Modernse autokultuuri ürituse STATEMENT teine vaatus toimus 8.augustil. Taaskord muudeti Tallinna servas paiknev Haven Kakumäe jahisadam madalate autode kogunemise mekaks. Kokku oli kogutud 110 parimat stance näidet Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Ukrainast. Uute tulijatena oli tänavu STATEMENT-il esindatud ka Rootsi ja Saksamaa autokultuuri viljelejad.
Kontseptsioon oli sama mis varasemal kahel aastal. Reedene päev oli näitusel osalejate roll in ja meedia päev, kuhu publikut ei lubatud. Laupäev oli show päev, mille raames toimusid ka Showdown-id ehk duellid ja intervjuud osalejatega, kes said oma taiestest veidi lähemalt rääkida. Duell seetõttu, et rahvas valis antud laval olnud paari seast sümboolse võitja. See oli vabatahtlik ning eelnevalt kokku lepitud, kes on nõus osalejatest lava peale tulema. Showdown-id andis päevale dimensiooni juurde, kuuldes autode kohta huvitavaid fakte mida ise kohe silmata ei oskaks. Minu panus läks igatahes laupäevase päeva peale, kus olude sunnil sain ka vaid piiratud aja viibida. Seega tuli loetud tundidest maksimum võtta.
Atmosfäär oli STATEMENT üritusele kohaselt mõnus. Eelmise aasta vihmasadu oli unustatud, päike paistis ja kerge merebriis paitas põski. Päeva juhtis meie Petrolheads.ee Roland Kivitare, kellele amet polnud kindlasti uus, kuid ürituse spetsiifiline pool oli kindlasti omaette väljakutse. Tublisti said hakkama, Roland! Kogu päeva vältel mängis taustal muusika, pakuti tänavatoitu ja juua, oli erinevaid lebotamise alasid, sai puldiautodega mängida, ürituse merchi osta kui ka mudelautode kogu täiendada ning kunsti soetada. Kõlab ju nagu ideaalne autonäitus. Kivi toitlustuse pakkuja kapsaaeda ainult nii palju, et kui pakkuda burgeri alla täiesti ebavajalik panditaldrik, siis tuleks valmistuda ka pandi tagastamiseks. Selle viimasega aga jäädi veidi hätta.
Hobiautode variatsioon oli mitmekesine nagu ikka. Julgen väitan, et igale maitsele leidus midagi mis paneb sind peatuma, vaatama ja detailidesse süvenema. Ma pean tunnistama, et minul isiklikult on tänaseks ajas ikka maitse muutunud. Tõenäoliselt on asi vanuses. Kindlasti väljendub minu maitse ka piltides ja valitud autodes, mis kaamera objektiivi ette jäid. Ma püüan reportaaži jaoks subjektiivseks jääda, kuid mingi sõel on paratamatult. Ega kõiki neid autosid on huvitav vaadata. Lihtsalt need kõiki ei ole minu tass teed. Ikka ja jälle on ka neid autosid, mida teises taustsüsteemis pildistaks, ent antud üritusel jäävad kuidagi teiste varju peitu.
Silverile sai antud koduülesanne kokku lugeda mitmel autonäitusel ta oma A4-ga käinud on. Neid on palju! Nii kodumaiseid kui mitmeid rahvusvahelisi. Piisab ka sellest, kui kokku lugeda kõik need Lowliferi-Stancest-Statement üritused, kus ta osalenud on. Peale selle on see auto müüa, kui kellelegi huvi pakub.
Ekstreemsematest näidetest oli minu üheks lemmikuks Subaru halliks värvitud Rocket Bunny V2 kerelaienditega Nissan 200SX S13. See oli ikka täitsa custom projekt. Kere oli ehitatud toruraamile, mida katsid süsinikkiust tehtud uksed, katus, tagaluuk, esituled. Nn carbon fiibrist oli ka tulemüür! Auto oli õhu peal ja tagavedrustuse geomeetrias peitis end korralik inseneri töö. Kapotialune oli siledaks löödud (nn shaved bay) ning sinna oli istutatud Mazda legendaarne 13B rootormootor. Carbonit oli omajagu kasutatud ka salongis. Veeres see S13 ees 18×12.5 ja taga 18×14 mõõdus kolmeosaliste Manaray Motorsport MS-6 velgedel. Veeres aga just seetõttu, et tegelikult polnud see auto “valmis valmis” ning omaljõul ei liikunudki. Mis etteruttavalt öeldes maksis tõenäoliselt ka THE STATEMENT peaauhinna.
Äge oli see, et naisterahvaste autode konsentratsioon oli silmapaistev. Ka see eelmainitud S13 kuulus õrnema soo esindajale. Stereotüüpe murdes ei pea naise auto kohe roosa olema, eksole. Kuigi neid oli seal samuti. Aga tuleb välja, et kolm autot mis mulle veel eredalt meelde jäid – BMW E28, E38 ja Volvo 740 – kuulusid samuti naisterahvastele. Autod olid pealtnäha lihtsad, puhtad ja stiilsed ning minu arvates väga maitsekalt lahendatud.
