American Beauty Car Show on tõenäoliselt kõige kauem kestnud autode kogunemine Eestis. Nimelt toimus 15-17.07 see juba kahekümnendat korda. Tahaks öelda, et järjest, aga pandeemia oli vahel ning üritus tuli ka paaril korral edasi lükata.

ABCS koosneb minu silmis neljast osast – on Haapsalu linnuse hoovis toimuv näitus. Pühapäevane paraad Kiltsi lennuväljale ja seal toimuv kiirendusvõistlus. Tähelepanelik lugeja märkas, et kirjutasin hetkel välja vaid 3 osa. Kõige olulisem, mis teeb “bjuutist” selle, mis ta on, toimub hoopis tänavatel. Ja see on kogu ürituse vältel toimuv melu, kruiisimine, muusika kuulamine, tantsimine ja pidutsemine.

Kuigi sedasi jääb väga paljust olulisest ilma, on küllalt ka neid inimesi, kes ametlikku piletit ei ostagi, vaid tulevad ainult väikelinna melu nautima. Nemad muidugi ei osale ka telklaagri elus, mis omakorda vaatamisväärsuseks on.

Mina isiklikult loodan väga, et see üritus ei koli iial kuskile kõledale platsile, kaotades oma suurima väärtuse – vanalinnas toimuv elu. Autovõõrale inimesele on ka see tohutu elamus. Lapsed, kes igale mööduvale autole lehvitavad ja püüavad aknast välja ulatuvatele kätele patsi anda.

Läänemaailma (ja muidugi VÄGA HEA, mugava ning mõnusa) kammitsetud elust annab sedalaadi üritus võimalusel hetkeks välja hüpata. Teha asju, mis muidu meie kandis pähe ei tulekski ning tuttav pigem kuskilt arengumaadest. Saab politseinike valvsa pilgu all sõita inimesi täis tuubitud kastis. Teha tsikliga tiire ilma kiivrita.

Lasta siin-seal mõni kaaps…

Need on unustusehõlma langevad vabadused, mille kontrollimisega me muidu kõik oma igapäevaelus kokku puutume ning ka muidugi üldiselt nõustume. Aga on hetki, mil tahaks unustada nii enda kui ka teiste heaolu ja vahel lihtsalt elada, minimaalsete reeglite järgi. Ning selline kontrollitud, turvatud, pikaajaliste traditsioonidega autokogunemine annab ka võimaluse.

See on kõige ameerikalikum lähenemine maailmale – libertaarne. Tee, mis tahad (või usu keda tahad), kuniks ei tee teistele liiga. Ning seda ideed ABCS ka kannab.

American Beauty Car Show näitusealasse on püstitatud lava, millel iga aasta esinemas mõni maailmakuulus bänd, seekordselt oli selleks Ugly Kid Joe (kui nimi midagi ei ütle, siis Harry Chapini “Cats In The Cradle” loo kaverit teavad küll kõik!).

Ja ka mitmed kohalikud ja välisartistid. Wiiralti stiilinäide:

Kuid meie olime seal eelkõige siiski autode ja sellega kaasenva melu tõttu. (Hea) muusika on vaid lisaboonuseks.

Samal laval jagatakse laupäeval ka erinevaid auhindu autodele, näiteks “parim sportauto,” “parim tuuning” jne.

Esindatud oli pea iga ajastu, alates 1920date puuratastega masinatest, ajastust, mil ei olnud alati “car manufacturer” ehk autotootjad vaid ka “coachbuilderid” ehk kaarikuehitajad.

Kuni päris modernsete sportautode ja kastikateni välja.

Ning kõik, mis sinna vahepeale jäi.

Eleanorite klubi?

Haapsalus on sellel nädalavahetusel oht kohtuda väga paljude tuttavatega. Enamikel neist muidugi mingi USA autode ajalugu, aga ka neid, kes lihtsalt vaatama tulnud.

Kaili Aavik oma maalidega.

Paljud olid võtnud vaevaks end ka kohaselt riietada, sättida.

Rock’n’Rolli ajastu kolledž/keskkool oli üsna läbiv teema

Ja kui endal päris õiget asja pole, võib rahulduda ka mudeliga.

Müügiputkasid, millest sobilikku memorobiiliat osta, jätkus küllalt.

Kõik muidugi näitusealale ei mahu ega soovigi enda tööd eksponeerida sedasi lintide tagant. Tänavatel nägi liikumas nt rotikaid, taildraggereid, hot rode, lowridereid jpm.

Dominic Toretto, kas tõesti sina?

Pühapäeval, pärast suurest festivaliväsimusest ärkamist, toimub traditsiooniline paraad Kiltsile.

Haapsalu uuel peatänava munakivisillutisel pole muidugi burnout lubatud, kuid teel linnast välja oleval vanal asfaltil võib juhtuda, et koostöö suure väändemomendi ja libisevast jalast põhjustavad mõne uue pilve loomise…

Kuniks rahvamass jõuab lennuväljale, millel toimub traditsiooniline kiirendusvõistlus.

Osaletakse kahes klassis – tänavaautod ja Outlaw.

Tänavaautode klassis oli ka $6000 auhinnafond, mis esikolmiku vahel jagamiseks läks.

Outlaw klassis saavutas võidu tõenäoliselt Eesti ajaloos esmakordselt naisterahvas.

Ja muidugi ei saa ilma show’ta, milleks oli Saksamaalt kohale toodud Gerd Habermanni reaktiivmootoriga koolibuss.