Külalised 2024 Saaremöö'l

Suvi on hiilimas kodumaale. Hobiautode hooaeg on lükatud täiskäigul käima, aeg ajalt siin-seal pool juba kogunetakse ja erinevaid autoteemalisi üritusi korraldatakse. Mai 2024 on olnud siiani linnarahva ja autoinimeste jaoks erakordne oma soojade temperatuuride ja kõrvetava päikesega. Antaks niipalju ilmataadile jõudu, et senine saaks jätkuda – lõunamaiste temperatuuridega keskpäevad, sumedad suveõhtud, ilusad hobiautod, sääsed… Kui on meie maal Lõuna-Euroopat, siis tuleb võtta viimast. Ikka päikese käes, nahk ja kapotid kuldseks-pruuniks ja muud seda suve värki…

Sooja suveilma mööda saamiseks on ikka autoinimesele olla kõikse parem omas seltskonnas ja nautida seltskonda ja tehnikat. Käesoleva sõiduhooaja algust on õnnistatud juba mitme Eesti mõistes üsna korraliku üritusega. Ka sel pühapäeval toimus paralleelselt mitu (hobi-)autodega seotud üritust, mis osalejaid enda rüppe peibutasid.

Õnneks on Eesti sedavõrd väike, et ühest genereeritud ideest tema realiseerumiseni kulub keskmiselt kuni kolm tundi autosõitu. Kogu ettevõtmise juures ei ole oluline, millisesse ilmakaarde suund võtta. Pühapäevane ilm soosis vägagi aja veetmist värskes õhus, sestap sai ka endid Saaremaa poole teele veeretatud.

Nina Virtsu poole ja gaas põhja!

Saaremaa, meil on siin kõik nii vahva, nagu asjaosalised, saarlased, ise öelda armastavad. Tulge aga mandrilt saarele Ö-d kuulama! Jah, jah, Henri ja Alar, me tõesti tulime Saaremaale öö-d kuulama. Meil ju mandril ei ole. Sõbralik tögamine saarlaste ja mandrirahva vahel.

Aastaid tagasi oli Saaremaa poiss Henri üks meie seast, kes käis mootorisporti jäädvustamas, hiljem abiks blogipostituse loomisel. Täna on põline saarlane tagasi kodusaarel ja täiskäigul ajamas koos ettevõtlike sõpradega täiesti oma asja. Ühes tervitan kaaskorraldajat – Alarit. Nende poolt loodud Saaremaa hobisõidukite kommuun on tänaseks kokku kogunud kodusaare vingemad ja aktiivsemad hobiautode pidajad. Nagu Henri ise sõnas, siis peale mõne aasta Tallinnas elamist otsustas ta tagasi kodusaarele suunduda. Saarlase hingele ja sitkusele iseloomulikult oli vaja midagi tagasi anda – kõikse õigem tundus tegeleda südamelähedasega ja korrastada kohalikku Saaremaa autoktuuri, eesmärgiga luua ühine kommuun kohaliku hobiautonduse arendamiseks ja ühise meeldiva ajakasutuse tarbeks. Kuus aastat tagasi asutasid Henri ja Alar Saare Hobisõidukite grupi. Teekond võeti ette tibusammudega, kuid seejuures ei unustatud kunagi, mida tehakse ja kuidas teha. Vanarahvaski teadis rääkida, et on olemas kergeid ja raskeid teid. Tähtis on see, et käija siht on selge, samm kindel ja king ei pigista.

Oma teekonnal on Saaremaa hobisõidukite kommuun jõudnud punkti, kus lisaks igapäevasele omavahelisele suhtlusele ja tegemistes kursis hoidmisega, korraldatakse kord aastas hooaja alguses ühine suurem kokkusaamine. Käesoleva aasta ürituse põhitunnussõna oli “külalised”. Suvalisest 20-autoga parklakohtumine on kasvanud välja mõnusaks 75+ sõidukiga näitusealaks. Kogukonna enda suurus on ligemale 300 aktiivset saare kodanikku. Mina pidasin oluliseks ära märkida korraldajate pühendumuse, näiteks kruiisi kolonni paigutatakse autod korraldajate poolt, nagu ka näituse alale.

Nagu ülalpool kirjas, siis päris tavalise üritusega, et saame parklas kokku ja ajame juttu, tegemist ei ole. Üritus on oma olemuselt äärmiselt lihtne ja tabav, kogu ettevõtmine sisaldas kruiisi läbi rahvaspaleeri Kuressaare Tänavafestivalil ja kohtumispaika hea muusika, toiduautode ja tohutu hulga hobisõidukite huvilistega, kui ka värvikirevat järelpidu “Garaažikas”, mis kestab hommikutundideni.

Hinnanguliselt oli alale paigutatud umbes 75 sõidukit, millest 20 tükki kvalifitseerusid külalistena mandrilt. Kui osalejate koguarv on täiesti arvestatav number ühe Eesti autoürituse jaoks, siis mandrilt tulnud külaliste arvu protsent tundub kahvatu. Sestap paistab hästi silma saare mehe ramm, sitkus ja julge peale hakkamine – tervelt 55 saare hobiautot 20 mandri oma vastu. Mandrilt külaliste väikest arvu mõjutas suuretõenäosusega ka paralleelselt Sangaste lossiõues toimunud autoüritus.

