Seis tundus üpris hea. Kuigi lahtisi otsi oli õhus veel palju, olid need rohkem pisidetailidega seotud. Konkurentidel paistis olukord olevat oluliselt keerulisem.
Sedasi võib lühidalt võtta kokku viiepäevase perioodi enne hooaja avapauku Tartus.
Suurimateks “probleemideks” olid autodel pisivigade kõrvaldamine ja modifikatsioonide tegemine, ühtse tiimivormi valmistamine, transpordivahendite kleepimine ja pocket-bike´i vuntsimine. Ja kuna kõige olulisemad, ehk autod, olid või(s)tlusvalmis, siis seda vastikut alateadvuses tiksuvat hirmu ei olnud. Võis ainult ettekujutada näiteks Smokehuntersi poiste garaazisiseseid tundeid ja tegemisi…
Reede lõunaks oli karavan koos. Autotreiler, millel lösutas S14A ja buss, mis vedas käru S15´ga. Lisaks ka maastur väikse haagisega. Ja kaks sõiduautot. Nimelt sujuvalt oli Team Ghost kasvanud 15 pealiseks.
Igatahes keerati terve autopargi nina Tartu suunas ja enne ei peatutud kui Raadil.
Tänu Rocki lahkele abile sai kolmest telgist koosnev laager ülesse seatud, lippudega kaunistatud ja kõik vajaminev autodega seotud kraam laiali laotatud. Kohal oli nii mõnigi tiim ja võistleja, kõigil käsil sama tegevus ja eesmärk ainult üks- alustada 2012 hooajaga.
Trenniaega ei ole driftis kunagi liiga palju. Näiteks ideaaltrajektoori võiks teoreetiliselt lihvima jäädagi, rääkimata algajate puhul autoga sinapeale saamisest. Et see protsess tiimi rookie´l Jarmol võimalikult kiiresti ja efektiivselt sujuks, istusin kõrvalistmele ja siirdusime rajale. Eelnevalt oli teada, et rada on algajatele üpriski sobiv ehk siis mitte eriti tehniline.
Jarmo väga aega ei raisanud ja WOT ning lock olid võtmesõnad. Autos sees tundus väga hea, puhtalt punktisõidud. Ühelt esimest korda driftivõistlusel osalevalt juhilt oleks patt enamat nõudagi. Peale mõnda ringi siirdusime boksi rehve vahetama ja uurima, millega Crac seal tegeleb, et ikka rajal pole.
Selgus, et Nissanil kärssas kollektoriteipi imendunud roolivõimuvedelik ja jahutusventika relee oli otsad andnud. Kuna mootorivee keetmine pole mõistlik tegevus, vahetas peamehhaanik Heikki katkise jupi välja ja Crac siirdus rajale.
Craci sõitu oli mõnus vaadata. Sellest aastast tiimis kasutusel olev raadioside andis võimaluse rajaäärest juhi tegevust kommenteerida ja suunata ning seda võimalust me ohtralt ka kasutasime. Proovisime sättida ninakoonuseid täpsemaks, clipping area´t lähemale ja muid driftile omaseid nüansse.
Rajal käis õhtul päris palju masinaid, näiteks Eduard Vahemets, Karl-Sander Lebbin, Rait Lember, Harold Valdma ja õhtuhämaruses uue autoga debüüdi teinud Henri Puhmas. Üpris kiiresti sai selgeks, et kuigi tehnilisi muudatusi või lausa uut tehnikat on peal palju, on tegijad suuresti samad. Ilusaid sõite esimese etapi kohta laoti ikka mehiselt. Silma jäid ka paari uue mehe potensiaalirikkad poognad Street-klassis.
Kui Craci sõidud olid läbi varasemate kogemuste juba päris head siis Jarmol tekkisid ootamatud probleemid ninakoonuste ajastamisega, mille tõttu sõidujoon ei vastanud enam soovitule. Kiiresti sai muudetud sisenemise trajektoori ja proovitud erinevaid tehnikaid (entry nii käsipiduri kui clutch-kick´ga). Kell aga käis armutult meie kahjuks ja trennipäev sai läbi, jättes meid kergelt segaste tunnetega. Oh well…
Uus päev, täpsemalt siis “see õige” päev, algas tiimile varakult. Eelmisel õhtul sai selgeks, et rehvikulumise prognoos võis olla tiba optimistlik (ülikare betoon ja kumm ei ole just parimad sõbrad) ja kiiresti sai pealinnast jalavarjulisa organiseeritud. Kulunud rehvid velgedel sai veetud vahetuspunkti, et raja avanedes kohe peale lennata. Mida aga ei juhtunud, oli vahetuspunkti avanemine. Põhjus proosaline- vooluotsa polnud. Kulus hindamatu hulk aega, kuniks autodel uued papud all ja trennisõidud enne kvalifikatsiooni algust sõidetavad. Hommik oli juurde toonud hulga uusi masinaid, kaasarvatud kaks välisvõistlejat Soomest, seega järjekord kasvas minutitega. Craci pärast väga muret ei olnudki, ta toob alati kastanid tulest, kui seesamune ventilaatorisse lendab aga Jarmole oleks olnud iga sõit kulla hinnaga.
