Igal aastal samal ajal muutub Rakkestadi ümbrus autospordi mekaks. Rakkestad on koht, kus asub maailma üks parimaid ringradu – Rudskogeni Motokeskus. See 3,2 kilomeetri pikkune ringrada meelitab suve tipphetkel kohale kümneid tuhandeid motorspordi huvilisi üle kogu maailma.
Kuigi Gatebili korraldatakse aastas mitmel korral, mis toimuvad talvest kuni sügiseni Norras ja Rootsis, ei ole ükski teine Gatebil niivõrd menukas, kui seda on juulikuine üritus.
Minu jaoks oli Gatebili väisamine esmakordne. Ma ei saa öelda, et minu ootused ürituse suhtes olnuks nüüd kõrged, kuid sellegipoolest lootsin näha ja kuulda midagi teistsugust, kui olin seda kogenud siiani. Mõeldes nüüd nädalaid hiljem üritusele tagasi, siis võin öelda, et see aeg seal kümnete tuhandete motospordihuviliste keskel oli tegelikult igat senti väärt.
Alustame ringrajast – veetes esimesi minuteid raja ääres, sai üsna kiiresti aru, et Rudskogeni rada on eriline – justkui Ameerika mäed, mis kulgevad läbi kaljunukkide ja metsade koos tõusude ning laskumistega vaheldumisi. Fotograafina oli rajal kulgevaid sõidukeid jälgida väga põnev. Ilmselt ka pealtvaatajatel.
Sõitjate jaoks on ringrada kiire ja tehniline. 3,2 kilomeetri pikkune ringrada on kuumal suvepäeval üsna karmiks katsumuseks ka kõige tugevamatele sõitjatele. Kujutage end ette istumas driftiautos, kui väljas paistab päike ning temperatuurid on kõrged. Võrreldes Eesti radadega tundub see üsna piinarikkana. Kuid ei. 640 meetri pikkusel sirgel unustad ilmselt kõik muud mured enda ümber.
Vaatamata asjaolule, et Gatebilil kohtuvad hullumeelsed sõitjad ja suured kiirused, mis muudavad ringraja täielikuks hullumajaks, kehtivad seal siiski reeglid. Turvareeglitele on Rudskogenis pandud väga suur rõhk. Purunenud tehnika või kellegi sõidueksimuse tõttu lehvis üsna tihti kollane lipp ning sel ajal oli driftimine keelatud.
Gatebilil osalevate sõitjate & meeskondade line-up on olnud eeskujulik läbi aastate. Kuigi sellel aastal ei olnud nimekiri ehk niivõrd nimekas kui varasematel, oli üle-üldine tase sellegi poolest väga kõrge. Lisaks kohalikule paremikule olid kohal Formula D sõitjad Frederic Aasbø, Kenneth Moen ja Kristaps Blušs. Huvitavamatest nimedest veel Monster Energy meeskonda esindanud Liam Doran, Dmitry Illyuk ning lõuna-aafriklane Jason Webb. Mõnd neist meestest võib ka näha juba sel nädalavahetusel Laitses toimuval Drift Allstarsil!
Kogu üritus kestis kokku 4 päeva. Päevad on Gatebilil pikad, esimesed unetud lastakse rajale kilomeetreid mõõtma juba hommikul kella 8 ajal. Viimased neist lahkuvad kella 20-21 ajal õhtul. Ligemale kaksteist tundi mootorimüra ja rehvisuitsu võib tunduda küll ühe päeva jaoks natukese palju ja väsitavana, kuid võin kinnitada fakti, et päeva lõpus tunned endiselt, et jäi väheks. Tahaks veel rohkem!
Super3 kvalifikatsioonisõidud neljapäeval ja finaalsõidud reedel ning powerslide kvalifikatsioonisõidud laupäeval ja finaalsõidud pühapäeval olid Gatebilil päevade tipphetkedeks. See oligi see aeg, kui kogu rajaäärne täitus vaid loetud minutid enne võistluste algust suure hulga fännide ja huvilistega, kes aktiivselt kaasa elasid. See moment on üks nendest, kui tunned, et kõik üritusele tulnud hoiavad ühte, justkui oleks tegemist ühe suure perega.
2016. aasta 24. Gatebil Rudskogen oli esimene Gatebili etapp, kui selgitati välja parim Super3 team drifti meeskond. Teisisõnu tähendas see seda, et tandemile oli lisatud veel juurde üks auto, ning eesmärk oli kolmekesi korraga rada läbida.
Esimese Super3 võidu viis koju Team Toyota, kuhu kuulusid Frederic Aasbø, Anders Ringnes’i & Ola Jaeger. Sarnaselt Super3 klassile jäi ka powerslide võit seekord Norra – võitjaks kuulutati üllatusmees Petter Eriksen.
Lisaks suurepärasele rajale, fännidele ning nimekatele sõitjatele, teeb Gatebili eriliseks seal olev autopark, kust võib leida ebareaalseid toorikuid nii võistlus- kui näitusautode puhul.
Quattro Audid, suurel hulgal Toyota Supraid ja Nissaneid, USA autod ning driftivad Volvod ja diisel Mersud võivad olla haruldus Baltikumis, kuid kindlasti mitte Gatebilil. Seal on see reaalsus.
