Miks võiks fännata Eesti Rallikrossi?

Miks võiks fännata Eesti rallikrossi?

See on küsimus, millele läksin vastust otsima Eesti Rallikrossi Meistrivõistluste 2025 aasta 3. etapile 14. juunil Misso rallirajale. Õigemini paelus mind mõte, et miks ma ise end kunagi rallikrossi üritustele vedanud pole.

Umbes nädal enne etappi kirjutas mulle meie enda petrolhead Henri, et tal on nüüd plaan üle pika aja oma Mitsubishi Lancer EVO‘le hääled sisse lüüa ning sellel etapil osaleda. Ma ei ole 6 aastat kaamerat käes hoidnud, kuid väljakutse tundus põnev – lähme siis vaatame, mis see rallikross endast kujutab, ja kas pilti ka veel teha oskan. Siinses artiklis proovin selgust tuua küsimustele, et mis see rallikross siis on, mida seal vaadata on ning miks seda üldse külastada?

Henri Kalmist oma Mitsubishi Lancer EVO’ga läbimas Misso ainsat kuid küllaltki keerukat hüpet.

Mis on rallikross?

Kui küsida eestlaselt, et “Mis on Ralli?”, oskab vastata ilmselt igaüks – suhteliselt sünnist saati. Kõik teavad kes on Ott Tänak, vanem generatsioon mäletavad veel Markko Märtini aegu. Müttad päev otsa metsas, et näha enda lemmiksõitjat sekundi, ning siis tõttad järgmisele katsele. Omamoodi põnev ja mis seal salata – teen seda isegi hea meelega.

Küsimusele “Mis on Rallikross?”, ei oska ilmselt selgelt vastata samapaljud. Ma võin seda ju oma sõnadega seletada, aga hästi võtab selle kokku Wikipedia: “Rallikross on autode võidusõit, mida sõidetakse spetsiaalselt ümber ehitatud tänavasõiduautodega segakattega (asfalt, kruus jms) ringrajal. Spordiala on peamiselt populaarne Põhjamaades, kuid on väga menukas veel Hollandis, Belgias, Prantsusmaal ja Suurbritannias.” Ehk siis lühidalt öeldes on tegu ringrajasõiduga, millel on omad spetsiifilised reeglid erinevatele klassidele ning ka võistlusformaat erineb veidi klassikalisest ringrajasõidust.

Klassid

Ma olen rallikrossi maailmas täiesti võõras. Seega esimese asjana tuli endale selgeks teha klassid – erinevaid masinaid tundus rajal lihtsalt niivõrd palju ning tihtipeale oli raske eristada – miks on see ja teine võidu sõitmas erinevas kategoorias? Ma ei hakka siin väga detaili minema ja kirjeldan neid klasse nii, et kui sinagi rallikrossile satud, siis oskad selles vaatemängus samuti veidi orienteeruda. Vajuta allpool vastavale klassile, et selle kohta rohkem lugeda.

Crosskart 250

Nagu nimigi vihjab, ei ole tegu traditsioonilise ümber ehitatud “tänavaautoga”. Kuigi Wikipedia meile väita üritas, et just ümberehitatud tänavaautod on need mis rallikrossil rajale tulevad, on Crosskartide näol tegu millegagi, mida rahvas ilmselt nimetaks “bagiks”. Crosskart on ühekohaline, tagaveoline, toruraamil põhinev, spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud sõiduk. Reglementeeritud on raami/turvapuuri kuju, mõõdud jne. Rajal tunned nad ära selle järgi, et nad on suhteliselt väiksed kuid liiguvad energiliselt ja üsna väledalt. Mootori töömaht ei ületa 250 kuubikut (kahetaktilisel 128 kuubikut). Klassis võistlemiseks peab olema 10-15 aastane.

Crosskart 650

Tegu on täpselt sama kuju ja suurusega Crosskart nagu ka 250, kuid lihtsalt võimsam. Maksimaalne lubatud mootori töömaht on 660cm3 (kahetaktilisel 306cm3). Kuna võimsam – liigub ka kiiremini (kui sõitja oskused lubavad loomulikult. Kusjuures, 660 kuubikulise Crosskarti minimaalkaal koos juhiga on 315kg (väiksema kubatuuri korral on minimaalkaal ka väiksem) seega see on ainult veidi raskem kui keskmine 600 kuubikuline mootorratas koos juhiga. Seega võite ette kujutada kui hästi need asjad tegelikult edasi astuvad. Klassis võistlemiseks peab olema vähemalt 15 aastane.

