Arvasite, et unustasime ära? Läks meelest? Rahu, ei läinud.
Jah, peaaegu nädal on möödas. Seega ongi kogetu-nähtu paremini seedida jõudnud ja aeg asjadele teisiti vaadata. Sest olgem ausad, seekordne võistlus oli eriline. Kuidagi teistmoodi.
auto24ring on driftile üpris keeruline koht. Nii sõitjatele ja nende masinatele, kui ka pealtvaatajatele. Seal on vaja korralikult jõudu. Autodel ja pealtvaatajatel. Täiesti huvitav oli vaadata, kuidas trennide jooksul sõitjad seda õiget joont, kiirust ja drifti otsisid. Kui jõudu võtta polnud, oli vaja midagi muud leiutada. Ja eks siis leiutati. Kui viimasest vana raja võistlusest midagi meestel meeles oligi, siis praktikas tundus asi mitte nii väga toimivat. Paras rajapiiride kompamine käis ja Islandilt tuttav tolmupilv oli tavaline nähtus. Kuid siis tuli ProStreet klassis võistlev lätlane Gatis Babris oma Nissanil ja näitas tegelikult ette, kuidas see asi käib.
Mõte oli lihtne. Hirmsa lennuga entrysse, veel hirmsama nurgaga hoog maha ja enne tiigikurvi gaas taas põhja ja korraliku tomuga minema. Toimis ja oli äge vaadata. Pro klassi meestest kahjuks enamus vist seda tsirkust vaatamas ei käinud ja seega näiteks reedesel trennipäeval suutis ilusat sõitu näidata ainult kaks meest, Allan Lätt kohe esimesest katsetusest alates ja Taavi Toomara oma viimasel sõidul. Ülejäänud kaader suurt hoogu nurgaga maha ei pidurdanud enne üle 90kraadist kurvi, vaid valis hoo tapmiseks igava ja inetu kässariga lohistamise. Tulemuseks aga hiline gaasile minek ja suitsukraanid avanesid alles siis, kui lõpusirge käes. Laupäevaks õnneks sõitude toon muutus ja kui lõpuks oli aeg kohti jagama hakata, oli üldpilt palju parem.
Mis veel teistmoodi oli? Noh, sõitjad arvasid, et tasub iga asja peale protestida. Ma vist ei eksi, kui võistluste ajal tuli peakohtuniku klappidesse 10 “protesti”. Mis tähendab põhimõtteliselt seda, et panuste suurenedes otsitakse kõiksugu võimalusi. Drift on fun. Vähemasti teoorias.
Kannatajateks kahjuks pealtvaatajad, sest iga protest tuleb lahendada enne võistluste jätkumist.
Aga räägime siis driftist veel. ProStreet oli tegelikult ühe mehe show. Lätlane Babris, kellel kõvasti Pro klassi kogemust, ei jätnud midagi juhuse hooleks. Tõusvas joones sõitnud Randar Kajo sai lõpuks teise koha ning korraliku üllatuse serveeris ka Lembitu Laid, kes sai siis õhtul ronida poodiumi madalaimale astmele. Tähtsamate sündmustena tasub veel mainida eestikate liidri Kevin Pesuri korralikku punktiloovutust, sest oma auto tõrkus ja laenumasinaga läks, nagu läks. Positiivsest küljest näitasid end ka Indrek Jaaksoo julge sõidustiiliga ning võimaluse medalisõitudesse pääseda käest lasknud Henri Kalmist, kes Randar Kajo vastu pidi taga ainult raja puhtalt läbima, et TOP4 koht kindlustada. Saatus seda veel ei tahtnud ja Randar tavaliselt 2x ei eksi. Erand polnud seegi kord.
Punktitabel räägib meile nüüd seda, et Kevini edu kuivas kokku nagu Võhandu jõgi. Kolm meest on teistega kerge vahemaa sisse teinud, kuid kaks viimast etappi võivad kaardipaki taas segi paisata. Selge pole siin midagi ja see meile meeldib. Hooaja seisu saate pähe õppida SIIT
PRO klassi tegemised valmistasid mulle tegelikult kerge pettumuse. Superägedaid tandemeid oli lihtsalt vähe. Jah, rada oli raske. Olen nõus. Aga kuidagi kripeldama jäi. Eriti kui muidu super minekut näidanud Ivo Cirulis meie oma Etsi vastu ära käperdas ja mängust välja kukkus. Aga ärgem rutakem sündmustest ette, vaid kerime natuke tagasi.
Esiteks naases rajale sel aastal esmakordselt Team Ghosti Kristjan Klemets. Ega oli arvatagi, et kaua see tööl sügelemine kesta ei saa, mingi lahendus pidi leitama. Ja kui Jarmo LS2 mootor “üle jäi”, oli päästeparv suurema võimsuse näol Cracile olemas. Unetud ööd ja rajal masin oligi. Koos Craciga muidugi. Kui Smokehuntersite tiim oli tolmu mahapühkimiseks harja ka kinkinud, sai “töö” alata. Mingeid OMG run´e just ei tulnud aga kvallis kindlad silmad pähe ja tee ellikatesse rajatud. Oluliselt mustem päev oli aga meeskonnakaaslasel Jarmo Luhal, sest kvallisõitudes kaks ümmargust nulli tähendasid ellikaukse sulgumist. Samasuguse tööõnnetuse lasi sisse ka Kristjan Salmre ja nende jaoks päev läbi.
Võistlus ise mõne üllatuse ikka pakkus, eelkõige Cirulise näol. Ülimalt kahju oli ka Mihkel-Norman Tultsist, kes on omamoodi uus Tomz. Vahemetsa vana E28 sobib talle nagu kinnas kätte ja sõidud on üldiselt vinged. Natuke jääb aga kogu aeg puudu. Kogemust vast?
Esiotsas midagi ülemõistuse polnud. Harold Valdma kogemustepagas ja võimas E46 sobisid hästi auto24ring´ile. Finaalis näitab esimeses sõidus suurepärast auto kontrolli Ulašši vastu ja nii see hooaja teine võit kätte tulebki.
Edetabeli liider Taavi Toomara 3-4 koha sõidus Erglisele palju ei kaota, kuid punktitabelis tähendab see ikkagi seda, et Valdma teeb korraliku hüppe järele ning üks etapp enne lõppu võib eeldada, et nende kahe mehe seast selle aasta meister valmis voolitaksegi.