Igatahes sai kokku lepitud, et muudame natuke sisenemise trajektoori aga hoiame kiiruse sama. Lisaks lähtume kohe PRO raja clipping-area´st, sest oli ilmselge, et võimsa autoga selle võttes, jõudis kenasti ninaga sisekoonuse võtta ja see annaks kõikidesse järgnevatesse punktidesse vajaliku sõidujoone. Mõeldud-tehtud.
Need mõned sõidud, mis me uustulnuk teha jõudis, olid väga positiivsed. Olime taas tagasi virtuaalsetel punktidel, mis oli peamine eesmärk. Ilmselgelt polnud kvalifikatsiooni null juhile vastuvõetav.
Kvalifikatsioon algas mõned minutid peale ettenähtud aega ja Street-klassiga. Jarmo oma Nissan S14A´ga oli järjekorras kolmas, kogu tiimil loomulikult pulss üleval, sest võistlusolukord on psühholoogiliselt midagi muud kui trenn. Esimese, reaalselt katsutava tulemuseni, oli jäänud täpselt üks proovisõit ja kaks kvallisõitu. Kas mehe närv peab vastu?
Starteri lipp langeb, auto sööstab kohalt. Kurat, kus sel aparaadil on minekut. Entry kiirus nõks saja alla on Street-klassi päeva kiireim, ainult Rene Hani suudab samaga vastata.
Trajektoori muutus, käsipidur. Auto läheb külglibisemisse ja…. SPINN! Mida per***!? Sellises kohas? Kahes trennis pole see isegi ligilähedal olnud!! Huh, see oli õnneks proovisõit, arutame. Kiirabi pole veel tiimiliikmetele vaja, kõikidel pumbad löövad. Hingame ühiselt sügavalt sisse-välja. Nagu ravivõimlemine.
This is it, esimene run. Sama rutiin- kiirendus, korrektuur serva, kässar. Ilmselgelt on mees ettevaatlikum, nurk ei ole võrreldav trenniga ja agressiivsus puudub aga külg ees ta liigub. See on peamine. Silmad joont väga ei seleta, ärevus on liiga suur. Ainult ninakoonust puurin, see määrab kogu ülejäänud raja läbimise. Tean, et kui selle võtab enam-vähem, on punktid kirjas. Ja ta, raibe, võtab. Täitsa normaalselt võtab. Tagumine koonus on pädevast vaateväljast anyway väljas, kaetud rohke suitsuga aga aru on saada, et kõik on okei, finish saabub õnneks kiiresti.
Driftis on lihtne teada peale sõitu, kas sa feilisid või mitte. Kui kohe uut autot otsa ei lasta, siis kohtunikud arvutavad. Punkte nimelt. Jarmo esimesi ametlikke driftipunkte. See on ka ainuke info, mida esimese hooga raadiosse karjume: punktid on käes! Mida tunne…
Kohtunikud krutivad alati liiga kaua neid punkte, just siis kui tahaks neid kohe. See võib muidugi tunduda nii. Igatahes läheb aega ja siis kõlab kommentaatoritelt: 60,4!! Ma pole iial mikrofoniga vahendajaid Steni ja Tarmot nõnda armastanud! Opaa, mees tõuseb liidriks ja seda päris kauaks. Head emotsiooni ei varjuta isegi teise sõidu spinn eelviimases kurvis, hea koht eliminaatortabelis on kindlustatud, mis oligi vaikimisi miinimumeesmärgiks. Kvallivõidu paneb oodatult kotti Valdma 76,8 punktiga, Jarmo Luht viies. Igatahes esimeses ringis on vastaseks Mario Kägu oma E34 BMW´ga.
Süües kasvab isu, öeldakse. Teisiti ei ole meiegi tiimis. Vastane tundub olevat igati võimetekohane alistamiseks, seega soovitame Jarmole esimesele sõidule minna rajale esimesena, sest õnnestunud avasõit paneb teisele kohe üüratu pinge, eksimiseruum väheneb momentaalselt. Mees ei jäta võimalust kasutamata ja sõidu 61 punkti tähendavad Mariole korralikku pinget. Lähebki nii nagu Street klassis tihtipeale läheb, BMW teeb kena suitsu saatel spinni ja null punkti! Huh, mõjuv strateegia.