Crosscar

Crosscar on selliste “bagisarnaste” masinate võimsaim klass. Mootorite valikus on 4-silindrilised 600cm3, 750cm3, 850cm3 ja 890cm3 kubatuuriga mootorid. Neid võib pidada rallikrossi “Vormel 1” autodeks – samuti on nende sõitu ka mõnes mõttes kõige ägedam jälgida, sest sõidustiil peab olema küllaltki agressiivne ning kive ja tolmu lendab igale poole. Fun fact – kui Crosskart 650 osas mainisin, et tegu on mootorratastega võrreldavate masinatega, siis tegelikult on Crosscar klassis valikus just päris kiirete kaherattaliste pealt tulnud mootorid: Suzuki GSX R600, R750 ning Yamaha MT09 ning R6. Seda nähes läksid mul kui mootorrattahuvilisel küll silmad särama! Ühtlasi on selles klassis rohkem kohustuslikke homologeeringuid ja muid reegleid. Klassis võistlemiseks peab olema vähemalt 18 aastane.

Yaris1000

Väga lihtne – nagu nimigi ütleb, on siin klassis lubatud ainult Toyota Yarised. Täpsemalt XP10 (1999-2005) ning XP90 (2005-2016). Suur osa autost peab siin klassis olema margi kohaselt äratuntav ning suur osa masinast peab olema originaal. Loomulikult on lubatud teatud modifikatsioonid, kui tunned huvi, siis dokumendid on saadaval estrx.eu lehel! Selles klassis peab sõitja vanus jääma vahemikku 8-14 eluaastat.

BMW RX3000

Siin klassis on lubatud BMW 1-, 2- ja 3-seeria autod. Loomulikult peab olema sees turvapuur ning täidetud ka muud tehnilised nõuded. Lubatud on ainult BMW originaalsed M50, M52, M54 ja N52B25 mootorid, kusjuures igasugused teod ja muud loomad (loe: turbotamine ja ülelaadimine) on keelatud. Samuti on piiratud ka käigukasti valik jne. Sarnaseid masinaid oled kindlasti näinud, kui kasvõi korra elus mõnele eesti rallile oled sattunud. Ühtlasi on see võistlejate nimekirja järgi kõige populaarsem klass!

Pildil ainus naissõitja Mirell Hintser, Aasta Naissportlane autospordis 2024

TouringCar

Tegu on tagaveoliste autodega mis vastavad teatud FIA spordikoodeksi osale. Piiratud on näiteks mootori töömaht (2000cm3), kuid mootor ei pea olema margipõhine – ehk siis kui arvad et sa soovid sõita Fordiga kuid meeldib BMW mootor ning see vastab nõuetele, siis palun väga. Sellest klassist alates (ehk siis kehtib ka Super1600 ja SuperCar klassidele) ei tohi kasutada ka kruusarehvi, vaid autospordiks asfaltile või muule kõvale pinnasele mõeldud rehvi. Auto peab välja nägema teatud ulatuses originaalilähedane ja igasugused muudatused seab paika tehniline reeglistik. Kui oled üllatunud, et miks alloleval pildil Ford Focus on, siis ära muretse – ma olin ka. Lubatud on auto veoskeemi muutmine (näiteks esiveolisest autost tagaveoline teha). Kui mõistlik see loomulikult on, otsustab iga sõitja loomulikult ise.

Pildil Kert Bahmatšev

Super1600

Mootori kubatuuri piiranguga 1600cm3 esiveolised masinad. Seda klassi eristab TouringCarist põhiliselt loomulikult mootori kubatuuri piirang (1600cm3) kuid ka fakt, et mootor peab olema sama tootja poolt tänavaautol kasutuses. Seega siin klassis Fordile BMW mootorit ei pane. Lubatud on nii FIA homologeeringuga masinad kui ka masinad millel puudub homologeering, aga on minimaalselt 4-kohalised ning Euroopa Liidus mõne normaalse jaemüügivõrgustiku kaudu saadavad. Ehk siis üldjoontes näeb ka selles klassis laialt saadaolevaid tänavamasinaid nagu Audi A1, Opel Corsa, Honda Civic jne. Sellel klassil on ka alamklass nooremate sõitjate jaoks nimega Junior1600 milles võistlemiseks peab olema vanusevahemikus 12-17.

Pildil leedukas Rytis Rutkauskas

SuperCar

Sisuliselt on tegu masinatega mis peale vaadates ongi nagu ralliautod. Klassis on neljarattaveolised masinad, mille mootorivalik on vaba, kuid ei tohi ületada 2000cm3. Mitsubishi Lancer EVO on siin kõige popim masin. Lubatud on ka R5/Rally2 rühma ralliautod ningi Protoautod. Kui sa veel ei tea mis on Protoauto siis mine kuula Petrolheads.ee podcasti osa Egon Kauriga, avalikustatud 3. aprill 2025!

