Siis kui varahommikul olid Rapla takistusrajad läbitud ja meie kardirajale jõudsime, ei toimunud seal mitte midagi. Tegelt ka.
Siis aga ilmus kuskilt ühe väsinud datsuniga välja mingi kalapeaga sell.
Tegu oli mingi targa inimesega, sest paljud tulid teda kuulama. Natuke aega kuulati, siis mindi koos jalutama. Kuna kell ei olnud veel isegi mitte 9, siis ma arvan, et tegu oli hommikuvõimlemisega laiskadele või midagi taolist.
Üks mees oli oma klepsuga külmkapi parklasse jätnud.
See külmkapp läks ühel hetkel veidi kärssama ka mingil põhjusel.
Mida teevad need mehed nende pulkadega, mida nad üksteise suu juurde toppisid, ei hakka siinkohal spekuleerima, väga imelik tundus see igal juhul.
Ja üks kutt oli kuskilt liivakastist väikestelt lastelt vist harja pihta pannud.
Samas tundus koristamine talle meeldivat.
Siis kui kõik koristatud oli, läksid natuke suuremad poisid tünne loopima.
Siis loobiti natuke kellegi muru peale unustatud rehve.
Rehvid laoti ilusti müüri äärde rivvi ja pressiti kokku.
Vahepeal võeti taaskasutusse mingi kogus vanametalli.
Peale rehvide ja vanarauaga jändamist prooviti, kas suudetakse sellel mustal ribal püsida oma esirattaid kõhu alla peitvate leludega. See tegevus nõudis uskumatut osavust, kohati lausa ka pead suitsema ajavat pingutamist.
Mitu pead on ikka mitu pead, seega prooviti sellega hakkama saada paarikaupa.
Mille tulemusena leiti aga hoopis veel prahti.
Nagu näha, siis kõigil ei õnnestunud sellel mustal ribal püsida, seega pandi oma panused hoopis rohelise peale.
Ja siis kui Ets puhkuselt ka lõpuks kardikale jõudis,
siis pritsisid väiksed poisid Karl-Sander, Ott ja Veiko üksteist limpsuga ja suuri poisse mängima ei võetud,
aga õnneks on Etsil head sõbrad ja nii võtsidki suured poisid Tomz ja Mika Etsi ka kampa ja hakkasid sama mängu mängima.
PS! Kogu eelnev ei pruugi päris täpselt tõele vastata. Osa võib olla suisa välja mõeldud.
