Väike Juhan küsib emalt: “Emme, kust lapsed tulevad?” Veidi ebamugav olukord igale vanemale – kuidas seda nüüd täpselt seletada? Mida öelda? Mida ütlemata jätta? Küsimusele “Kust tulevad driftijad?” on palju lihtsam vastata: “Tänavalt.”
Street klass, ehk eestikeeli “tänavaklass” on drifti kõige lihtsam, madalam ja aeglasem kategooria. Sellest lausest võiks järeldada, et tegu on millegagi, millega saab hakkama iga mees, kes kasvõi murutraktori rooli käes hoidnud. Tegelikkus on aga midagi muud – öeldakse ju ikka, et tänaval on elu raske. Kui keegi ütleb, et “Kasvasin üles Harlemis”, käivad mõnel judinad üle kere, teine pöörab selja ja läheb oma teed. Kolmas aga palub sellest lähemalt rääkida, sest see tundub talle huvitav. Ma olen see kolmas. Selle loo pühendan kõigile tublidele Eesti Street-klassi sõitjatele ja nende abilistele.
PS! PRO-AM ja PRO kategooriaid käsitleme seekord täiesti eraldi loos, selle jaoks jää ootele. Vaatame nüüd, mis see Street klass õigupoolest on?
14.-15. juuli toimus Laitse Rallypargis iga-aastane “Jump for Drift,” kuhu on oodatud kõigi kolme klassi (Street, Pro-am, Pro) sõitjad ja nende fännid. Seekord oli võistlejaid kohal Eestist ja Lätist. Keskendun seekord otseloomulikult eestlaste tegemistele.
Vaadates selle klassi line-up’i, on tunne, et oled jõudnud Ülemiste keskuse parklasse ühe teatud nädalapäeva õhtul. Enamasti veidi “tuunitud” BMW-d, millele lisatud mõni kleeps.
Kui kõrgemates klassides on igal sõitjal vähemalt mingi meeskond (olgugi siis kas entusiastidest koosnev või palgatud), siis selle klassi mehed peavad tihtipeale ise käed pea kapoti alla panema, et enne sõitu vajalikud osad üle kontrollida. Pildil Saimon Köst.
Need, kes Eesti driftiüritustel sagedamini käivad, teavad, et enamasti on esindatud automarkidest BMW, lisaks mõni üksik Nissan, muid masinaid näeb harvem. Street-klassi võistlejad pole lihtsad poisid – põhimõtteliselt saab driftida kõigega, millel on võimalik tagasild vedama panna. Nii võis näha rajal ka midagi sellist (pidlil Kaido Jõema):
Lisaks võis näha eestlase Rainer Muuli poolt rajale toodud Lexust…
…ja Kalmer Simoverti poolt tüüritud Nissanit:
Street klass – nagu nimi ütleb, tähendab seda, et auto peab vastama Eestis kehtestatud “tänavanõuetele,” ehk auto peab olema tänavalegaalne. Teisisõnu, kui sa selle autoga ülevaatuspunkti sõidad, siis peaks see ülevaatuse ka kenasti läbima. Selletõttu näete autodel näiteks registreerimisnumbreid – põhimõtteliselt võiksid võistlejad otse rajalt sama autoga koju sõita. Pro-Am ja Pro klassi mehed samaga vastata ei saa. Täpsemad reeglid on saadaval Eesti Drifti Liidu kodulehel.
“Sa ütlesid Street-klass? Ahh, aeglane ja igav. “Oota, mida? “Mine palvetama” stiilinäide:
Michael Reiljani stiilinäide:
Lätlastelt on tegelikult meil midagi õppida. Nad on üsna kiired, nende autod näevad päris head välja ning nad põhimõtteliselt oskavad driftida ka. Hetkel teevad veel meie meestele ära, kuid nii see kindlasti ei jää.
Jah, tõesti võib kohati arvata, et tegu on PRO-AM klassi autodega, just selletõttu, et väljanägemise kallal on vaeva nähtud. Miks meie poistel autod “tavalisemad” välja näevad? Sest nad kasutavad aega selleks, et tehniline pool ning sõiduoskused üha paremaks ja paremaks saaks. Küll “iluravi” jõuab ka teha. Ma arvan, et Saimonil, kes on driftimaailmaga ka varasemalt seotud, on siht silme ees:
Ühe sellise tänavalegaalse auto “driftis hoidmine” ei ole tegelikult kuigi lihtne. See ei ole sama, kui lumises parklas veidi aegluubis küljetada. See nõuab keskendumist. Kui Eesti mehel on keel suust väljas, siis näitab see ülimat kohalolekut. Pildil Madis Sulg.
Kindlasti mõtled hetkel, et suitsu pole väga näha. Ka Street-klassis saab näha rehvisuitsu ja kuulda vilinat. Eriti, kui mõni lätlane auto käest laseb.
Kas ma ütlesin, et lätlased teevad eestlastele ära? Noh, ma ei hakka valetama, et sellel võistlusel paraku eestlased poodimile ei jõunud. Küll aga tegi Konstantin Grin väga ilusa esituse kvalifikatsioonis ja teenis seal kõrgeimad punktid! 
Korra sõitudelt kõrvale põigates võib öelda, et tegelikult on ka siin klassis line-up silmale üsna ilus vaadata.
Ning kõrgemate klasside mehed peaks õppust võtma ka kiivrimoest:
Olen siin korduvalt maininud, et hetkel jäävad eesti poisid lätlastele võistlustel tiba alla. Sellel on ka väga lihtne põhjus: lätlased sõivadad street klassis ka tandemeid (ehk 2 autot on korraga rajal ning tagumine peab kopeerima esimest), eestlased seda alati aga teinud ei ole. Kui me nendega võistleme, kuulub tandemite voor aga võistluspäeva sisse, niiet sellest ei saa me üle ega ümber. Harjutamine teeb meistriks, mõned stiilinäited tandemvoorudest:
Madis Sulg vs lätlane
Kaido Jõema vs lätlane
Michael Reiljan vs lätlane
Lätlane vs lätlane
Kuigi meie Konstantin Grin tegi kvalifikatsioonis kõigile silmad ette, võis poodiumil seekord näha siiski ainult lätlasi. Tegin Street-klassi poodiumist ka ühe pildi.
Kokkuvõtteks
Jump for Drift 2017 üritusel osales Street klassis 11 eestlast. Kokku oli osalejaid 27. Kvalifikatsioonivooru läbis edukalt 8 eestlast, kes avasid punktiskoori. Teistele jäi Laitse seekord üheks mõnusaks trenniks, ning sai hakata kaasa elama kaasmaalastele. Kvalifikatsiooni võitis eestlane Konstantin Grin vägeva 80 punktiga!
Eesti Street-klassi sõitjad, kes võistlusel osalesid (suvalises järjekorras): Madis Sulg, Janar Seermann, Michael Reiljan, Kaido Jõema, Gristo Oolo, Saimon Köst, Konstantin Grin, Rainer Muuli, Rainer Viilveer, Kalmer Simovert, Andres Rea.
Ametlikud tulemused on veel veebis avaldamata kuid hoidke silm peal www.driftime.ee lehel.
Kui sulle hakkas drift meeldima, siis nende meeste käest saab kindlasti nõu, kuidas kõige mõistlikum oleks selle spordiga alustada ning kui palju peab majanduslikus mõttes panustama.
Kohumiseni järgmisel võistlusel!
