Pärnu on suvel kuum koht. Tegevusi on ühel nädalavahetusel palju ning kõike korraga külastada on omaette väljakutse.
Ühesõnaga, Speedesti kiirendusvõistlustega samal nädalavahetusel toimus, lennuväljast õige pisut eemal, superautode seltskonna kogunemine. Just, lugesite õigesti – sõpruskond, kes käib aasta vältel üle Euroopa parimatel ringradadel, et lugematu arv rehve kulutada ja vähemalt samapalju kütust ära põletada. See on Gran Turismo Baltica 2014. Kusjuures, “vastvalminud” Auto24ring ringrada peetakse selles ringkonnas JUBA üheks Euroopa parimaks. Arvestades, et rada sai ju alles eelmisel aastal täielikult valmis, on see sellest nädalavahetusest veel üks ebareaalne kogemus. Märk “Tunnustatud Eesti Maitsest?”
Petrooliumipead käisid GTB-l kahel päeval, et ikka üritusest maksimum võtta. Aga enne kui me päris rajaäärde jõuame, tahan ära märkida, et mis see seal osalejale sisaldab. Kõigest 2400 € võimaldab nädal aega “omasuguste” seas viibida. Hinna sees on transport edasi-tagasi, ööbimine 4. tärni hotellis, toitlustus rajal ja hotellis ning kolmel päeval võimalus võtta oma superautost kõik, rääkimata tehnilisest hooldusest, kui midagi peaks juhtuma. Ja noh lihtne fakt, kõigele lisaks, et tuhandete silmapaaride pilgud ja avali suud on Sinu auto poole pööratud. Ahsoo, igal õhtul pidu suvepealinna kuumimas ööklubis Sunset.
Reedel käis hobujõude pildistamas Sergei, laupäeval mina ja Tarmo. Reedel veel boksidesse kiigata ei saanud, kuid rajaääres oli siiski nii mõndagi vaadata. Pidin isiklikult pikali kukkuma, kui see GT-40 silme ette sattus. Õnneks olin kirjutamise eel juba toolile istunud. Oleks tahtnud seda masinat kindlasti lähemalt näha.
Aga mis saab sellest veel parem olla? Kannatust, kohe räägin. Rajaäärde pääsesid vaid sõitjad, loomulikult, VIP külalised ja akrediteeritud press. Lamborghini Gallardo, Aventator, Ferrari F12 Berlinetta, 458 Italia, lugematu arv Porschesid, s.h. paar GT3 autot praadisid päikese käes. Tegelikult hoopis jahtusid. Sest rada oli sõitjatele avatud juba kella 10-st ja painutati seal õhtu kella viieni välja.
Kui meie pit-wallile jõudsime oli olukord üsna vaikne. Üks Lotus Esprit Turbo väisas agaraimalt koos mõnede Porschedega rada. Tore näha, kuidas klassikat sihtotstarbeliselt kasutati. Olgugi, et “bodyroll’i” oli üsna palju, siis lummas see auto oma hääletusega. Ometigi ju turbomootoriga auto!
Tasapisi hakkasid saabuma ka teiste autode omanikud ja päeva edenedes oli rajal juba rohkem mürglit.
Liikusime ümber maja ja juba tekkis tunne, et kas see ongi kõik. Muidugi mõista oli superautosid kohal väga palju ja järjest tuli juurde, aga midagi jäi nagu puudu.
Ei, Triobeti naiste pärast ma siia ei tulnud. Kuigi Tarmo kaamera ees olid nad ühtäkki väga elevil.
Tegime veel ühe tiiru boksialast läbi, vaatasime, kuidas superautod rajale kaovad ja korraga olime seal, kus tavaline pealtvaataja olla ei saa. Vantsisime külma rahuga boksist väljasõidu tee lõppu ja jäime seal betoonseina taga mööduvaid autosid ootama. Mõni aeg enne pandi käima ka üks veidi rohkem rajasõiduks kohandatud Porsche. Ja sellega hakkas asi nagu huvitavaks minema.
Järjepanu möödusid need superautod meist meetri kauguselt. Vot see oli elamus, mis püsis parima emotsioonina päeva lõpuni. See F12 Berlinetta juht tundus ka teadvat, mida ta teeb. Sai sellest valgest, üliilusast Ferrarist ka mõnusa kalde kätte. See hetk, kuidas see karjudes meie nina eest mööda kihutas. Hindamatu!
Ja veel mõnusam oli siis, kui kokku sai see kolmene punt. Kiire rohevalge Porsche, Ferrari 430 ja Nissan GTR. Need mahapidurdusel kostuvad helid – mmmm. Seda juba seal üleval vaateplatvormil nii ehedalt ei koge. Ulme.
Avatud katusega Audi R8 Spyder. Miks ka mitte, sest kuigi tundub, et selle autoga üle kaela käia ei tahaks, peaks see siiski väga turvaline olema. Juhi ja kunde seljataga on peidus 2 alumiiniumist osa, mis on vedru peal pinges. Kohe kui rihmapinguti lukustub või turvapadi avaneb, tuleb see 0.20 sekundiga üles. Vorsprung durch Technik saab selle peale öelda.
Taaskord pole mul kohtade jaotusest Teile midagi pajatada, sest jällegi polnud see oluline. Ürituse põhieesmärk oli niigi sõitjatele lihtsalt FUN ja milleks seda rivaalitsemisega rikkuda?
Möödunud nädalavahetusest õppisin ma autospordi kohta väga palju. Kuigi Speedesti kiirendusvõistluse lõpuni ei saanud aru, miks ei tohi katkistest autodest pilti teha, veel vähem neid internetis jagada. Kes nädalavahetusel Pärnusse lennukale sattus, teab seda ilmselt isegi. Kogenumatele ei pea seda enam kordama.
Üks õnnetu, Audi platvormi peale ehitatud loom, oli veidi oma “ninnu” kusagil katki saanud, aga see oli ka kuuldavasti ainuke tõsisem juhtum. Mis täpselt toimus ei tea – pole enam olulinegi.
Sestap lõpetame pildiga Lamborghini järjekordsest iludusest.
Teadsite, et see ei olegi järjekordne Gallardo? See 610 hj superauto oli kusjuures Eestis esmaesitlusel. Ja just Gran Turismo ürituse raames. Lamborghini Huracan! Mõelda vaid. Auto, millel on 70% jõust saadaval juba 1000 pöörde juures, oli seal, boksi alas. Ebareaalne. Aga noh, mina kui autovõhik ja Tarmo kui palju superautosid näinud mees, kõndisime tuimalt sellest valgest elajast mööda. Naeruväärne mõeldagi.
Oi, kuidas mulle see melu meeldib, mis selliste üritustega kaasas käib. Fantastiline. Tänan Teid teistkordselt lugemast.
