Palju vett on vahepeal merre voolanud, kuid lõpuks on 2012 hooaeg avatud ka Eesti driftiradadel ja sel aastal esimest korda meistrivõistlustena! Esimeseks etapiks on rajal 26 võistlejat, 24 neist maarjamaa parimad iluuisutajad ja 2 põhjanaabrit. Igatahes paberil lubab tulla põnev võistlus.
Kui reedel kella 15 ajal Raadile jõuan, on ettevalmistused täies hoos. Enamus abilisi paigaldab aedu, osa püstitab kohtunikele tellingutest vaateplatvormi. Rada on natuke maha märgitud, kuid põhi töö jääb minu teha. Laenan peakorraldaja M3-e ja lendan rajale. Änn-änn-änn ja saab selgeks, et rada peab pikemaks venitama. Isegi stock M3 jaoks jääb olemasolev moodustis selgelt lahjaks. Mure valmistab aga lennukale mahavärvitud dragimeeste stardiala, üle mille rada kindlasti kulgeda ei tohi. Kiire kõne kusagile ja vastuseks tuleb, et kui üle punaseks värvitud ala rehvijälgi ei tee, siis savi. Mõeldud-tehtud. Venitan rada 5 plaadivahet pikemaks ja lendan järgmiseks prooviks peale. Esimene emotsioon on äge, kannatab peal hoida küll ja tunne on mõnusalt sujuv. Järgmine 3 tundi nihutame rehve ja koonuseid siia-sinna ning läbin veel mõned proovikatsed – valmis. Nüüd jääb üle oodata esimesi võistlejaid, et pisemaid korrektuure veel nende näpunäidete järgi teha.
Neid rehve nägin ma veel mitu ööd unes
Mõni tund hiljem saabub Läti vabariigi parim driftipiiga Kristine Stanevica, kes täidab kolmanda kohtuniku rolli. Teine kohtunik, Keijo Kumpas, on juba tuttavam nägu. Õnneks koostöö kõigi vahel sujub ja selles osas terve võistluse käigus probleeme ei teki.
Kristine Stanevica
Esimeste prooviringide järel jääb karp ikka korralikult lahti, no mida toimub? Ma ei tea mida osa kutte talve jooksul söönud on, aga kui ma sõidaks drifti, siis ma tahaks ka ampsu. Uskumatu on vaadata kuidas tüübid on talve jooksul arenenud. Suurima hüppe on minu silmis läbi teinud Lember, kes kohe alguses suudab suure tossupilve saatel meeletu nurgaga sõite näidata. Ka teised vanemad olijad ei jää kaugele maha. Tuleb tore laupäev, mõtlen endamisi. Kella 23 ajal maandume kogu korraldajate pundiga Tartu KHK hotell/ühikasse, kus peale mõne karastusjoogi manustasmist ootusärevalt end unele sätitakse.
Got smoke?
Hommikul kostitab Tartu meid tiheda pilvkattega ja paistab, et kisub vihmale. Õnneks piirdub kõik vaid paari piisakesega ja enamasti täidab päeva päiksepaiste. Esimese asjana laotame rehvide vahele koonused, et rada oleks paremini arusaadav ja märgime maha Pro clipping area. Sõitjate koosolekul räägime põhilised punktid üle, seejärel kihutame piloodid roolitaha ja trenni tegema.
How’s it hanging?
Kvallides esinevad tuntud headuses vanad olijad ja kaarte segavad ka mõned uustulnukad. Streedi klassi esikolmiku moodustavad Harold Valdma, Allan Lätt ja Martin Vaga. Pro klassis võtavad esimesed kaks kohta tiimikaaslased Taavi Toomara ja Eduard Vahemets. Kolmandana läheb finaalidele vastu välisvõistleja Ismo Tenilä.
