Klapid Pähe #4.2 - Milliseid tundeid tekitavad Sergei Zjuganovis hüperautod?

Jätkame nädala eest alanud Sergei Zjuganovi seeriat teise ehk viimase osaga temast. Seekordses saates arutame Sergei lemmiktööde üle, rahvusvaheliste suurprojektide pildistamist ning muidugi jõuame ka isiklike autode juurde.

Eelmises osas jõudsime esimeste professionaalsete töödeni, suure läbimurde ette ning esimese omaenda liisinguauto juurde.

Aastaid sai vabatahtlikuna käsi külge pandud erinevatele Audiclub üritustele, tuntumaiks nendest AC Mile ja AC Drag.

Sealjuures isegi kommentaatori rollis oldud ning muidugi venekeelsele seltskonnale võistluste koosolekute läbiviimised.

Esimeseks suureks puhtalt autofotograafiatööks võiks ehk nimetada Porsche seinakalendrit, mille nimel pildistas Sergei üles 12 erinevat autot siinsamas Eestis. Eesti arhidektuuri ees ja kohalike numbrimärkidega autodega, et luua sidestust praegusele ja potentsiaalsele kliendile.

A1 formaati trükitud kalender sai nii muljetavaldav, et mõned kliendid pole seda veel seinalt mahagi võtnud….

Sealt edasi oli järgmine loogiline samm (tänu ühe fotode töötleja utsitamisele) liikuda välismaale. Dubai tundus huvitav sihtkoht. Ja täiesti juhuslikult võttis Audi Middle-East ka ühendust, et kasutada üht olemasolevat pilti. Sergei pakkus aga, et kuna niikuinii tulekul on, siis ehk ka midagi juba kohe üles pildistada.

Lennujaamas ulatati uus Q5 kätte ning saadeti fotoshuudile. Kontakt loodud, aga mõneks ajaks vaikus…vahepeal mõned hinnapakkumiste tegemised jms.

Ühel hetkel tuli aga ühe kliendi poolt kampaaniat tootvale meediamajale soovitus küsida ka Sergei pakkumine. Ja selleks kliendiks oli Nissani kähkusõiduautode osakond Nismo oma uue tuunitud Patroli mudeliga. Ainult Lähis-Ida mudel, millest pole senini veel rohkem ametlikke pilte tulnudki.

Põhjalikult saigi räägitud, kuidas selline nädalapikkune sessioon telgitagustes välja näeb. Milliselt kõike organiseeritakse, kui suur on meeskond ja kus lõpuks enda pilti näha saab.

Kaamerasilma ette on jäänud ka Bugatti Veyron, Koengisegg, Ferrari Enzo jpt hüperautod. Kuidas nad aga päriselt on, milline neist kõige parema ehituskvaliteediga ja mis emotsioone nad käega katsudes esile kutsuvad.

Sergei kommentaar asjale: “novot, selline ta siis ongi”

Saates selgub ka Sergei enda lemmikfoto, mis pole sugugi ühegi sellise suurproduktsiooni oma.

Saate teises pooles aga maiuspala – Zjuganovi isiklikud (tuuning)autod. Arusaadavatel põhjustel sai jäetud jutuajamistest välja hallmetallikdiisel-kolavedamise autod.

Sergei esimene isiklik auto – Golf 3 GTI. Tuuninguks veljed, madaladus ja muidugi GTI embleemide eemaldus.

Edasi tuli BMW E36 328ia cabrio, millel BBS LM replicaveljed ja väga korralik custom nahksisu.

Sergei üks autoostufilosoofiaid on selline, et auto peab olema likviidne ehk vajadusel võimeline aitamaks ületada elus tekkivaid raskusi. Näiteks see cabrio aitas vanemate juurest välja kolida ning maksta esimese oma kodu sissemaksu.

Õnneks tulid ka paremad ajad ning projektiautod – siin eriti prillikas ehk Jaapanist toodud E24 635Ci.

Saates räägime täpsemalt, mis täiesti valmis ja korraliku autoga kõike tegema pidi, et ta ka hea oleks.

Veel keerulisem oli ajajoonel järgmine, punane E28 535is ehk siis USA versioon M535’st, mis natukene ümber tehtud kohaliku maaletooja poolt. Selliseid manuaale on toodetud kokku ca 1800. Ka see auto tuli täiesti lahti võtta ning teha keretööd. Kuhu ta edasi läks…kuula ja vaata saatest.

Kui tihti öeldakse, et sa pole tõeline autofanaatik olnud, kui sul pole olnud Alfa Romeot, siis me usume, et kui saabud seltskonda Plymouth Prowleriga, unustatakse korraks see alfajutt täiesti ära.

USA oksjonilt saabus Sergeile selline, katuseni uppunud, eriti haisev ja juba oma elu elav auto.

Aprillis kätte saadud auto sai koos isaga kohe pulkadeks tõmmatud, korda tehtud ja kokku laotud juba juuliks.

Kõik selle auto juures, on objektiivselt vaadates ülihalb, aga no vaadake teda ometi:

Lisaks vanadele, halva koostekvaliteediga ja halbadele autodele on Serxil muidugi ka häid, kiireid ja kurvisuutlikke masinaid. Näiteks Porsche 911 turbo, 996 generatsioonist. Manuaal, algupäraselt USAst pärit, kuid vahepeal aastaid Venemaal veetnud auto. Sergei ostis selle covidi ajal, kui piirid olid kinni ning keegi ei teadnud, kas ja kuidas täpselt autosid üle piiri saabki. Aga EUR-RUB kurss oli hea ning risk tasus end igati.

Porsche nukralt trellide tagant piilumas. Siin on juba selgeks saamas, et auto vist ikkagi jõuab Euroopasse.

Tegelik põhjus selle auto ostmiseks oli muidugi see, et Sergei oli tahtnud alati jõulukuuse toomise pilti teha, aga ükski tuttavatest 911 omanikest polnud nõus selleks oma autot laenama.

Viimaseks eriliseks autoks on aga Sergei elukaaslase Irina auto. Selleks on tema lapsepõlve pereauto Ford Scorpio, projekt nimega “Ajamasin.” Auto, mis vahepeal teise peretütre kasutusse jõudis, kuid sedasi vähe hoolt ja armastust sai. Kuniks tekkis täiesti sõge idee, taastada auto paremaks kui alguses. Täielik pulkadeks võtmise operatsioon, mille käigus kõik sõlmed üle käidi.