Alati ei tähenda sinine esmaspäev tüütut ja nõmedat töönädala algust. Kui see sulle siiski on tüütu ja nõme, siis on viimane aeg töökohta vahetada. Kui see ei aidanud, siis osta endale sinine Jaguar!
Ja et see sinine esmaspäev kindlapeale nõme poleks, soovitame SVR versiooni. Ükskõik mis mudelist. See konkreetne esmaspäev lahutas meie meelt viiesajaviiekümne briti hobusega. Pildiltki näha, et saime proovida seda autot pimedas ja sulaga. Nagu ikka, klassikaline Eesti agoonia, +3 ja mingit joga sajab kraevahele, seega ideaalsed tingimused. Sõitmiseks. Pildistamiseks, nojah, siinkohal meenub üks Jaapani vanasõna: “Kui sulle kukub kivi varba peale ja sa vene keelt ei oska, siis sul pole mitte midagi öelda”.
A misse SVR on? Kui tavaline Jaguar on tavaline sai ja tavalise Jaguari rohkemate lisadega kangem versioon on rosinasai, siis SVR on Tootsi rosinasai. Nii palju rosinaid, et saia eriti vahele enam ei mahugi. Maasikamoosiga. Umbes nagu sakslaste RS ja AMG ja M. Mitte ainult võimsam mootor, vaid kõike on rohkem – vedrustust ja pidurit ja varustust ja lisavidinaid ja häält. Häält on sellele autole eriti lahkelt jagatud.
Summutis on klapid, mis avatakse nupuvajutusega. Miks tavaasend normaalse häälega pole ja nupuvajutusega hoopis sulgeks klapid? Sellele kohapealsed klaasmaja töötajad vastata ei osanud, või noh, vastati, et äkki on vaja öösel sõita nii, et naabreid üles ei ajaks. Pff… see pole mingi argument, kui ma neid üles ajada ei taha, küll ma siis vajutan seda nuppu. Ega see pole mingi Hercule Poirot, kes vaikselt kingasid sahistades märkamatult siia-sinna nihverdab ja mingeid salajasi asju uurib. See auto on autonduse Frank Drebin, kõik näevad ja kuulevad kui ta tuleb, jäädakse ootama, et mis nüüd juhtuma hakkab, ta ei ole kõige ilusam, ta ei ole kõige osavam, kohe kindlasti pole ta tagasihoidlik, aga just tema on lõpuks see, kes keset söögilauda kuninganna jalgevahel on.
Lühidalt, see auto tahab olla nähtav ja kuuldav. Bravuuritsevale britile kohaselt on sellel ka mõned puudused, mida võib kokku võtta ühe märksõnaga – ergonoomika. Või siis selle puudumine. Istmest eraldiolevat peatuge pole, see tähendab, et su selja ja kaela kuju peab vastama mingisugusele standardile. “Peatoe” alumine osa on sõna otseses mõttes esiletükkiv. Ebameeldivalt esiletükkiv.
Materjalid ja viimistlus ise on kallile briti autole kohaselt peaaegu väga head, mõningate üksikute arusaamatustega. Nagu näiteks seesama peatugi. Oleks ju võinud natuke rohkem vaeva näha ja need õmbluste ääred veidi siledamaks saada. Kõik muud pinnad on siledaks saadud, kuidas siis see õnnetu peatugi nüüd sedasi tähelepanuta jäi? No vaadake armatuuri või keskkonsooli näiteks.