Streedi finaalidest väljub võitjana uustulnuk Andres Uusalu, kellel õnnestub esikoha heitluses tõmmata mütsist välja selline etteaste, et võtab lausa sõnatuks. Joone eest annan maksimum punktid, sest see, mida kodanik viimase CP juures teeb, on lausa uskumatu. Peaaegu näpuvahelt mineva auto toob Andres rajale tagasi mängleva kergusega ja võtab ninakoonuse 100%. Teise kohaga peab leppima Harold Valdma, kes terve päeva näitas ülimat stabiilsust, kuid Andrese julgustükkide vastu tal rohtu pole. Pronksmedali riputame kaela Allan Lätile, kes näitab esimese Eestlasena, et ka diisel mootoriga saab väga eduliselt driftida. Veel uutest nägudest jäi positiivselt silma Jako Pino oma neoonvelgedega Wisefab e36-ga, kes Haapsalu trennides näitas päris head minekut, kuid Raadil kurtis kehva tunde üle, samuti tegi mehetegusid täitsa roheline mees Jarmo Luht, kelle S14a on üks paremini ehitatud driftereid terves Eestis. Esimese etapi põhjal tasub silma peal hoida veel Randar Kajol, Kalev Kirsibergil ja Martin Vagal. Vanad olijad Haabu ja Liivamägi on ilmselt veel eelmisest hooajast roostes, kuid järgmine etapp on juba uksetaga. Teistele meestele jääb soovida vaid palju trenni ja külma närvi. Järgmine kord võidakse kaardipakk täitsa segi pöörata, nagu näitas Raadi etapp, sest ka luuavarrest võib pauku tulla :)
Street klassi esikolmik
Mehed enne kohtade väljahõikamist
Jako Pino
Diesel power
Veiko Haabu aerupaat on talvega süvist vähendanud
Esikoht võideti sellise iludusega :)
Tarmo Liivamägi
Jarmo Luht
Harold Valdma feat. Wiiralti “Põrgu”
Martin Vaga
Randar Kajo
Kalev Kirsibergi väga huvitav Audi 90 V8
Pro klassis tegid võistlusdebüüdi eelmise aasta Street klassi hundid Lebbin ja Kokk. Teised näod on juba teada-tuntud. Nagu arvata oli, läks tandemites tuliseks ja seda päris mitmel korral. Üks edevam sõit teise otsa, kuid võitjana väljus vanas headuses esinenud Eduard Vahemets, kelle e28 on selleks aastaks saanud külge turbo ja esisillas leiduvad sinised imevigurid. Teise kohaga läks koju Etsi tiimikaaslane Taavi Toomara, kelle BMW 2002-e uus süda on Toyota toodangust ja täpsemalt 2JZ. Kõige õnnelikum kolmanda koha mees maailmas oli laupäeval kindlasti Rait Lember, kes oma kastikaga näitas väga raju nurgaga ja tossurohkeid etteasteid. Neljandaks tõrjutud ja käigukasti hädade käes vaevleva Henri Puhmase vastu näitas Rait uskumatut julgust, kui joonistas oma “konna” esirehviga Härra Sõgeda uuele 2JZ konega e46 küljekarbile ilusa piiiiiika musta juti. Peale sellist etteastet väljus Rait oma masinast ja esimesed sõnad mis tema suust kuuldavale tulid olid:” Ma ju ütlesin, et mitte keegi ei pidurda mind enam nurgaga kinni!” Vot sellist kirge ja entusiasmi poest osta ei saa. Järgmised kaks kohta jagasid omavahel ära ainsad välisvõistlejad, Lebbini debüüt pälvis 7.da kohaga. Wisefabiga harjuvad Kristjan Klemets ja Tõnis Kipper pidid leppima vastavalt kaheksanda ja üheksanda kohaga. Sõitjaterivi lõpetas seekord Ott Kokk, kes “suurte poistega” natuke kimpu jäi.
Pro esikolmik
Toomara ja Vahemeta actionis. OMT-d said mehed proovida kokku 2 korda. Selline on tase lihtsalt!
Lemberi “konn” ja Henri “Sõge” Puhmas
Tõnis Kipper ja Kristjan “Crac” Klemets
Karl-Sander Lebbin aka Junior
Ismo Teinilä Toyota Cresta
Ami Aalto Toyota Supra Mk.IV
Põnevusega jään ootama Juuni esimesel nädalavahetusel toimuvat Haapsalu etappi, sest rajale on oodata veelgi pikemat sõitjaterivi ning veel rajumaid poognaid. Till then, you crazy bastards!
Tuhat tänu piltide eest – Tom Riismaa, Reijo Sipp, Marek Potti.
