On vähe autosid, mis panevad mu südame kiiremini põksuma, tavaliselt piirdub asi lihtsalt tunnustava noogutusega või püstise pöidlaga. Nissani 1990. aastate alguses toodetud sportkupeed on minu nõrk koht, seda enam, et kunagi omasin ka ise ühte S13 200SX-i, millest küll kõige positiivsemaid mälestusi pole, tänu pidevate CA18DET mootorist tingitud hädadele. See selleks, sest antud S13 on lihtsalt paradiis minu jaoks.
Teie silmadele võib see kõik tunduda esimese hooga natuke tuttav ja seda ei saagi kellelegi üldse pahaks panna, sest tegu on FailCrew tumeda-laigulise S13-e noorema, ent jõulisema vennaga, mille plastikust ja plekist ihu katab talvine camo. Esimesed avalikud poognad uue masinaga pidi Laitse RallyParkis, just Dirft Allstarsil tegema USA superstaar Ryan Tuerck, kuid kahjuks veel lastehaiguste käes vaevlev masin ei vedanud seekord välja ja Ryan pidi leppima natuke lahjema ning vanema vennaga. Nagu mäletame, siis etapi võitmist ja sellega enda nime ajalukku kirjutamist see ei takistanud.
See erineva suurusega koljudest koosnev disain on läbiv motiiv nende kõigil autodel. Meenutagem kasvõi Max’i Skyline või Felixi Suprat. Koos näevad need masinad välja nagu miljard daala, sest üksikuna on igaühe puhul juba miljoni vaade käes.
Auto on ehitatud HGK poolt Rocket Bunny bodykiti järgi. Vähemalt selline mulje jääb, sest sobib taoline stiil antud Nissanile valatult. Jõulised ja turritavad küljelaiended ning see pardisaba imiteeriv antitiib. Vau, lihtsalt vau.
Selline detailsus ja hea omavaheline klapp erinevatel osadel võlub õige autohuvilise tundideks. Käid ja jalutad ümber vastvalminud võidusõiduauto ning aina imestad.
Veel lahingutest puutumatud ja tolmuvabad pinnad läigivad vastu või siis ei läigi üldse, sest kasutatud on mattviimistlust. Silm puhkab!
Puhtavereliste võidusõiduautode puhul ei saa rääkida all show ja no go juttu, sest tihtilugu on just lauad vastupidi pööratud, vähestel juhtudel, nagu antud masina puhulgi tuleb mainida, on siin tegu all show ja all go lähenemisega.
Kapoti alt leiame Chevy tootevalikust pärit LS3 tähisega mootori, mis mõningaid ümberehitusi on näinud, jäädes seejuures veel vabalthingavaks. Töömahuks ütlevad mõõtmistulemused raju 6,2 liitrit, ehk umbes kahe õunamahlapurgi jagu. Tehasest istutati sellist jõujaama näiteks Corvette ja Camaro SS mudeli aiste vahele. Jõunumbrid jäävad 550hj ja 650nm tuuri.
Lisatud on 102mm avaga vabamalt hingav sisselaskekollektor, parendatud süütesüsteemi ja ka kütusesüsteem on vähe suurema läbivoolavusega, kui standardis.
Turvakaalutlustel ja rahakoti säästmise eesmärgil on kapoti all ka Accusump, mis õlirõhu langemise korral oma reservuaarist liuglaagritele piisava paksusega õlikile tagab. Saalekolks on kole asi :)
Käike valitakse ikka käsitsi ja kast ise on tavaline T56 mudel. Ei mingit otsekasti või järjestiklülitust veel. Veel…
Enamasti driftiautodel pidurite osale väga suurt tähelepanu ei pöörata. Piisab kui mingitki moodi auto pidama saab ja eks iga lisakilo vedrustamata massi mõjutab ka dünaamikat.
Siin on asi hoopis tõsisemalt ette võetud ja esisillast leiame näiteks Endlessi võidusõidu sadulad, mis läbi Work Meister S1 velgede üli sheffid välja näevad. Full package nagu öeldakse.
Vedrustusest vaatavad vastu juba tuttavad sinised jupid, ehk kõik mis saab on Wisefab. Nii esi, kui tagasillas. Põrkamist aitavad ära hoida reguleeritavad Koni coilover amordid.
Kui jõuame auto salongi, siis detailsus jätkub. Vaata neid lüliteid ja armatuuri ees, roolisambal asetsevat Haltech’i displeid. Kõik õhkab võidusõitu.
Keset tuba sirgub HGK spets drifti jaoks disainitud käsipidurikang…
… mille kõrval ei ole just üldse mitte kehvema välimusega käiguvalits.
Et rõhutada veel auto kasutusala, on istmeks valitud Bride toode ja rihmad Takata mudelirivist. Päris JDM eks?
Auto ehitamise ja enamike detailide päritolu ei ole just raske aimata, tänu erinevatele kleebistele, mis potentsiaalse kliendi õigesse suunda juhatavad.