Minu jaoks oli väga tervitatav, et üritus ei ole loodud vaid ühele sihtgrupile, vaid sinna võetakse ja seal leiavad koha erinevad autod – vene autotööstuse imedest kuni mikimaa presidendi veokiteni välja. Lisaks kõik see, mis võib jääda selle kõige vahele, nagu näiteks Navan-Kouki S14 sümbioos, onu Mäkineni versioon Lancerist, mõni väga madal auto või tehasekonditsioonis Krevett. Näituse ala autode paigutus oli pealtvaatajale arusaadav ja loogiline. Rallimaailma pärlkarbid..

Henri Nissan väärib eraldi tähelepanekut. Mäletan, kui Henri auto ostis ja selle rohutirtsu tõeliseks minaks kulgemise lugu on olnud üsna pikk. Henri on oma autot arendatud parima äranägemise järgi, seejuures järjepidevust kaotamata. Auto tootja- ja mudelinimetus “isiku”dokumendil on Nissan 200SX S14. Rüü, mis selga aetud on Navan bodykit, mis on Jaapani siseturule mõeldud Nissani originaal lisavarustus, facelift Kouki tagatiib ning shave-tud külgmised suunatuled. Jalavarjudeks on õigete mõõtudega erilaiused Schmidt PC-line valuveljed. Otseloomulikult on auto peal Henrile iseloomulikult läbi viidud muudatusi vedrustuse ja tehnilise poole osakondades.

Üks vahva tegelane ameerikaraua rivis, Henri Nissani läheduses, oli 1964. aasta Buick Riviera. Tervelt 254 kW ja 7-liru puhast tõutäkku aiste vahel. Mõlemad kategoriseeruvad mõnusa suvekruiseri kategooriasse.

Vaadake seda allolevat ratastel eluaset, mis oma olemuselt nagu Mikimaa presidendiveok. Suurem kui mõni uusarenduse megahinnaga külaliskööktuba. Igati eeskujulikus seisukorras 74. aasta vanake. DeVille-st järsk üleminek moodsa aja Porsche Cayennele, mida aidatud kõrgemaks, kangemate rehvidega, näpuotsatäis lisatud täiendavaid tulesid ja tugevam põhjakaitse. Offroad pakett missugune, kui vaid oleks kohta kodumaal, kus seda sihtotstarbeliselt kasutada. Siiski, ilus vaadata. Tee peale jäi üks klassik – 1978 Toyota LandCruiser FJ40. Autode spekter oli lai.

Vaatamata külaliste väikesest protsendist kogu osalejate hulgast, olid kohal meite tugevad ja mõjukad mandrieestlased. Näiteks meie oma Jeremy Clarkson – autosaate vedaja, autoehitaja ja natuke ka nagu driftimees – Kaspar. Ta kindlasti ei jätnud driftiauto rehve rikkumata.

Autode kaunistaja ja Jaapani asja ajaja Eestis, et mitte öelda Jaapani autokultuuri saadik, Hr Jarmo Nuutre ja tema butiik oma tootevalikuga. Sushit ei saanud. Muidugi ka reklaampostril välja kuvatud CSG Customs. Tallinna autoremondibutiik.

Üritusel selgitati välja pealtvaatajate absoluutne lemmik läbi hääletuse, kus iga külastaja ja osaleja said sedelile jätta oma lemmiku. 2024 aasta, tänapäev, ühiskonnas levivad tuuled, tehnika areng ja muu selline kõik, mis meie igapäeva elu saadavad, siis valikuna oleksin isiklikult pakkunud kõike muud kui hilisemat võitjat. Lihtsalt eos arvasin, et see saab olla midagi tänapäevasemat, kuid üllatus oli meeldiv, kui hinnati sedavõrd tugevalt vanatehnikat.

Sünniaasta 1961, sünnikoht ilmselt kuskil kaugel idapiiri taga – suveroosas ülikonnas GAZ 21. Eesti autoüritustega kursis olevale ja seal käinud inimesele ei ole suure tõenäosusega publiku lemmiku tiitli võitnud auto võõras.

Lõppsõna ürituse korraldajatele – aitäh, et rikastate kohalikku autokultuuri ja toote meiteni ürituse hoopis teises Eesti otsas. Nendele, kes on üritusel juba mitmendat korda, nendele, kes ei ole kunagi käinud – kas teate kuidas kõlas Jüri Tuuliku kirja pandud tark lause?

Saaremaa ei ole vaid geograafiline punkt Läänemeres – Saaremaa on ka hingeline seisund, mis ei jäta neid, kes seda tundnud, kunagi.

Proovige ise järgi, olge järgmisel aastal ise kohal! Läbi huumori, siis väga vahva tunne oleks mandri-inimesel, seista näiteks kahesaja külalisautoga viiekümne viie Saaremaa auto vastu. Nagu ülevalpool juba kirjutasin, siis on väga tervitav, kui korraldatakse sellise laia spektriga hästi organiseeritud üritusi. Ühtlasi kasutan võimalust ja edastan korraldajatele lõppsõnana mõtte, et ärge lõhkuge traditsioone, vaid kinnistage seda teerada, et üritus saaks toimuma ka järgmisel hooajal. Leidke võimalusi, kuidas meelitada mandrilt juurde külalisi ja suurendada autode arvu alal

Aitäh Henri, Alar ja ülejäänud korraldusmeeskond. Jällenägemiseni!