Ahjaa, see keskkonsool. Viimasel ajal autotootjate seas populaarseks muutunud laegas, millele pääseb ligi ainult siis, kui sa ei ole autos või kui sul ei ole jalgu. Isegi jalgade puudumine tegelikult ei aita, sest see ava on nii väike, et istmel istudes ei paindu sa kuidagi sealt midagi võtma või sinna panema. Ja kui sa sinna midagi paned, siis arva, kas sul see meelde jääb? See tundub olema see kindel koht autos, kuhu pandud asjad leiad sa siis, kui sa ükskord oma telefoni või võtmed istme ja keskkonsooli vahele kukutad ning siis kõhuli ukseaugus aeledes neid otsid. Omamoodi kaval, iseasi kui vajalik. Sama teema on ka selle “käigukangiga”. Loobuge ükskord sellest, või pange see kuhugi, kus see ei sega. Tahad telefoni juhtmevabasse laadijasse panna? Aga palun, käigukangi ja kliimanuppude vahelt. Okei, sinna saad ta pandud, aga proovi see nüüd sealt kätte saada? Või on see autotootja poolne panus sellesse, et sa sõidu ajal telefoni ei näpiks? Sest noh, sõidu ajal seda sealt kätte saada… Ja keskkonsool on ka ergonoomika viimase kahe õnnetuse peasüüdlane.
Kuna keskkonsoolile on lahkelt ruumi jagatud, siis peab see millegi arvelt tulema. Turvavööde vastuseid näete? Autos istudes ka ei näe. Kui sa oled osav 10mm padruni väljalaskekollektori vahelt kättesaamises, siis sul turvavöö lahtivõtmisega probleeme pole. Kõikidel teistel on. Ja umbes sama palju on jäetud ruumi juhi parema jala jaoks. Pole hetke, kus parem jalg puudutaks ainult istet ja gaasipedaali. Põlv on konstantselt kas vastu keskkonsooli, armatuuri või rooli. Kõik muu sõiduks vajalik ergonoomika on suurepärane – mugava istme kõrguse ja kaldenurga leiad kiiresti, külgtugede vahelise laiuse reguleerid vastavalt viimasele einele, rool on istmega samal teljel ja nähtavus on suurepärane. Igasugu lambikesi ja tulukesi on autosse kamaluga pandud.
Kui sa siit autost õiget sanga või nuppu või asja üles ei leia, siis ei olnud seda asja sul kaasas või on ta käigukangialuses sahtlis või on sul silmad kinni. Meeleoluvalgus, lombivalgus, lingivalgus, lävepakuvalgus, salongivalgus, lugemisvalgus, laadimisavavalgus, pidurisuitsuvalgus. Valgusele on jah rõhku pandud. Tuled pimedusest või lähed sinna, igatahes teeb see auto su elu palju kergemaks valguse osas.
Pixel LED esituled on juba standardiks saamas erinevate nimetuste all enamusel autotootjatel, kellel töötavad need paremini, kellel halvemini. Jaguar kuulub nende esimeste hulka. Esituled teevad täiesti häirimatult mingit oma asja ja valgusest sõidu ajal puudust ei tunne. Erinevalt mõnest teisest, mis teeb sulle mingit pliks-plaks öö ja päeva mängu nii, et lõpuks lülitad automaatika välja.
Ööd on siin valged! Paned auto käima, sätid asjad paika ilusti ning lähed kulgema nagu tõeline aristokraat.
Või siis käitud nagu mingi poolemeelne, sport-dynamic-espoff silm ruutu ja parem jalg sirgeks. Abiratastega tagaveoline auto käitub mõnusalt kergemeelselt ja üllatavalt ennustatavalt. Külglibisemine on kontrollitav ja kui sa just päris tohlakas pole, siis ei sekku ka natukene ikkagi tööle jäänud juhiabipakett.
Isegi kui sa abimehi ei piira, kannatab selle autoga üsna loominguliselt ringi käia. Kui abimehed sekkuvad, siis teevad nad seda üsna diskreetselt, mitte ei võta järgmiseks kaheks nädalaks 7/8 mootorivõimsusest ära. Ja kui planeerid oma teekonda, siis pead sa vaatama selliseid marsruute, et käiguvahetused 2->3 toimuks põhjagaasiga umbes 4500 pöörde juures. See on selle auto täielik tipphetk, akustiline kaif segatuna üsna toore edasiviiva jõuga, samas jäädes sujuvaks ja viisakaks. Eriti, kui see toimub tunnelis, parkimismaju ei soovita, seinad on üllatavalt lähedal.