Ka petrolheads.ee reklaam ilutseb Eesti rallikrossis! Pildil Henri Kalmist

Võistlusformaat, ehk koguaeg toimub midagi!

Ma arvan, et ma ei liialda üldse kui ütlen, et rallikrossi vaatama tulles pole väga aega end sügada ja lakke vaadata. Koguaeg lihtsalt toimub midagi! Pausid on väiksed ja üldiselt on päeva jooksul ainult 1 pikem paus, kus kõik rõõmsalt koos lõunale (või lõunajärjekorda seisma) lähevad – sõitjad, mehaanikud, pealtvaatajad, fotograafid, meedikud jne. Rõõmsalt kõhud täis ja lähme jälle rajale või raja äärde!

Rajakohtunikke on rajal palju – vaja on näha kui midagi juhtub, analüüsida potentsiaalseid rikkumisi ning anda infot kas rada on sõidu alustamiseks turvaline või mitte.

Rada

Enne veel kui läheme võistluse osade juurde, peame räägima rajast. Ei, ma ei hakka teile F1 kommentaatorite stiilis rääkima raja ajaloost, kurvide nimedest ja muust sarnasest. On üks väga oluline element mis on olemas rallikrossis kuid puudub tavapärasest ringrajasõidust – “jokker”.

Mis on jokker?

Jokker on raja osa, mille läbimine erineb tavapärasest ringist. Üldiselt võtab see aega rohkem. Näiteks Misso rajal venitab ta eelviimase kurvi pikemaks ja järsemaks.

Jokker annab võimaluse tekitada enda ette vahe, kui näed (või tead), et eesmisest masinast on raske mööda saada ning soovid tõsta tempot. Näiteks said kehva stardi ning jäid peale stardisirget viimaseks, kuid tead, et sõidus oled eessõitjatest kiirem. Tihtipeale on siis hea võtta esimesel ringil jokker, juhul kui eessõitja seda ei tee. Igal sõitjal on raja ääres vaatamas ka spotter, kes annab infot selle kohta mida teevad teised sõitjad ning eelnevalt on sõitja ja spotter omavahel ka teatud strateegiad kokku leppinud.

Üldjoontest tekitab jokker põnevamaid hetki ning toob võistlusesse teatavaid pingeid. Näiteks õnnestus Missos meie petrolhead’il Henril üks sõitudest lõpetada sõitja Valdur Reinsaluga külg külje kõrval. Ütleks isegi, et külg külje vastas. Masinate vaheks jäi 0,064 sekundit. Reinsalu tuli jokkerist, kui Henri Kalmist oli oma jokkeri juba varem ära teinud. Nii nad sattusidki kohe kõrvuti, kui Reinsalu oma jokkerit lõpetamas oli.

Kuvatõmmis meediabriifingust. Jokker märgistatud vastava “mütsikesega”.

Mida sõit edasi, seda rohkem lahtist kruusa jokkeris. Seega kaval sõidujoone valik on loomulikult väga oluline!

Ajasõit

Ajasõit on 2025a. hooajast lisatud võistluse osa. Ajasõidus starditakse intervallidega ning igal sõitjal on õigus sõita 1 kord 3 ringi. Ajasõidu tulemuste järgi pannakse paika esimese eelsõidu grupid ning stardipositsioonid. Lühidalt: mida parem aeg ajasõidus seda parem stardikoht. Ajasõidu oma klassi kiireim saab valida 1. eelsõidu stardigrupi ning positsiooni stardireas. Teised sõitjad pannakse gruppidesse ja positsioonidele vastavalt sõidetud aegade pingereale.

Eelsõidu gruppide ja stardirivi näidis Rallikrossi EMV 2025a. üldjuhendist.

Eelsõidud

Eelsõite sõidetakse ühisstardist. Oluline on igal eelsõidu terve ettenähtud raja läbimise aeg. Loogiliselt võttes võrdub loomulikult parem finisheerimiskoht ka parema ajaga. Üks kiireim ring siin enam nii suurt kaalu ei oma – stabiilne kiirus on oluline, sest lõpuks loeb aeg/koht millega tuled üle finishijoone, kui läbitud on kõik ettenähtud ringid. Eelsõitudes sõidetakse 4 ringi, juhul kui võistlusjuhendis ei määrata teisiti. Siin on oluline juba reaalne võidusõitmisoskus – möödumine, blokeerimine ja jokkeri strateegiline kasutamine. Kokku sõidetakse 3 eelsõitu. Esimese eelsõidu grupid ning stardijärjekorra paneb paika ajasõit, teise eelsõidu paneb paika esimese eelsõidu punktiskoor (kiireimast aeglasemani)  ning kolmanda eelsõidu paneb paika teise eelsõidu pööratud järjestus (aeglaseimast kiireimani). Seega siit tuleb jälle ilmsiks jokkeri olulisus. Kui kiireim stardib viimasena ning ei suuda enne jokkerit eesstartijatest mööduda, oleks loogiline võtta kohe jokker. Küll aga võib mõni aeglasematest otsustada teha sama ning siis mängib rolli rajakonfiguratsioon, kiire otsustusvõime ning reaktsioon. Samuti ka kaval sõidujoone valik – Misso rajal on teoreetiliselt võimalik end paigutada nii, et saad vajadusel ümber otsustada. Teooria on lihtne – praktikas võib aga väiksem viga või viimase hetke muudatus tähendada ajakaotust.

