Start Palanga poole algas kogu tiimiga teisipäeva hommikul kell 9. Eelneval päeval käisin ja aitasin kogu kola pakkida treilerisse, mis pidi rippuma sama auto sabas, milles minagi istusin.
Hommikul kell 8.50 sain kõne ja selgus, et käru, mille me hoole ja armastusega olime kenasti triiki täis pakkinud, oli ööga muutunud väga armetuks ja ligi 700 km reis taolise räbalaga ei oleks tulnud kõne allagi. Seega pakiti hommikul ümber kogu meie stuff, lisaks oli veel tarvis paarist kohast läbi sõita ja lõpuks – ligi 1,5 tundi peale asjaajamist ja linna piirides paagi täistankimist – võis reis alata.
Pärnu jõudes ootas meid taaskord ees mitu põiget erinevatesse kohtadesse, kus tuli veel üpris täis kärusse lisaks toppida, umbes ühe koorma jagu kraami. Kõigepealt telgipõrand+osa rehve/rattaid, seejärel Cramost generaator, Tamrexist kott absorbenti, tühi gaasiballoon sai samuti täis variandi vastu vahetatud. Viimane peatus enne linnapiiri oli minu kodu, kus veel mõned vajalikud asjad said ühes haaratud.
Olles sõitnud umbes 40 km, tuli enne Läti piiri viimane võimalus Eesti riigis autot tankida. Taaskord paak täis ja kõhtu maitsev rotikas. Paistis, et Range Roverile ei ole tanklad võõrad, sest 17l/100km on ikka päris tobe küttekulu. Elagu V8, raisk.
Mõnikümmend kilomeetrit peale Läti piiri tuli teemaks marsruut Palangasse. Kuna meie seltskonnast olin mina ainuke, kes seal eales käinud oli ja sedagi põhikooli ekskursiooni korras, siis seiklusi võis juba eos ette näha. Toksisin oma Nokiasse sisse Palanga linna nime ja vajutasin Starti. Kuna meie autorongi liikumiskiirus piirdus 90 km/h siis valisime kõige otsema tee kasuks, sest aega polnud raisata. Tulemus oli aga oodatust vägagi erinev, sest ligi 50 km enne sihtkohta jõudmist laiutas meie ees kruusatee. Uskudes Tiinasse (mu N8 navi tädi range hääl) jätkasime teekonda ja rassisime läbi Läti metsade Leedu piiri poole.
Peale 12 tunnist autoseiklust leidsime end oma majutusasutuse trepist, mis meiejaoks eriti mugavalt asetseb vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel võistluspaigast. Asjad pakitud, võtsime sammud linna poole, et ülejäänud kambaga ühes söögikohas kokku saada. Vahetasime muljed teekonnast ja imestasime Palanga linna ilu üle, sest kuurortina täidab ta oma otstarvet suurepäraselt. Tänavatel liikuvad rahvamassid olid üsnagi muljetavaldavad.
Majutus “Neonele”
Kari näljaseid eestlasi
Vasakul piloodid Olaf Suuder ja Peep Pihotalo
Piloot number kolm – Erki Koldits
Pealik und piloot Andres Hall
Kõhud täis ja tuju hea, suundusime igaüks oma koopasse, et homseks korralikult välja puhata. Kolmapäev toob meile check-in’i, tehnilise kontrolli ja boksimajanduse ettevalmistuse, sest neljapäeva hommikuseks esimeseks vabatrenniks peaks kõik tipp-topp korras olema.
