Just nii konkreetseid küsimusi ilma igasuguse täiendavata selgituse ja sissejuhatuseta esitab mees, kes veab ettevõtet, millest enamus autohuvilised kuulnud on, aga keegi ei tea täpselt, et millega nad siis lõpuks tegelevad. Lubage tutvustada – Tõnis Vanaselja ja Amper Engineering. Ja kohe alustuseks tuleb mainida, et Amper Engineering on minevik. Pole vaja seda lohisevat engineeringut, mis igal teisel veidikenegi tehnikaga kokku puutuval ettevõttel nimes on. Tõnis läheb edasi veidi personaalsema stiliseeritud nimetõlkega – Oldbac. Kirjaviga? Natuke nii ja natuke naa, taotluslik on see viimase tähe ärajätmine otsetõlkest ja visuaalselt on ka ilusam.
Tõnis on sündinud ja üles kasvanud… Okei, nali, seda me ei kirjuta, sest see ei huvita mitte kedagi, me tahame teada, mida mees praegu teeb ja miks see lugu üldse tekkis.
Nimelt on mehel üks plaan, ehitada oma sportauto ja kus siis mujal, kui endises Amper Engineeringus. Väike töökoda Hiiul teiste hoonete vahel peidus. Aga teevad sellist high-tech värki, et isegi WRC autodes on sellest majast pärit asjad. Mis täpsemalt, see las jääda hetkel saladuseks, kuid sõitjad kasutavad neid peaaegu igal ülesõidul. 5-teljelised masinad, 3D skaneerimine ja fotogrammeetria on vaid osad märksõnad, millest ma aru ei saa erinevalt seal töötavatest meestest. Sellise pundiga ja võimalustega võiks midagi korda saata küll. Vaja on vaid ideed ja tahet. Ja noh, raha ka.
Tavaline eesti autoehitus käib nii, et kui keegi ütleb, et ehitaks, siis pundist vähemalt ühel mehel juba relakas käib. Nii oli ka selle kuulsust kogunud esimese katsega. See oli etapp, mille Tõnis on seljataha jätnud ja millel ta pikemalt peatuda ei tahaks. Kui kaheksandat juppi tehes selgub, et see ei sobi oma mõõtmetelt enam esimese kolmega, siis kuskil on midagi valesti tehtud. See oli ka asi, mida Tõnis sellest projektist õppis ja edaspidi vältida tahtis.
Siis võttis Tõnis paariks aastaks aja maha, kärutas paari sõbraga vormelitega võidu sõita. Loksutas kiivri sees oma autoehituse mõtteid meistritiitlite saatel. Ka sellest sai ühel heal hetkel villand, kaua sa ikka kahekesi põristad ja neid tiitleid omavahel jagad, sisuline konkurents puudub ja tegelikult tahaks midagi ägedat ära teha. Otsus oli sündinud, nüüd oli vaja see reaalsuseks vormida. Selleks oli vaja kokku panna tiim, kes teab, mida teeb ja kes saavad kogu ettevõtmisest ühtemoodi aru. Pealkirjas mainitud küsimuse sai Sven. See küsimus oli valikvastusega. Võite ise arvata, mis valik see oli.
Sven õnneks kaua ei mõelnud, paar tegelast kaasati veel ja hakati vaikselt otsast minema. Esmalt teritas Sven oma vildikad ära ja pani idee paberile. Hakkas pihta töö oma sportauto ehitamise nimel. Kusjuures, nime pole sellel autol siiani. Ja Oldbac selleks nimeks ka ei saa.
Algus oli selline hobikorras nikerdamine, asju tehti siis kui selleks aega oli. Ühel hetkel vaatas Tõnis, et sedasi hobikorras ei tule ikkagi midagi välja ja hakkas inimesi Amper Engineeringusse tööle võtma. Sedasi tekkis inimestel aega tegeleda konkreetse auto projektiga, mitte seda ei tehtud siis, kui parasjagu igav oli. Esimesed triibud paberil ja valemid arvutis, läks töö edasi.
2017 potsatasid Kaspari messengeri postkasti esimesed pildid mingist renderdusest ja null selgitusega mis see on. Lihtsalt noh, vaata pilti. Aegade jooksul on Tõnis neid pilte veel saatnud ja aina vingemaks läheb. Nüüd on siis saabunud hetk kus see pilt hakkab saama reaalsuseks, meeskond on muutunud rahvusvahelisemaks, ettevõttel on uus nimi ja meil on väga suurepärane võimalus olla tolmukübeke kogu selle projekti virrvarris.
Iga muudatus arvutati üle ja modelleeriti, et kas muudatus viis edasi või tagasi. Mõõdad, arvutad, joonestad, renderdad, mõõdad, arvutad jne jne jne. Nurgas olevat relakat pole siiani veel käima tõmmatud ja niipea seda ei juhtu ka. Umbes aastake läheb ilmselt veel. Seni käib töö arvutite ja makettidega.
Tänaseks on tehtud sadu muudatusi ja täiendusi, mitmeid makette ja elusuuruses prototüüpe. Jooksvalt tekib igasuguseid lahendamist vajavaid väljakutseid. Näiteks, milline peab olema uksehing või kui kõrgel tankimisava? Kuidas saada kokpitist välja ülerõhk ja kuidas vältida seda, et kokpitti tuleva õhuga ei jõuaks märjal rajal sõites juhini vesi? Ikka ja jälle tagasi tagasi arvuti taha ja joonestama. Või siis uut konstruktorit kokku panema.
Eesmärk on üsna ambitsioonikas. Sõita Audruringil ring alla minuti. Tõnis ise arvab, et ta saab sellega hakkama. Kaspar hetkel veel kahtleb…
Millega nad peale unistuste elluviimise veel tegelevad, seda mine tseki nende kodukalt: Oldbaci koduka link