Mainimata ei saa jätta STATEMENT ürituse peasponsori Ghost Performance välja toodud pilgupüüdjat Aston Martin Valhallat. Kas see on stance auto? Võib-olla mitte. Aga samas miks mitte? Ma ei ütleks, et see ei sobinud sinna. Kuna tegemist on haruldase hüperautoga, mida on toodetud vaid 999 tk!, siis ainuüksi seepärast oli seda ainulaadne võimalus seal oma silmaga näha. Ja see andis minu arvates ägeda täienduse sellele sündmusele. Ega stance on kokkuvõttes lai mõiste ning teised Ghost Performance välja pandud autod GR Supra ja GT4 RS olid minu arvates üritusele kohaselt riietatud. Selline ringraja ja racecar stiilis fitment. Või siis näiteks Dodge RAM TRX mis esindas täitsa teist kategooriat ja kokkuvõttes tegi kogu seltskonda kirevamaks. Mitte päris sobilik paralleel, aga Euroopas on hetkel moes vanu ikoonilisi ringraja autosid näitustele välja tuua, seega miks mitte. Eks see piir, kes või mis saab näitusele, võib hägustuda ja korraldajate ülesanne on seda ohjes hoida.
Nagu tavaks on saanud, premeeriti näitusel osalenuid autoomanikke tehtud töö ees. Alustame eriauhindadest, mida oli seekord ürituse toetajate poolt neli tükki. Diskustom Magazine auhind läks kollasele VW Golf Mk4-le, Cool Car Drawings auhind kihvtile Nissan March Bolerole. Custom tööde mehed Raketibaasist valisid parimaks mootoriruumiks põhjanaabrite Volvo 244. Korraldajate lemmik ehk LTWS Special auhind maandus rootslaste Volvo 780 Bertone Turbo riiulisse.
Edasi ürituse Top 8 ja seda juhuslikus järjekorras:
Nissan Skyline GTR R34 (Eesti)
Volkswagen Passat (Saksamaa)
BMW E28 (Rootsi)
Audi S3 (Soome)
Lexus LS430 (Eesti)
Dodge RAM TRX (Eesti)
Nissan 200SX S13 (Rootsi)
Volvo 740 (Rootsi)
Rahvahääletusega tehti selgeks Publiku lemmik, mis jäi seekord kodumaale ning selle sai:
BMW E30 Reiger Hartge
Sõiduk mis on omaniku käes olnud 15 aastat ning selle aja jooksul nii mõnegi ümberehituse läbinud. Minu teada pole see auto nii paljusid silmapaare üldse näinudki. Kokkuvõtvalt, vana hea rullika cabrio millel on originaal Rieger Genesis widebody mis istub KW V3 coiloveritega autole spetsiaalselt tellitud 3-osaliste HRE 540R velgedel. Kaliibriteks ees 9,5×18, taga 13×18 tolli. Komplekti teeb täiuslikumaks aiste vahel olev HARTGE 4,7 V8, millel on hülsitud plokk, Hartge väntvõll, kepsud, kolvid, Catcams nukad, porditud kaaned jne jne.
Niisiis viimasena, aga mitte vähem tähtsana, vaid hoopis vastupidid:
THE STATEMENT 2026 – Toyota GT86 (Rootsi)
Võib vist öelda, et rootslased tulid nägid ja võitsid? Igatahes, auto mis valmis väidetavalt 3 kuuga. Moekalt rohelise GT86 peale on sobitatud selgelt eristuv Robot Craftsman bodykit, mis näeb minu arvates väga tuus välja. Lisaks kaunistab autot palju erinevaid carbon vidinaid. Põhi lastakse vastu maad Airlift 3P õhkvedrustuse abil ning kogu stance ja fitmendi vormivad täiuslikuks teoseks OZ Futura veljed. Salongis on koha sisse võtnud AMG istmed, tagaistmetel peidab end pool puur ning i-le täpi paneb väga ebapraktiline pagasiruum. Konstruktiivse kriitikana mainiks ära, et nii mastaapsel projektil oleks võinud piduritega ka midagi ette võtta.
Mis me sellest kõigest järeldame? Kutid tegid seda jälle! Ma kordan seda kiidulaulu vist juba iga aasta, aga tegelikult ka, kogu tase oli taaskord kõrgem kui varasemalt. Jah, mõne auto valimine show alale tekitab alati küsimusi ja osadel on JapanRacing veljed all. Ent 110 auto kokku ajamine ühele platsile ja nii kõva keskmise ja rahvusvahelise tasemega, on ikkagi saavutus omaette. Ära ei saa unustada ka muud üritusega seonduvat ja korraldusliku poolt. Kusjuures kas panite tähele, et kogu siseruumi seinad olid banneritega kaetud, mis tekitasid korrektse mulje ja andis hea sügavuse. Pisiasjad, ma ütlen! Minul oli igatahes kahju juba enne kella 17 ürituselt lahkuda.
Suurem galerii Petrolheads.ee FACEBOOK lehel.
Piltidega toetasid Siim Laikask ja Vladimir Ljadov (wheelsbywovka)
Minu tegemisi saab jälgida ikka @reijosipp kontol.