Sellise bravuurika küsimusega alustas Ghosti driftitiim oma suurt Facebook´i kampaaniat, kus otsustati ühele fännile pakkuda väga unikaalset võimalust võita endale driftikoolitus. Ja õrnaltki ei osanud me ette näha, et nõnda palju mehepoegi ja -tütreid seda teada soovis – kas neis on seda, mis paneks V8 mootorimüra saatel täisverelise võistlusauto rehvi ja suitsu pilduma! Lihtne ülesanne? Lugege ja saate ehk teada…
Suhtluskeskonna hüüdele vastas ei rohkem ega vähem kui 2755 inimest. Number, millest me ei osanud unistadagi. Aga fortuuna karmikoeline “käsi” kukutas oma elektroonilise sõrme Allar Satsi nimele. Omamoodi huvitav, sest Allar ei ole nimelt üldse papist poiss. Mehe resümees ilutsevad sellised põnevad read kui Formula Student Team Tallinna projekti meeskonnaliige, TKTK autoinsener ja endine Porsche esinduse tehnik.
Pühapäeva hommik Kiltsi lennuväljal on päikest täis, kuid tuuline. Meie esialgne plaan, panna üles telklaager lennuvälja otsal, puhutakse looduse poolt samakiiresti minema kui kuri hunt põrsakeste majad. Me ei hakka isegi üritama. Seevastu suundume ruleerimisrajale ja täpsemalt platsile, kus asuvad kolossaalsed nõuka-aegsed lennukiangaarid. Huh, täpselt see, mida tuule eest vajame. Kuigi meie päeva peakangelane pidi kohale tulema alles kell 13.00, sõitis Allar rehvide sahinal pärale juba 12.15. Arusaadav, noogutame, sest kes sellise jackpoti sülle kukkudes ikka eemal suudaks püsida.
Sel ajal, kui tiim ettevalmistustega tegeleb ja autot valmis sätib, viib koolituse tänane lektor, professor Crac, Allari aga sügavamale angaari. Ega te ometi ei arvanud, et driftikoolitus seisneb tundmatus kohas vetteviskamisega kuskil asfaltplatsil? Ei, ei. Team Ghost ei tee asju pealiskaudselt. Allaril hakkab nimelt kohe reis drifti tagatubadesse ehk siis teooriatund valgel tahvlil. Aga igava ja kuiva, ajusid uinutava materjali asemel, ilmuvad järjepanu valgele pinnale 4 sõna: KIIRUS, NURK, SÕIDUJOON, SHOW.
Ja Allar kuulab. Mida muud ta saakski teha, sest materjal on hariv ja terve tiimi ette käkerdama minna oleks ju üpris nõme. Professor Crac samal ajal joonistab, liidab, lahutab ja maalib. Te ju teate, kuidas ta on, kui millelegi keskendub. Muu maailm ümberringi võib ennast põlema panna, aga tema seda näe. Ja mees on hetkel missioonil, sest ilmselgelt on see talle tähtis.
Kui pea tund väldanud teooriapagas on Allarile pealuu sisse tambitud, on aeg mehe pulssi üles hakata viima. Alustuseks tuleb tutvustada tema tänast tantsupartnerit, Nissan ess viiteteist, millega peatselt mees peaks hoogsaid poognaid kukkuma vihtuma. Aga kes on selle Nissani sisse piilunud, on märganud, et rool on tiba valel pool. Seetõttu, peale istumisasendi kontrolli, suunduvad õpetaja Crac ja õpilane Allar proovisirgele, et vasakul asetseva käiguvahetiga sõbraks saada, sest ükski valss ega tango ei õnnestu, kui sa partneril kogu aeg varvastel tallud. Allari pulss tõuseb.
Peale paari kiirenduste-pidurdustega täidetud sirget on aeg pöörduda tagasi angaariesisele platsile, kus plaanis alustada teoreetilise osaga. Allari pulss hakkab üha kiiremini lööma. Crac ronib autost välja ja esimest korda sel päeval on meie õpilane üksi oma saatusega. Raudratsuga, millega ta peab täna mitte ainult sõbraks saama, vaid ta tantsule paluma ja “hindajate” ees kiiremad ringid sooritama. Õnneks on köster Crac olnud ettenägelik, sest Allari ja tema vahel on raadioside, millega saab ta kerge vaevaga läbi kiivrisse paigaldatud klappide olla otseühenduses mehe kõrvade ja ajuga. Ja seda siis proovida õpetada ja kontrollida.
Maha asetatud kaks koonust tähendavad esimese ülesande algust, milleks ei saa driftiõpetuses olla midagi muud, kui hüdraulilise käsipiduri harjutus. “Vaata, et sa siduri ka alla vajutad, kui kässarit rebid… mitte nagu mõni teine siin”, ütleb Crac enne ukse kinnilöömist. Ja see kõige magusam osa päevast võib alata!
