Mõni auto muutub ajas paremaks, teine halvemaks, kolmas pole kunagi hea olnud ega saa ka heaks. Jaguar XK8 Convertible on üks nendest, mis kuulub selle viimase variandi hulka.
Ainsad head asjad selles autos on hääl ja välimus. Kuulata siin küll ei saa, aga no vaadake. Nii ilusti seisab ju.
Katus üleval ta nii ilus enam pole. Sõita on ka mõistlik ilma katuseta, sest aerodünaamika on nii viisakalt lahendatud, et isegi jaheda ilmaga ei ole probleemi lahtise katusega ringi tiirutada.
V8 teeb häält nagu V8 tegema peab, automaatkast on täpselt nii uimane, nagu sa 25 aastat vanalt kastilt ootad. Sisse-välja ronimine on paras akrobaatika, eriti kinnise katusega. Mootor teeb ikka veel head häält.
Tänu sellele, et selle auto juures on Ford oma panust veidi andnud, ei lagune ta iga kolme meetri tagant ära. Saad vähemalt kümme kilomeetrit sõita ja mootori head häält kuulata. Kasvõi kahekesi. Sest kui sa ennast sinna istmele juba võimelnud oled, siis istuda seal on täitsa mugav. Peaasi, et kihutama ei kuku.
Neljakesi saab ka, kui kaks inimest ilma jalgadeta on. Järgi ei proovinud kahel põhjusel – ilmselt oleks juhitavus ja sõidumugavus veel halvemad olnud ning polnud ilma jalgadeta reisijaid võtta. Aga hääl on tõesti hea. Ja seisab hästi. No vaadake vaid.
Salongi kujundus on üsna inglaslik. Kõik on vaja peenelt ja teistmoodi teha. Roolile logo on tikitud, istmetele pressitud, käsipidurikang on ukse ja juhiistme vahel. Lisaks tagaistujate jalaruumi puudumisele puudub salongis olevatel nuppudel igasugune elegants. Mootor aga teeb head häält.
Ja kui see auto vahepeal katki läinud ei ole, siis teeb mootor ikka head häält. Ideaalne auto veeremaks mööda rahulikke tänavaid mõlemad kilomeetrid tunnis. Lahtise katusega ja vahepeal põhjendamatult palju gaasi andes.
Nagu vanale inglise härrale kohane, kergitab kübara, teeb kraapsu ja lahkub. Esialgu talveks. Äkki kevadel näeme jälle.
