpus said tiimiliikmed ennast välja elada.
Tavapärane vaatepilt päeva lõpus.
Tartu, siit me tuleme.