Teise run´i alustamine teadmisega, et kui nüüd ka ei tule, on mäng läbi, teeb taas oma töö- Mario Kägu spinnib ja oma mees saab minna rada läbima juba esimese ringi võitjana. Taas kogemuse võrra rikkam ja TOP8 koht garanteeritud!
Teises ringis veereb vastu valge E36 oma huvitavate neoonkollaste esivelgedega, roolis samuti drifti uustulnuk Jako Pino, kes kvallis on saanud 64,9 silma ehk siis oodata on tasavägist duelli. Nii ka läheb, Pino edasi punktidega 56 Jarmo 49 vastu. Seega on meie kord rahvale hüvastijätuks rehvi suitsetada ja minna pakkima. Siiski on kõik ootused-lootused täidetud ja mees vägagi rahul.
PRO klass on Eestis põnev juba mitmendat aastat. Kui eelmine hooaeg oli pigem Toomara-Vahemetsa maadlemine episoodiliste vahelesegajatega siis uuel hooajal on õhus liialt küsimärke. Kõigil olulistel tegijatel on tehnika suuremal-vähemal määral muutunud, mis annab kõik eeldused, et kaardipakk segi paisata.
Mind huvitavad järgmised küsimused:
1. Kas Tomz jõuab auto valmis ja starti?
2. Kas Ets jõuab auto valmis ja starti?
3. Kas Puhmas jõuab auto valmis ja starti?
4. Kas lisandub musti lambaid?
Kuna Crac oli trennis Wisefabi abiga näidanud stabiilselt ilusaid ja suure nurgaga sõite siis tema tõttu halle karvu pähe ei teki. Küll hakkama saab, arutleme. Seda kinnitasid ka laupäevased ja pühapäevased trennid. Seega ootame tandemeid isegi rohkem kui kvalifikatsiooni.
Kvallis on joonel 10 PRO-klassi masinat- 8 eestlast ja 2 soomlast. On arvata, et keegi nullile ei jää ja tuleb 16 kohaline eliminaatoripuu. Täpselt nii ka läheb.
Craci sisenemiskiirus 86 kmh on klassi aeglaseim ja ühtlased sõidud 54 ja 56 punktiga annavad 10. koha. See aga tähendab esimese ringi vastaseks vana head Kipperit.
Need mehed on ennegi korduvalt mõõtu võtnud ning kaalukauss peaks Craci poole kaldu olema, seega loodame ajaloo kordumist. Mõlemad teevad head sõitu aga silmaga tundub Klemetsi sõit parem ja sedasi arvavad ka kohtunikud, Kristjan edasi. Mis omakorda tähendab, et teises ringis ootamas Eduard Vahemets.
Ets on juba oluliselt kõvem pähkel, eriti kui on kvalifikatsioonis saanud sõidujoone eest lausa maksimaalsed punktid jäädes ülinapilt kvallivõidust ilma. Seega on oodata valusat andmist vähemalt kahe run´i jagu.
Esimeseks sõiduks valib Ets startijarolli ja Crac peab pingutama kõigest väest, et turbotatud V8´le järele jõuda. Silmajärgi õnnestub tandem hästi ja teiseks sõiduks on kõik eeldused olemas. Ilusat joont näitavat Nissanit jälitab Saksamaa autotoodangu modifitseeritud eksemplar viimse kurvini kõiki oskusi kasutades ja kuigi korra tundub silmale, et nüüd on baierlane tagakurvis otse ja Craci võit vormistamise küsimus, näevad kohtunikud tornist siiski paremini ja sõiduvõit hilisemale üldvõitjale Vahemetsale. Seega Team Ghost´le hooaja avavõistluselt kojuviimiseks PRO-klassi kaheksas koht ja vastakad tunded. Kõik on justkui kaunis aga kripeldama jääb…
Peab tõdema, et hooaja esimeselt ürituselt selliseid tandemsõite oodata ei osanud. Kui olime harjunud nägema ahhetamapanevaid sõite Toomaralt, Vahemetsalt ja Puhmaselt siis sinna nimekirja võib kanda vabalt nüüd ka Lemberi, Lebbini, Klemetsi ja veel mõne. Eks põhjuseid on mitmeid- Wisefab, parendatud autod, etapieelsed trennid ja üldine oskuste paranemine. See kõik annab head eeldused põnevateks võistlusteks nii kodumaal kui ka Põhja-Euroopas laiemalt.
Lõpetuseks üks korralik pilt ka TEAM GHOST´st peale esimest etappi. Tervikuna toimis pakett väga hästi ja siit on hea järgmisele etapile vastu minna!
PS. Petrolheads.ee tänab: Reijo Sipp, Lauri Sarapuu, Tom Riismaa