Iga algus on vaevaline, arusaadav. Seetõttu pole midagi imestada, kui Nissan vaikselt kohalt võtab ja peale koonust kõrvaltvaadates hädise tagarehvide lukustuse teeb. Loomulikult sureb auto välja. Iga algus on vaevaline…
Aga siit hakkabki hea õpilase võlu pihta- mõistlik on kuulata targemaid ja siis seda rakendada. Täpselt sedasi Allar teebki. Ja ei möödu 10 minutitki, kui käsipiduriga 180 kraadine tagasipööre ümber koonuse hakkab võtma seda pilti, mida ka dotsent Crac aktsepteerib. Nõnda ongi aeg punaseid torbikuid tõsta ja liikuda edasi järgmise harjutuse juurde.
Selleks on loomulikult vana hea klassikaline kaheksa. Okei, minu suust kõlab see valesti lausa mitmel tasandil, sest tagaveolise auto parklarõõmudest ei tea ma midagi, aga kõik vastavat kogemust omavad noogutavad mõttes kaasa. Siin käib puhtalt sõbrunemine selle kõige parempoolsema pedaaliga, nimelt gaasiga. Täpsemalt sellega, kuidas teda doseerida nõnda, et auto sujuv liikumine kunagi ei lõppeks. Ring ringi järel hakkab pilt ilusamaks minema. “Kas sa said aru, mis sa valesti just tegid?”, kõlab nõudlikult instruktor Craci hääl läbi lällari, kui Nissan rehvide kiunudes spinni teeb. “No hoog läks vist suureks”, tuleb ebalev vastus auto siseruumist. “Täpselt, sul hakkas juba ilusti minema ja julguse kasvades läks hoog kohe suuremaks ja siis oli tulemus mul juba ette teada”, tõdeb juhendaja. “Selge”, tuleb lühike vastus. Ja õnneks on tõesti selge, sama viga Allar naljalt kordama ei kipu. Kurat, mõtlen endamisi. Siin on mõttekoht nii mõnelgi praegu Street klassis sõitvale juhile. Kuidas see hullumeelsuse definitsioon oligi? Teha ühte ja sama asja uuesti ja uuesti ning loota erinevat tulemust. Allar hullumeelne ei ole, see on mulle juba selge. Ja tundub, et teistele ka sest tiimipealik Heikki, kes alguses kahtles mõttes lubada õpilane üksi autorooli, on täiesti rahuliku olemisega.
Koolmeister Crac arvab, et on pausi aeg. Kõigile kooliskäinutele on teada, et paljut uut endasse ahmides kulub energiat rohkem kui arvata oskad. Seetõttu on mõistlik vahepeal varude taastamine, seda siis näiteks toitumise teel. Ja kuna meil on tiimis toitumisspetsialist Tafka, köögikata Annely, kolme abikäega Lauri ja leemekulbiliigutaja mina, saabki maitsev lõuna serveeritud. Seniks, kuni leib luusse läheb, seletab pedagoog Crac veel driftimaailma nüansse tahvlil ja kui tunne kergem, on taas aeg asuda rehve põletama. Jah täpselt, põletama, sest aeg on siirduda suurele platsile ehk meeste mänguväljakule. Sinna sätivad rajameistrid Crac ja Heikki küllaltki aeglase ja tehnilise raja, mida siis vaene Allar nühkima peab hakkama. Ise sätin ennast rajaserva uudistama, sest nüüd on asjal tõsi taga. Kas sinus on SEDA…?
Ja püha põrgut, peale paari katset-proovi, sõidab Nissan kerge tomu saatel raja läbi. Ja veel. Ja veel. Nats vaatame üksteisele otsa küll, sest nähtu pole üldse paha. “Kuule päris hea on juba aga proovi seal taga see flip natuke varem teha ja sujuvamalt”, kostab kasvataja Craci hääl. Allar siis teeb. Võta näpust. Olles ise ka mööda rada laperdanud paar korda, tundub nagu päris talendikas poiss. Ja nõnda nad siis sõidavad. Kord ühtepidi, kord teistpidi. “Tahad sa veel sõita”, uurib koolipapa Crac. “Jah, kui sobib!”, tuleb kiire ja konkreetne vastus. “Sa oled paari soti eest rehve tuulde lennutanud”, muigab Kristjan. Sellele vastust ei tule, ainult auto sööstab kohalt uuele ringile. Mehe nägu ütleb masinast väljudes nii mõndagi, päev on korda läinud.
Kella 18 paiku on kõik möödas. Liiga palju ei saa järjest korraga teha, sest tähelepanuvõime hakkab kaduma. Lõpuakordiks kupatab Crac Allari hoopis Jarmo Luha Nissanisse kõrvalistmele, et näidata, kuidas siis pärisasi välja näeb. Suurel platsil mahamärgitud kiire rada täitub ühtlase valge suitsuga. Kujutan ette, kuidas ta sooviks praegu samamoodi, külg ees, räige tomu saatel horisondi poole lennata. Kes ei tahaks?
Peale koolitust on aega uurida Allarilt, kuidas tunne oli ja mis maitse jäi. Minu rõõmuks ja mitte väga suureks imestuseks on mehe süda driftile müüdud. Lausa nii müüdud, et enne koolitust tuksunud see kaherattalistele rinkapillidele, aga nüüd mõlgub mõtteis Street klassi sobiva pilli ostmine ja treenimine!
Mis te arvate, kas temas on seda? Team Ghost arvab, et on küll.