Punkte kogutakse juba eelsõitudes. Iga eelsõit annab vastavalt finisheerimiskohale punkte. Kolme eelsõiduvooru järel summeritakse kõigi eelsõiduvoorude punktid, tekib paremusjärjestus mille järgi jagatakse Eesti Meistrivõistluste punktid. Meistrivõistluste punkte teenivad 20 parimat.

Eelsõitudes starditakse koos, rajal näeb tõelist võidusõitu.

Nagu autospordis ikka võib tehnika alt vedada. Pildil Martin Vatter peale tehnilist katkestamist ühes eelsõidus.

Finaalsõidud

Sõidetakse vahefinaalid ning finaalsõit. Vahefinaalidesse pääseb 18 enim eelsõitudest EMV punkte kogunud sõitjat. Seda juhul, kui kolmandas eelsõidus osales 20 või enam sõitjat. Kui kolmandas eelsõidus osales vähem kui 18 autot, toimub ainult 2 vahefinaali, seega vahefinaalidesse pääseb 12 parimat. Mõlemas vahefinaalis seega 6 sõitjat. Vahefinaalid korraldatakse ainult juhul, kui valmis osalema on minimaalselt 8 sõitjat. Misso etapil toimusid vahefinaalid ainult klassides BMW RX3000 ja Crosscar, ülejäänud klassides polnud lihtsalt piisavalt osalejaid.

Seega sõidetigi ainult finaalid, kuhu pääses kokku 6 sõitjat igast klassist. Tähelepanu! Kõik sõidud rallikrossis sõidetakse klassipõhiselt, seega klasside segamist ei toimu.

Finaalsõitudes koguvad sõitjad meistrivõistluste sarjapunkte vastavalt oma kohale. Sõidetakse 6 ringi.

Viimane kurv millele järgneb stardi-finishi sirge. Ainus asfalteeritud rajaosa.

Crosscar, Janis Baumanis Lätist.

Supercar, Henri Kalmist

Supercar klassi seekordne kiireim mees, Arvo Kask

Supercar, Valdur Reinsalu. Pakkus närvikõdi oma sõiduvõtetega nii mõnelgi korral.

Kokkuvõtteks

Ma annan sulle 5 põhjust, miks minna vaatama Eesti Rallikrossi.

1. Koguaeg toimub midagi. Ei ole igavat passimist, ringi jooksmist, uue koha otsimist. Mine võta kohalikult toitlustuselt kauss friikaid ja midagi joogipoolist, kata end vastavalt ilmale ning naudi!
2. Erinevad klassid ja vaatemäng. Näed nii seda kuidas üritatakse parimat aega sõita kui ka seda kuidas sõitjad rajal puksivad ning üksteist üle kavaldada üritavad.
3. Ruumi on (veel) kõigile! Ei pea muretsema, kui hommikul vara kalamehetooliga end paika ei sea. Aga vaata ette, peale seda artiklit võib olukord muutuda.
4. Pilet ei ole kallis arvestades kui palju reaalset sõitmist näed. Seekordne pileti hind oli 20 eurot ning alla 14. aasta vanused lapsed tasuta.
5. Sa loed petrolheads.ee lehte. Seega sa ei ole tavaline “vaata kui äge auto sõidab” inimene. See on juba omaette põhjus.

Seega jah, mina läheksin uuesti. Kas ka pildistama, seda ei oska lubada – omaette väljakutse oli see kindlasti. Peale aastatepikkust pausi oli selget pilti saada raske – driftifotograaf peab end kindlasti veidi ümber meelestama – ei ole seda ühte kindlat nurka kus saab õige käeliigutusega alati selge ja hea pildi.

Eesti Rallikrossi Meistrivõistluste seisu näed siit: https://estrx.eu/tulemused/ (seisuga 22. juuni ei ole 3. etapi tulemusi veel sisse kantud, seega kontrolli mõne aja pärast uuesti!).

PS! Kommenteeri kindlasti, kas ja mis kujul sooviksid rallikrossi kajastamist veel näha!